ja
lg 2 p 5 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 21.septembri 2010 otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja vandeadvokaat Mare Lust Prokurör Algis Sepp XX, isikukood XXXXXXXXX, elukoht XXX, kriminaalkorras karistamata, XXX Mare Lust Süüdistatav Kaitsja RESOLUTSIOON Harju Maakohtu 21.septembri 2010 otsus XX süüditunnistamises ja karistamises jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks
järgi ja karistati vangistusega 9 kuud,
lg 2 p 5 järgi ja karistati vangistusega 3 kuud.
lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõisteti liitkaristuseks 9 kuud vangistust, mida vähendati ühe kolmandiku võrra ja mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust.
lg-te 1 ja 2 alusel määrati, et mõistetud vangistusest kuulub koheselt ärakandmisele 14 päeva vangistust. Vangistusest 5 kuud ja 16 päeva mitte pöörata täitmisele, kui XX ei pane 18kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas
§-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.
lg 2 p 8 alusel kohustati XX katseajal osalema viha ja agressiivse käitumise ohjeldamisega seotud sotsiaalabiprogrammides. Harju Maakohtu 26.05.2010 määrusega kohaldatud ajutine lähenemiskeeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. XX-lt mõisteti välja sundraha 6525 krooni ja kaitsjatasu 2400krooni riigituludesse. 2. XX tunnistati süüdi selles, et tema et tema 09.05.2010 kella 04.00 paiku Tallinnas XXX maja hoovis tõstis üles YY ja viskas maha, lohistas teda mööda maad, võttis kätega tema kaelast kinni ning lõi peaga vastu maad ning seejärel lõi kannatanut rusikaga näo piirkonda. Selle tulemusel tundis kannatanu valu ja sai tervisekahjustuse – parema unearteri piirkonnas ja vasakul otsmikul hematoomi ning ülahuule turse, samuti selles, et tema 09.05.2010 kella 04.00 paiku Tallinnas XXX maja hoovis võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil avalikult YY-le kuuluva käekoti, puistas selle sisu laiali ning võttis tema asjade hulgast YY-le kuuluva mobiiltelefoni väärtusega 2000 krooni ja korterivõtmed väärtusega 200 krooni, s.o kokku asju 2200 krooni väärtuses, millised pani taskusse ning lahkus. Apellatsiooni sisu ja menetlusosaliste seisukohad 3.Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis vaidlustab süüdistatava kaitsja otsuse osaliselt, s.o XX-le mõistetud karistuse osas, paludes otsus tühistada ja uue otsusega mõista XX-le karistuseks 6 kuud vangistust
Apellatsiooni kohaselt ei vasta mõistetud karistus kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. XX õpib Q I kursusel ja tema karistamine 14 päevase vangistusega ei ole otstarbekohane, koolist puudumine ei võimalda õppeprogrammi täitmist, mistõttu on tingimisi karistus piisav ja kooskõlas XX poolt toimepandud tegudega. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused
lg 1 kohaselt on isiku karistamise esmaseks aluseks tema süü, kusjuures karistuse mõistmisel arvestatava süü suurus oleneb kuriteo toimepanemisel ilmnenud kergendavatest ja raskendavatest asjaoludest ning muudest asjaoludest, mis näitavad süü suurust. Lisaks sellele võetakse karistuse mõistmisel arvesse võimalust mõjutada süüdi tunnistatud isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemistest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Maakohus on XX-le karistuse mõistnud 2
nõudeid järgides ning kohtukolleegium ei sedastanud karistuse muutmise seaduslikke aluseid. 6. Kohtukolleegium on seisukohal, et XX-le karistust mõistes on kohus lähtunud
§-s 56 sätestatust ja järeldusi, miks
§-des 121 ja 199 lg 2 sanktsioonides ettenähtud kergema karistusliigi kohaldamisega jääks karistamise eesmärk saavutamata, veenvalt põhjendanud. Kohtukolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ega pea KrMS § 342 lg 3 p 1 sätestatud õigust kasutades nende kordamist vajalikuks. Apellatsioonist ei nähtu, et maakohus oleks XX-le karistuse mõistmisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või rikkunud oluliselt kriminaalmenetluse seadust, mistõttu apelleeritud kohtuotsus tuleb jätta muutmata. 7.
sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse,
Kohus karistas XX vastavalt 9 kuulise ja 3 kuulise vangistusega, s.o alla sanktsiooni keskmist määra. Kuna kohus nõustus asja lahendamisega lühimenetluses, siis lühendati
lg 1 järgi mõistetud liitkaristust 9 kuud vangistust veelgi ühe kolmandiku võrra ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti kahe kuriteo, millest üks, vägivallategu oli toime pandud oma lähedase isiku vastu, toimepanemise eest lühiajaline vangistus 14 päeva, jättes
Apelleeritud kohtuotsuses märgitakse õigesti, et XX on ka varem YY suhtes vägivalda tarvitanud ja vaatamata tema suhtes kriminaalmenetluse KrMS § 202 alusel lõpetamisele, jätkas ta YY suhtes vägivalla tarvitamist. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on XX-le karistust mõistes põhjendatult asunud seisukohale, et arvestades XX isikut, peab ta mõistetud karistusest reaalselt ära kandma kaks nädalat, et ta vahetult kogeks, mida vangistus tähendab ja teaks, mis teda uue kuriteo toimepanemise puhul võib ees oodata. Ka Riigikohus on otsuses 3-1-1-99-06 selgitanud, et selline lühivangistuse määramine võib kõne alla tulla siis, kui kohus pärast seda, kui on kirja pannud veenvad põhjendused isiku tingimuslikult karistusest vabastamiseks, leiab siiski, et katseaja toime võiks sellele konkreetsele isikule mõjuda oluliselt distsiplineerivamalt, kui ta on vahetult kogenud, mida kujutab endast ja milliste tegelike vabadusepiirangutega on vangistus seotud. Kohtu veendumus, et šokivangistus mõjutab XX mitte toime panema uusi kuritegusid rohkem, kui tema täielikult karistuse kandmisest tingimisi vabastamine, on täielikult kooskõlas ka Riigikohtu seisukohaga, et isiku karistusest tingimisi vabastamine
ja 74 alusel ei ole iseseisev karistusliik, vaid see on kuriteo eest mõistetud põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise aluseks on isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse ärakandmise ebaotstarbekaks (otsus 3-11-40-04). Sellest tulenevalt ei ole asjakohane apellandi väide, et tingimisi karistus on piisav ja kooskõlas XX poolt toimepandud tegudega. 8. Tulenevalt asjaolust, et isegi varasema kriminaalmenetluse lõpetamine, üldkasuliku töö tegemine ja lubadus edaspidi seadusekuulekalt käituda, ei ole XX mõjutanud seadusekuulekalt käituma, siis kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut arvestades puudub kohtukolleegiumi hinnangul alus tema suhtes
Selleks ei anna alust ka süüdistatava apellatsioonikohtu istungil antud ütlused, et lühiajalise šokivangistuse ärakandmine tooks kaasa õppetööst mahajäämise või eksamite mittesooritamise. Põhjendus, et see toob kaasa järgmistel aastatel suurema koormuse on eluliselt usutav, kuid pigem rajaneb see kaitsetaktikale vabaneda šokivangistuse kandmiselt. 9. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 on kohtukolleegium seisukohal, et Harju Maakohtu 21.septembri 2010 otsus XX suhtes tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. 3 Urmas Reinola Ivi Kesküla Sten Lind 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.