Obsah (6)
§ 238§ 326§ 175§ 180§ 185§ 3371-20-662 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. aprill 2020, Tallinn Kohtuasja number 1-20-662 Kohtukoosseis Meelika Aava, Julia Katškovskaja, Sten Lind Apelleeritu
§ 238
lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 1 aasta ja 4 kuud vangistust. Karistusest loeti kantuks eelvangistuses viibitud 2 päeva. Karistuse kandmise alguseks määrati vanglasse asumise päev.
- Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni kaitsja vandeadvokaat Natalia Suvorova, kes vaidlustab kohtuotsust üksnes süüdistatavale mõistetud karistuse osas. Kaitsja taotleb M. Pajule karistuse mõistmist, mis ei oleks seotud temalt vabaduse võtmisega. Apellatsiooni motiivide kohaselt on M. Paju oma süüd tunnistanud ja puhtsüdamlikult kahetsenud. Sellise käitumisega aitas ta uurimisele kaasa. Kuritegude toimepanemisest kuni kohtuotsuse tegemiseni on möödunud pikk aeg, mille jooksul on ta olnud seaduskuulekas. Süüdistataval on töökoht ning tööandjal tema tööle etteheiteid ei ole. Pärast vangistuse kandmist ei võeta teda enam x tööle, sest Järva vallas on rohkelt tööotsijaid. Samuti tekkivad raskused üüri tasumisega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
- Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning tuleb jätta läbi vaatamata. Oma seisukohta põhistab kohtukolleegium järgmiselt. Kohtukolleegium märgib, et Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites korduvalt selgitanud, et ringkonnakohtu lahend peab üldjuhul kujunema kriminaalmenetluse seadustiku
- peatükis sätestatud apellatsioonimenetluse kui terviku tulemina ja apellatsiooni läbi vaatamata jätmine selle ilmse põhjendamatuse tõttu
§ 326lg 3 alusel kujutab endast erandit.
Ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Kohtukolleegium leiab, et praeguses asjas on maakohtu otsus kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab 2
(4)süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud KarS §-s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsuses selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine. Maakohtu otsuses on kohtukolleegiumi hinnangul piisava põhjalikkusega selgitatud, miks tuleb mõista reaalne vangistus. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et selle põhjuseks on asjaolu, et varasemad karistused ei ole tema käitumisele positiivset mõju avaldanud ning ta paneb jätkuvalt toime kuritegusid. M. Paju on varem samalaadsete rikkumiste korduvalt kriminaalkorras karistatud, sealhulgas vangistusega. Talle on mõistetud järjest rangemaid karistusi, kuid, kuid vaatamata sellele ei ole need karistused tema käitumisele positiivset mõju avaldanud. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi jätkuva praktika kohaselt peavad kuritegude eest mõistetavad karistused muutumagi järjest rangemaks, mitte kergemaks. Asja materjalidest nähtub, et M. Pajul ei ole kunagi mootorsõiduki juhtimise õigust olnudki. Juhtimisõiguseta ja alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine on kujunenud aastate vältel M. Paju elustiiliks. Süüdistatava kahetsus ei ole siiras, sest ta on iga kord oma tegu kahetsenud, kuid paneb jätkuvalt toime kuritegusid. Tema kahetsus on kantud eesmärgist saada leebem karistus. Kraavi sõitnud autost teatasid häirekeskusele kaasliiklejad, mistõttu ei avastanud politseinikud seda rikkumist mitte rutiinse liiklusjärelevalve käigus. Sündmuskohale saabunud politseinikud leidsid kraavi sõitnud sõidukist rooli taga magava M. Palju ja tuvastasid tal kohapeal alkoholijoobe, mis ületas tunduvalt kriminaalse joobe minimaalmäära. Seega ei aidanud M. Paju oma käitumisega kohtueelsele uurimisele millegagi kaasa. M. Pajul oli töökoht ka kuritegude toimepanemise ajal ning pidi arvestama sellega, et võib vangistuses viibimise tõttu kaotada töökoha. Vaatamata sellele ei takistanud see asjaolu teda uuesti alkoholijoobes mootorsõidukit juhtimast, omamata seejuures juhtimisõigust. On igati positiivne, et süüdistatav lubab edaspidi kuritegusid mitte toime panna, kuid enne seda peab ta ära kandma talle mõistetud vangistuse. 4. Eelnevat silmas pidades leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu apellatsiooni põhjendused selle tühistamiseks alust ei anna. Seega on kaitsja vandeadvokaat N. Suvorova apellatsioon ilmselt põhjendamatu ning ringkonnakohus jätab selle juhindudes
§ 326lg-st 3 läbi vaatamata.
6. Viimasena peatub kohtukolleegium apellatsioonimenetluse kuludel.
§ 175
lg 1 p 4 näeb ette, et menetluskuluks on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
§ 180
lg 11 kehtestab, et menetluskulude määramisel arvestab kohus hüvitamise otsuse tegemisel menetluskulude tekkimise aluseid ja asjaolusid.
§ 185
lg 2 kohaselt kui apellatsioonimenetluses tehakse üks
§ 337
lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, s.o maakohtu otsus jäetakse muutmata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Kui apellatsiooni esitaja on prokuratuur, 3
(4)kannab menetluskulud riik. Kuna praeguses asjas jätab kohtukolleegium maakohtu otsuse muutmata ja kaitsja apellatsiooni läbi vaatamata, siis jäävad menetluskulud süüdistatava kanda. Kaitsja vandeadvokaat N. Suvorova esitas koos apellatsiooniga taotluse riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks apellatsioonimenetluses 49,20 eurot, sealhulgas käibemaks 8,20 eurot. Taotluse kohaselt seisneb kaitsja tasu maakohtu otsusega tutvumises, süüdistatavaga nõu pidamises ja apellatsiooni koostamises 45 minuti ulatuses. Ühe tööühiku (pooltunni) hind on 27 eurot. Kohtukolleegiumi hinnangul on taotluses märgitud toimingud riigi õigusabi osutamiseks vajalikud ja põhjendatud suuruses. Kohtukoosseis ei vaidlusta kaitsja poolt esitatud ühe tööühiku hinda. Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra § 6 lg 4 kohaselt on määratud kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise eest kriminaalasja kohtulikul arutamisel lühimenetluses mitte üle 108 euro ühes kohtuastmes. Eeltoodut arvesse võttes määrab kohtukolleegium käesolevas asjas apellatsioonimenetluses advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra § 6 lg 4 alusel riigi õigusabi tasu suuruseks 49,20 eurot, sealhulgas käibemaks 8,20 eurot ja mõistab selle riigi kasuks välja süüdistatavalt M. Pajult. /allkirjastatud digitaalselt/ 4
(4)