Obsah (9)

§ 230§ 646§ 656§ 641§ 657§ 407§ 438§ 363§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 24. jaanuar 2020 Tsiviilasja number 2-19-

§ 230

lg-st 1 muu hulgas tõendada, et ta on nõude omandanud loovutusega (Riigikohtu

1. septembri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-15, p 18). Hageja ei ole esitanud kohtule nõude loovutamise lepingut, mille järgi väidetavalt nõue kostja vastu hagejale loovutati või endise võlausaldaja kinnitust nõude loovutamise kohta, mis võimaldab nõude loovutamist tõendada ja seda ilma muude loovutuslepingus kajastatud konfidentsiaalsete andmeteta. Maakohus leidis, et
2. augusti 2014 ETK Finants AS teatisest ei ole võimalik tuvastada, millisel viisil on teatis kostjale edastatud, mistõttu ei saa ka kindel olla, et kostja on teatise kätte saanud. Olukorras kus põhilepingust tuleneb lepingu allkirjastamise kohustus, ei ole õiged hageja viited tehingu kirjalikku taasesitamist võimaldavale vormile. Arvestades eeltoodut ei vasta ka esitatud teatis võlaõigusseaduse (VÕS) § 168 lg-s 2 ja VÕS §-s 172 sätestatud nõuetele ning seega nõude loovutamist ei tõenda. 2 MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
3. Hageja esitas tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus ning teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagiavaldus täies ulatuses ning jätta menetluskulud kostja kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada

§ 646alusel üksnes kaebuse põhjal.

Viru Maakohtu 11. novembri 2019 otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule

§ 656

lg 1 p 5 ja § 657 lg 1 p 3 alusel, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. 5.

§ 646

alusel võib ringkonnakohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (§ 656 lg 1). Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus ei pea

§ 646

kohaldamisel küsima teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (

§ 641lg 1) ega analüüsima ka apellatsioonkaebuse põhjendusi (Riigikohtu 24.

jaanuari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-13-56825, p 11). Maakohus lahendas asja tagaseljaotsusega. Kooskõlas

§ 657

lg-ga 2 tuleb tagaseljaotsuse tühistamise korral saata tsiviilasi täies ulatuses läbivaatamiseks esimese astme kohtule.

§ 656

lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada.

§ 656

lg 2 teise lause järgi on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule ka teiste menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, kui rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. 6. Maakohus leidis, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ning hagi tuleb seetõttu jätta

§ 407

lg 6 alusel rahuldamata.

§ 407

lg 6 kohaselt kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega

§ 407

lg 6 järgi tehtav otsus ei ole tagaseljaotsus, vaid kohtuotsus, millega jäetakse hagi ilma tõendeid hindamata rahuldamata hagi õigusliku põhjendamatuse tõttu (vt V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2017. –

§ 407/3.17).

Tagaseljaotsust saab teha üksnes õiguslikult põhjendatud (veenva) hagi puhul ning kohus saab seejuures arvestada üksnes hagiavalduses nimetatud asjaoludega. Hagi õigusliku põhjendatuse hindamisel saab lähtuda üksnes kostjale kättetoimetatud hagiavalduses toodud asjaoludest, mis loetakse

§ 407lg 1 teise lause kohaselt kostja poolt omaks võetuks.

Tagaseljaotsuse tegemise üheks eelduseks on hagi õiguslik põhjendatus (veenvus) (

§ 407lg 1).

See säte paneb kohtule hagi õigusliku põhjendatuse kontrollimise kohustuse. Kohus peab subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise otsustamine,

§ 438lg 1).

Seejuures peab kohus lähtuma sellest, et hageja väited ei vaja tõendamist, kuna seadus loeb need kostja poolt omaksvõetuks (

3 § 407 lg 1 viimane lause) (Riigikohtu

1. veebruari 2007 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-06, p 14).
2. VÕS § 164 lg 1 järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 170 järgi, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Maakohus leidis, et
3. augusti 2014 ETK Finants AS teatisest ei ole võimalik tuvastada, millisel viisil on teatis kostjale edastatud, mistõttu ei saa ka kindel olla, et kostja on teatise nõude loovutamise kohta kätte saanud.
4. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et hageja kui loovutusega nõude omandanud võlausaldaja ülesandeks on tulenevalt

§ 230lg-st 1 tõendada, et ta on nõude omandanud loovutusega.

Sama seisukohta toetab ka

§ 363

lg 1 p 3, millest tulenevalt tuleb hagiavalduses märkida tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid. Tõendite esitamise kohustus sõltub aga sellest, millistele asjaoludele kostja vastu vaidleb ning milliseks kujuneb tõendamiskoormis poolte vahel. Kuna asi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks täies ulatuses üksnes kaebuse põhjal menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, siis ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väiteid ei hinda. 9. Menetluskulude jaotuse otsustab

§ 173lg 3 teise lause järgi esimese astme kohus asja uuel läbivaatamisel.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest Üllar Roostoja Triin Uusen-Nacke 4