Obsah (7)

§ 163§ 174§ 138§ 143§ 144§ 445§ 177

KOHTUOTSUS Kohus EESTI VABARIIGI NIMEL Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Meelis Eerik Otsuse tegemise aeg ja koht 08.04.2019.a Tallinn Tsiviilasja number 2-18-14248 Tsiviilasi Tsiviilasja hin

) § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. PankrS § 106 lg 1 järgi kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Hagi esitati kohtule 24.09.2018, seega tähtaegselt. Hageja palub tunnustada nõuet summas 19 466,16 eurot. Sellest nõudest 11 088,60 eurot on kahju hüvitamise nõue ning 8 377,56 eurot on majandamiskulude nõue. Kohus käsitleb esmalt kahju hüvitamise nõuet. Hageja väitel kujuneb nõue sellest, et hageja on teinud kulutusi teenustele (uus projekt, omanikujärelevalve ja õigusabi), mida ta poleks pidanud tegema, kui võlgnik oleks täitnud 04.01.2008 kokkuleppest tulenevaid kohustusi. Kostja hinnangul on nõue aegunud ja kui nõue pole aegunud, siis on see igal juhul põhjendamatu. Aegumise vastuväite kohta on hageja arvamusel, et seda saab esitada vaid kohustatud isik, mitte kostja. Kohus sellega ei nõustu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 järgi võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Antud juhul on aga tegu nõude tunnustamise hagiga. Nõuete kaitsmisel on seadusega antud ühele võlausaldajale õigus vaidlustada teise võlausaldaja nõuet, seega on nõude vaidlustanud võlausaldajal õigus esitada ka vastuväiteid, mida saaks esitada võlgnik. Järeldusele, et võlausaldaja saab esitada aegumise vastuväidet, on jõutud ka õiguskirjanduses (Varul, P; jt Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Lk 459). Seega saab kostja esitada aegumise vastuväite. Nõue ei ole siiski aegunud. Kostja on aegumistähtaja alguse sidunud kuupäevaga, mil võlgnik pidi 04.01.2008 kokkuleppe järgi olema lõpetanud ehitustööd ehk 04.07.

