Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, lisades kajale kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, 2 mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. Hagejal on õigus esitada 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest põhjendatud apellatsioonikaebus Tartu Ringkonnakohtule. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, siis lahendatakse asi kirjalikus menetluses. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud: 08.08.2019.a. on AS PlusPlus Capital esitanud Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse M A’lt 141,45 euro nõudes. Võlgnikule makseettepanekut kätte toimetada ei ole õnnestunud kuna tema elu või asukoht ei ole teada. 17.10.2019.a. on antud materjal üle Viru Maakohtu kohtunikule menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. Hagi on saabunud Viru Maakohtu Rakvere kohtumajja 05.11.2019.a. Hagiavalduses palub hageja:
kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostjad kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostjate poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata. Kostjatele on väljastatud hagimaterjal koos vastuse nõudega ning hoiatatud tagaseljaotsuse tegemisest
Kostjad kohtu nõuet tähtajaks ei ole täitnud, samuti ei ole teatanud kohtule mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Hagiavalduses toodud asjaoludel on hagi ka õiguslikult põhjendatud. VÕS §§ 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võib võlgniku poolt kohustise rikkumise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 113 tulenevalt võib võlausaldaja võlgnikult tema poolt kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Vastavalt
Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 75.- eurot. Kuivõrd riigilõivu suurus tuleb seadusest, on hageja taotlus riigilõivu väljamõistmiseks põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulud summas 420.- eurot (s.h käibemaks) koos lisanduva viivisega. Kohus kontrollis äriregistrist, et hageja ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu ei saa ta kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja seega on põhjendatud õigusabikulude väljamõistmine koos käibemaksuga. Hagiavaldusele lisatud PlusPlus Legal OÜ arve kohaselt osutas esindaja hagejale õigusabiteenust (dokumentide komplekteerimine ja analüüs ning hagiavalduse koostamine ja esitamine) 3,5 tunni ulatuses tunnihinnaga 100.- eurot (millele lisandub käibemaks). Kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabikulude suurus mõistlik ega põhjendatud. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt väljamõistmist. Antud hagi näol on tegemist nn masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised, hagis muudetakse vaid konkreetse kostjaga seotud lepingu sõlmimisega ja lepingust tulenevate kohustustega seotud andmed. Hageja poolt kohtule esitatud hagiavaldus on 3-l leheküljel, millest enamus on standardne ja hageja poolt korduvalt analoogsetes hagides kasutatava tekstiga, sisulise osa moodustab ca 1,25 lehekülge. Kohus leiab, hinnates asja sisu ja mahtu, et hagi aluseks olevate asjaolude analüüs, hagi koostamine ja esitamine ei saanud võtta õigusteadmistega esindajalt aega enam kui 1 tund ja 15 minutit, mis tuleb lugeda esindaja osutatud õigusabiteenuse põhjendatud ajakuluks. Hinnates esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (RKTKm 3-2-1-115-14, p 14), kohus leiab, et esindaja töötunni hind 100 eurot (käibemaksuta) jääb keskmise sarnase õigusteenuse eest makstava tasu piiridesse. Kohus lähtub siin asjaoludest, et esindajaks ei ole advokaat ning kohtupraktikas jäävad juristide osutatud õigusteenuse tasud vahemikku 60-100 eurot tunnis (ilma käibemaksuta), mis on muuhulgas põhjendatav advokaatidele advokatuuriseadusest tulenevate kohustustega ja allumisega kutsealasele järelevalvele. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks 125.- eurot (1,25 x 100.-), millele lisandub käibemaks 25.- eurot, seega kokku summas 150.- eurot. 4 Kohus peab vajalikuks täiendavalt osutada, et Riigikohus asus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15 (p 14) menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel seisukohale, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades, et käesolev asi ei ole keeruline ega mahukas, on kohtu hinnangul hageja õigusabikulu 150.- eurot mõistlikus proportsioonis taotletava hüve väärtusega. Seega on hageja menetluskulud põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele kokku 225.- (75 + 150) euro ulatuses. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Maido Roots
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.