← Eesti

2-19-11269/17

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Moonika Tähtväli Määruse tegemise aeg ja koht 19. detsember 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-11269 Menetlustoiming Hagi läbi vaatamat

) § 423 lg 1 p 2 kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kuna hagejad on võtnud hagi tagasi. Kooskõlas

§ 173lg 1 märgib kohus kohtumääruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

Kostjad IV-VI leiavad, et menetluskulud tuleb

§ 168lg 4 alusel jätta hagejate kui menetluse põhjustajate kanda.

Kostjad leiavad, et menetluskulude väljamõistmine hagejatelt ei oleks nende suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

§ 162

lg 4 sätestab seaduses ette nähtud menetluskulude jaotusest kõrvalekaldumise erandi. Selle rakendamiseks peavad esinema erandlikud asjaolud, mis vastavad seaduses sätestatud kõrgendatud standardile, s.o äärmuslik ebaõiglus või ebamõistlikkus (RKTKm 3-2-1-142-10, p 10). Selliseid asjaolusid ei esine. 3 Ka kostja I esindajad leiavad, et menetluskulud tuleb jätta hagejate kanda. Kostja I hinnangul puuduvad erandlikud asjaolud, mis võimaldaksid menetluskulude jaotuse otsustamisel lähtuda

§ 162lg-st 4 ning kalduda kõrvale „kaotaja maksab“ üldpõhimõttest.

Ennekõike ei ole hagejad ise

§ 162lg-le 4 tuginenud.

Lisaks ei ole hagi esitamine ega ka hagi tagasivõtmine olnud tingitud kostjate mis tahes tegevusest. Kohus leiab, et kuigi

§ 168

sätestab menetluskulude jaotuse eriregulatsiooni juhuks, kui kohus lõpetab menetluse hagi tagasivõtmise tõttu, saab kohtu hinnangul praegusel juhul analoogia korras kohaldada ka

§ 162

lg-t 4.

§ 162

lg 4 järgi kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.

§ 162

lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti (vt Riigikohtu

  1. jaanuar
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10 p 10). Kohtu hinnangul oleks käesoleval juhul menetluskulude hagejate kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane. Kohus leiab, et äärmiselt ebaõiglane oleks see põhjusel, et hagejateks on neli alaealist last, kellel puudub igakuine sissetulek. Samuti põhjusel, et kohtu hinnangul võis kohtusse pöördumise tingida hagejate ema s.o kostja IX, kes on hagejate nimel sõlminud varasemad lepingud ning kuivõrd 04.12.2014 sõlmitud kompromissilepingu, nõuete loovutamise lepingu ja laenulepingu osapoolteks olid ka teised kostjad, siis tuli hagi esitada lisaks kostjale IX ka teiste kostjate vastu. Lisaks ei tõusetunud pooltel varasemalt küsimust sellest, kas hagejad piiratud teovõimega isikutena said käesoleva hagi aluseks olevat lepingut allkirjastada. Küll on aga pooled seadnud kahtluse alla selle lepingu vaidlustamise õiguse kohtus nende piiratud teovõime tõttu. Osundatud põhjusetel peab kohus põhjendatuks menetluskulude poolte enda kanda jätmist. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.