1. Kohus sellega ei nõustu, hageja nõue ei ole lepingu täitmise nõue vaid nõude aluseks on aastatel 2016-2018 tehtud kulud. 4 Hageja hinnangul on kulude tegemise põhjuseks lepingu täitmata jätmine, seega on tegu tehingulise kahju hüvitamise nõudega, mille aegumistähtaeg on kolm aastat (TsÜS § 146 lg 1). Kuna hagi esitati 2018.a, siis ei ole ka kõige varasemate arvete osas nõue aegunud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 3 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kohtu hinnangul ei ole kahju hüvitamise nõue põhjendatud. 04.01.2008 lepingu p 4.1 on märgitud, et elamu omanikud müüvad moodustatavad kolm korteriomandit võlgnikule ostuhinnaga kokku 1 640 000 krooni (104 815,11 eurot), kuid seda vaid tingimusel, et võlgnik teostab kokkulepitud ehitustööd ning p 4.2 järgi loeti ostuhind tasutuks ehitustööde tegemisega. Samas on nimetatud summa 04.12.2017 tagaseljaotsusega võlgnikult välja mõistetud korterite müügihinnana ning hageja on kinnitanud, et võlgnikul ei ole enam kohustust ehitustöid teha. Seega on kohtu hinnangul toimunud täitmise asendamine. Nimelt sätestab VÕS § 89 lg 1: „Võlgnik võib kohustuse täitmiseks vajaliku teo asemel teha teistsuguse teo (täitmise asendamine) üksnes võlausaldaja nõusolekul, isegi kui teistsuguse teo väärtus on sama mis võlgnetaval teol või sellest suurem. Kui võlausaldaja võtab teise teo kohustuse täitmisena vastu, loetakse kohustus täidetuks.“ Hageja on loobunud nõudmast võlgnikult ehitustööde tegemist, aktsepteerinud seda, et võlgnik ei pea täitma ehitustööde tegemise kohustust ning nõustunud selle asemel võlgniku poolt korterite hinna hüvitamisega rahas – seega on toimunud täitmise asendamine ja ehitustööde teostamise kohustuse saab lugeda asendamisega täidetuks. Sellest tulenevalt puudub ka alus nõuda ehitustööde tegemata jätmisega tekitatud võimaliku kahju hüvitamist. Seega jätab kohus rahuldamata hagi 11 088,60 euro suuruse nõude tunnustamise osas. Järgnevalt vaatab kohus majandamiskulude nõuet. Majandamiskulude nõue on kujunenud perioodi 2009-2017 eest. Kostja hinnangul on 2009-2014.a arvetest tulenevad nõuded aegunud ning 2015-2017 tekkinud kulusid ei pea võlgnik tasuma. Kostja on esitanud aegumise vastuväite ning kohus märkis juba eelnevalt, et kostjal see õigus nõude tunnustamise menetluses on. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et perioodi 2009-2014.a majandamiskulude nõuded on aegunud. Majandamiskulude näol on tegu korduvate kohustustega, mille aegumistähtaeg TsÜS § 154 lg 1 järgi on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks ning aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. 2014.a majandamiskulude aegumistähtaeg hakkas kulgema 01.01.2015 kell 00.00 ning lõppes 31.12.2017 kell 24.
2. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis viitaks sellele, et nõude aegumine oleks olnud katkenud või peatunud. Seega on 2014.a ja varasemad majandamiskulude nõuded aegunud, kuna hagi esitati 24.09.
3. Kostja on seisukohal, et võlgnik ei pea hagejale majandamiskulude eest tasuma, sest hageja ei esitanud täiturile majandamiskulude nõuet (01.02.2017 seisuga võlgnes võlgnik hagejale viimase arvates vaid 104 815,11 euro suuruse summa) ning kui hagejal ka on majandamiskulude nõue, siis on kohustatud isikuks korteriomandite uus omanik, kellel puudub tagasinõue võlgniku vastu. Kohus ei nõustu sellega, et hageja saaks nõuda võlgnevust vaid uuelt omanikult ja uuel omanikul ei ole tagasinõuet võlgniku vastu. Korteriomandite müümise ajal kehtinud korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lg 3 sätestas, et „korteriomandi võõrandamisel või pärimisel on korteriomandi omandaja kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest“. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et KÜS § 7 lg 3 alusel tekib omandaja ja võõrandaja solidaarvastutus (korteriühistu võib nõuda korteriomandi võõrandamise korral võõrandaja tasumata jäänud maksete tasumist nii võõrandajalt kui ka 5 omandajalt), sätte eesmärk ei ole vabastada korteriomandi võõrandajat tema omanikuks oleku ajal tekkinud võlgnevuse tasumisest, vaid lihtsustada korteriühistu nõude maksmapanekut olukorras, kus korteriomandi omanik on vahetunud. KÜS § 7 lg-s 3 sätestatud võlgade ülemineku regulatsioon kehtib ka korteriomandi müümisel täitemenetluses toimunud enampakkumisel (Riigikohtu lahend 3-2-1-97-16, p 14 ja 15). Seega saab kuni võõrandamiseni tekkinud võlgnevust nõuda nii võõrandajalt kui omandajalt. Kostja on viidanud KÜS § 7 lg-le 31, et omandaja ei saaks esitada tagasinõuet võõrandaja vastu, kuid see ei puutu asjasse (hagi pole esitatud omandaja vastu) ja see ei ole ka õige – viidatud norm sätestab, et „kui korteriomand müüakse täitemenetluses ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõue on ostjale teatavaks tehtud, puudub korteriomandi omandajal tagasinõue eelmise omaniku vastu“, kuid antud juhul ei ole majandamiskulude võlgnevust ostjale teatavaks tehtud (teatavaks tehti vaid korterite ostuhinna nõue). Võlgnevusest kohtutäiturile teatamata jätmisega ei saa lugeda nõuet ka lõppenuks, kuna see ei ole võlasuhte lõppemise aluseks ning kohtule teadaolevalt ei ole hageja oma nõudest loobunud VÕS § 207 mõttes. Kuna korteriomanikul on kohustus tasuda majandamiskulusid (KÜS § 7 lg 1), võlgnik oli kolme korteri omanikuna hageja liige kuni 26.05.2017, võlgnik ei ole majandamiskulusid kunagi tasunud ja majandamiskulude nõue võlgniku vastu ei ole lõppenud, on hagejal õigus nõuda võlgnikult majandamiskulude võlgnevust alates 2015.a jaanuarist kuni 26.05.
4. Võlgniku korteriomandite suurus kokku oli 182,2 ruutmeetrit ning majandamiskulude suurus oli 2015.a-2016.a märts 0,5 eurot ruutmeetri kohta ning alates 2016.a aprillist 1 euro ruutmeetri kohta. Alates 2015.a kuni 26.05.2017 kujuneb seega nõude suuruseks 3 887,91 eurot (2015.a 1 093,20 eurot, 2016.a 1 913,10 eurot ja 2017.a kuni 26.05.2017 881,61 eurot) ja kohus tunnustab selles ulatuses hageja nõuet võlgniku pankrotimenetluses. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ja tunnustab hageja nõuet summas 3 887,91 eurot võlgniku pankrotimenetluses teise rahuldamisjärgu nõudena. Ülejäänud (s.o 15 578,25 euro tunnustamise) osas jääb hagi rahuldamata. Otsuses viitamata tõendid jätab kohus arvesse võtmata kuna need on asjasse puutumatud.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi 20% ulatuses, mistõttu jagab kohus menetluskulud sama protsendi järgi.

