Obsah (6)
§ 424§ 423§ 173§ 177§ 168§ 426KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Kohtujurist Koidu Mölderson Määruse tegemise aeg ja koht 07.04.2020 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-4591 Tsiviilasi OÜ Scanwe
§ 424
lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni.
§ 423
lg 1 p 2 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Hageja soovib hagi kostja vastu tagasi võtta. Kuivõrd asjas ei ole lõppenud eelmenetlus, võib hageja hagi tagasi võtta ilma kostja nõusolekuta. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta seoses tagasivõtmisega läbi vaatamata.
§ 173
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõla
§ 177
lg 1 p 1 määrab k ohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses.
§ 168
lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Arvestades asjaolu, et hageja on hagi tagasi võtnud ning asjast ei nähtu, et kostja oleks nõude rahuldanud, tuleb jätta kostja ja hageja menetluskulud
§ 168lg 4 I poole järgi hageja kanda. Kooskõlas Ts
M § 175 lg 1 kontrollib kohus kostja esindaja kulude põhjendatust. Kohus nõustub vaid osaliselt hageja vastuväidetega. Arvestades, et e-toimikule ligipääsuks tuli kostja lepingulisel esindajal saata e-kiri 1-2 lausega, hagi tagasivõtmise avalduses oli vaid 2 lauset 2
(3)ning kohtu e-kirjas, millega kohus küsis kostjalt arvamust tagasivõtmise kohta, oli samuti 2 lauset, siis on võimalik vähendada esindaja tehtud kulusid 15 min võrra. Samas leiab kohus, et ülejäänud 6 h, milleks on kostja esindaja kulutanud aega, ei ole alusetu. Nimelt oli kostja esindajal õigus tutvuda pärast hagi menetlusse võtmist kõigi asja materjalidega, see läbi lugeda, läbi mõelda ja ka kliendiga suhelda. Ära on jäänud vaid see, et kostja oleks koostanud vastuse hagile. Eluliselt pole usutav, et kostja tegi vaidlusaluse asja materjalidega tööd vaid pool tundi. Kohus arvestab siinjuures asjaolu, et hageja on oma hagi koostamiseks ja mitu korda täiendamiseks pidanud kulutama aega koos kliendiga nõu pidamiseks enam kui 12 h ning kohus leiab, et see aeg ei olnud pelgalt mitte teksti koostamine, vaid selle vaidluse sisu läbimõtlemine, positsiooni kujundamine. Asjaolu, et kostjal oli väidetavalt vaidluse sisu enne hagi esitamist teada ja mis võimaldab hageja arvates kulusid piirata, ei tähenda seda, et kui hagi on kohtusse esitatud ja menetlusse võetud, et siis on kostjal selge kõik, mida hageja soovib temalt saada ja võtab ära kostjalt võimaluse hagiga tutvudes õiguse nõuda menetluskulusid olukorras kui hageja võtab hagi enne kui kostjal on vastamise aeg saabunud. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks kostja menetluskulusid, mis ta on asjas teinud, sõltumata veel vastuse esitamisest ja selle tähtaja saabumisest, 6 h eest kokku 6*120 € ehk 720 € (ilma käibemaksuta). Eeltoodu alusel kuulub kostja menetluskulude avaldus osalisele rahuldamisele ja hagejalt tuleb välja mõista kostja kasuks 720 € (ilma käibemaksuta). Kooskõlas kostja taotlusega, tuleb hagejal tasuda kostjale
§ 177
lg 4 järgi menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
§ 426
lg 1 sätestab, et hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik 3
(3)