Kaja peab vastama
nõuetele.
lg 2 kohaselt tasutakse kajalt kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb kanda Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229 AS-s SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-s Swedbank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Kohus selgitab, et vastavalt
lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 13.03.2019 Ü OÜ-ga laenulepingu nr Y190313032 laenu summas 500,00 euro saamiseks. Pooled sõlmisid internetiportaali vahendusel kirjalikult taasesitatavas vormis laenulepingu, mis koosneb hagiavaldusele lisatud laenulepingu põhitingimustest ja laenulepingu üldtingimustest. Laenulepingu nr Y190313032 alusel võttis 2
lg 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.
lg 6 alusel kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt
lg 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
a otsus nr 3-2-1-106-13, p 24). Kohus leiab, et viivise määr 36% aastas on ebamõistlikult suur ning viivise kokkuleppe puhul on tegemist tüüptingimusega, mis on tühine. Antud juhul on pooltevahelise lepingu üldtingimuste punkti 3.7 kohaselt viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenulepingu nr Y190313032 kohaselt on intressimäär 36% aastas. Praeguses asjas kokku lepitud viivisemäär ületab seadusjärgset viivisemäära 4,5 korda. Hageja on hagiavalduses märkinud, et viivisenõue on põhjendatud ja õiglane, kuna kostja on jätnud pika aja jooksul võlgnetava summa alusetult tasumata, ei ilmuta mingit soovi oma võlga tasuda ja käitub võlausaldaja ja oma kohustuste suhtes ükskõikselt ja pahatahtlikult. Asjast ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuses, mistõttu võib eeldada, et kostja sõlmis lepingu tarbijana. Kohtu hinnangul laenulepingu üldtingimuste p 3.7 järgne kokkulepe viivise tasumiseks ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusena tühine. Viivisemäära kokkulepe vastab VÕS § 35 lg-s 1 nimetatud eeldustele. Riigikohus on selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt nt Riigikohtu 10.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). Eeltoodust tulenevalt on konkreetse lepingu asjaolusid arvestades hageja viivisenõue kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus arvestab seega viivist alljärgnevalt: Viivise arvestuse algus Viivise arvestuse lõpp Võlgnevus Viivitatud päevade arv Viivise määr Viivise päevas summa (EUR) 14.06.2019 02.10.2019 37,38 110 0,02% 0,9 14.07.2019 02.10.2019 38,50 80 0,02% 0,68 14.08.2019 02.10.2019 39,65 49 0,02% 0,43 14.09.2019 02.10.2019 40,84 18 0,02% 0,16 03.10.2019 31.03.2020 452,25 181 0,02% 17,92 KOKKU 20,09 Seega mõistab kohus kostjalt välja põhinõude summas 452,25 eurot, intressid summas 63,43 eurot, lepingu hooldustasu summas 6,25 eurot ja otsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivis kokku summas 20,09 eurot. Lisaks mõistab kohus välja jooksva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates 01.04.2020 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud
lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 175 eurot. Kohus leiab, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Hageja palub kostjalt välja mõista ka õigusabikulud summas 480 eurot ning viivise menetluskuludelt. Kohus leiab, et
Kohus on seisukohal, et käesoleva hagi puhul on tegemist tüüp hagiavalduse vormiga. Tegemist on vaidlusega, mis ei nõua esindajalt palju aega. Lisaks sellele on oluline, et esindaja ei ole pidanud osalema istungitel ega tutvuma ka vastaspoole seisukohtade ja vastuväidetega. Kohus leiab eeltoodut hinnates, et hageja põhjendatud menetluskuludeks õigusabile tuleb hinnata 120 eurot. Kohus rahuldab hagi ligikaudu 75% ulatuses. Kuna kohus rahuldab hagi 75% ulatuses, tuleb ka menetluskulud kostjalt välja mõista võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Seega kuuluvad kostjalt väljamõistmisele hageja menetluskulud kokku summas 221,25 eurot (295 x 75%). (digitaalallkirjaga) Liina Naaber-Kivisoo kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.