§ 174

lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses.

§ 138

lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud.

§ 143

p 2 kohaselt on asja läbivaatamise kuluks mh dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud.

§ 144

lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja menetluskulude nimekirjade kohaselt on hageja menetluskuludeks tasutud riigilõiv 300 eurot ja tasu lepingulisele esindajale 1 728 eurot (12 tundi, tunnitasu 144 eurot koos käibemaksuga). Kostja ei ole hageja menetluskulude osas vastuväiteid esitanud. Hagihinnaks on 3 500 eurot ning sellise hinnaga hagilt tuli riigilõivuseaduse kohaselt tasuda riigilõivu 300 eurot. See on põhjendatud kulu. Õigusabi osutamisele kulunud aega ja tehtud toiminguid (dokumentide koostamine, dokumentidega tutvumine) peab kohus põhjendatuks, tunnitasu 144 eurot koos käibemaksuga võib pidada mõistlikuks ja turutingimustele vastavaks. Hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku on 2 028 eurot. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskulude suurus 2 085,83 eurot. Esindaja vandeadvokaat Magnus Brauni ajakulu on 2,75 tundi, tunnitasu 170 eurot ning esindaja vandeadvokaadi abi Ave-Ly Käsi ajakulu on 12,43 tundi, tunnitasu 130 eurot. Lisaks on kuluks 6 majandusaasta aruande väljatrükk äriregistrist 2 eurot. Hageja on esitanud vastuväited kostja menetluskuludele: menetluskulud on tõendamata, vajalik ei ole kahe esindaja osalemine menetluses, hageja ei ole nõus tunnihinnaga 170 eurot, enamus ajakulu on ülepaisutatud ja mittevajalik (05.11.2018 kulu ei ole täies ulatuses põhjendatud; 19.11 ja 21.11.2018 kulud on mittevajalikud, kuna kohus jättis taotluse rahuldamata; 14.01.2019 kulu on põhjendamatu; 18.02 ja 19.02.2019 advokaatide nõupidamise kulu on põhjendamatu; 19.03.2019 nõupidamise ja kirjavahetuse ajakulu on põhjendamatu; ülepaisutatud on kahe advokaadi ajakulu istungiks ettevalmistamiseks ja istungil osalemiseks). Kohus peab võimalikuks kostja menetluskulud kindlaks määrata vaatamata sellele, et kostja ei ole esitanud arveid õigusabi osutamise kohta. Kohtul puudub kahtlus, et esindajad on teinud kulude nimekirjas välja toodud toimingud ja et nende tunnitasu on selline, nagu nimekirjas märgitud. Kohus nõustub sellega, et vaidlus ei ole selline, mis vajanuks kahe esindaja osalemist menetluses. Kostjal on õigus võtta endale esindaja või mitu ning ükskõik millistel tingimustel, vastaspool ei pea seda kõike aga hüvitama. Seetõttu ei ole põhjendatud kahekordne ajakulu 05.11.2018 nõupidamiseks kliendiga, istungiteks ettevalmistamisele 25.03.2019 ja istungil osalemisele 26.03.

1. Samal põhjusel ei ole põhjendatud advokaatide omavahelised nõupidamised. Kohus arvestab ümber tehtud toimingud ja sellele kulunud mõistliku aja selliselt, nagu oleks menetluses olnud üks esindaja. Õigusabikulu arvestab kohus tunnitasu 130 eurot järgi. Kohtu seisukoht kostja kulude osas on järgnev Esindaja Tegevus 05.
2. Käsi Nõupidamine kliendiga ja 2018 nõupidamiseks ettevalmistamine 05.
3. Braun Nõupidamine kliendiga 2018 19.
4. Käsi Menetluskulude tagatise 2018 taotluse koostamine 21.
5. Käsi Menetluskulude tagatise 2018 taotluse koostamine ja kohtule esitamine 14.
6. Käsi 2019 28.
7. Käsi 2019 18.
8. Käsi 2019 19.
9. Braun 2019 19.
10. Käsi 2019 Nõupidamine kliendiga ja nõupidamiseks ettevalmistamine, vajalike dokumentide nimekirja koostamine ja edastamine kostja vastuse koostamiseks Menetlusdokumendi koostamine (kostja vastus hagile) Töönõupidamine Magnus Brauniga, suhtlus kohtuga, menetlusdokumentidega tutvumine Töönõupidamine Ave-Ly Käsiga Hageja esitatud uute dokumentide ja taotlusega tutvumine, nõupidamine Magnus Brauniga, kirjavahetus kliendiga Aeg 0,58 Kohtu seisukoht Põhjendatud ajakulu 0,5 tundi. 0,47 1,5 1 1,07 Ajakulu 2,5 tundi on põhjendatud vaatamata taotluse rahuldamata jätmisele. Kohus ei pea taotlust pahatahtlikuks või menetluse venitamise eesmärgil esitatuks, mistõttu ajakulu on põhjendatud. Ajakulu 1,07 tundi on põhjendatud. Teatud ajakulu nõupidamisele on vajalik kliendi esindamiseks. 4,12 Ajakulu 4,12 tundi on põhjendatud. 0,75 Põhjendamatu ajakulu. 0,58 Põhjendamatu ajakulu. 1,08 Põhjendatud ajakulu 0,5 tundi hageja seisukohaga tutvumisele ja kirjavahetusele kliendiga. Nõupidamine teise esindajaga on põhjendamatu. 7 25.
11. 2019 25.
12. 2019 26.
13. 2019 26.
14. 2019 Braun Istungiks valmistumine 0,75 Käsi Istungiks valmistumine 1,33 Käsi Istungil osalemine 1 Braun Istungil osalemine 1 Põhjendatud ajakulu 1 tund. Põhjendatud ajakulu 1 tund. Kokku 10,69 tundi Kostja põhjendatud ja vajalik aeg õigusteenuse osutamiseks on seega 10,69 tundi, mis tunnitasuga 130 eurot annab õigusabikuluks 1 389,70 eurot. Asja läbivaatamise kulu 2 eurot peab kohus põhjendatuks, kohtule on esitatud kostja poolt hageja majandusaasta aruanne, mille väljavõtte võtmine äriregistrist maksab 2 eurot. Eelnevast tulenevalt määrab kohus hageja menetluskuluna kindlaks 2 028 eurot, millest kostja peab hüvitama 405,60 eurot (20%). Kostja menetluskuluna määrab kohus kindlaks 1 391,70 eurot, millest hageja peab hüvitama 1 113,36 eurot (80%).

§ 445

lg 1 teine lause sätestab, et kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Tasaarvestuse tagajärjel kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele menetluskulu 707,76 eurot (1 113,36-405,60).

§ 177

lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on sellekohase taotluse esitanud, kohus rahuldab taotluse ja mõistab välja viivise menetluskuludelt. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 14.02.2020 kohtuotsusega muudeti osaliselt Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 08.04.2019 otsuse põhjendusi. 08.04.2019 kohtuotsus jõustus 27.04.2020 Riigikohtu kohtumäärusega. 8