1-18-27 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 06. märts 2020, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-18-27 (17230101623) Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuistungi sekretär Ilona Berezina

§-st 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384 kohus määrab: Jätta Pavel Belov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1. Harju Maakohtu 13.02.2018 otsusega tunnistati P. Belov süüdi

§ 184lg 2 p 2 järgi ja teda karistati 3 aasta 10 kuu pikkuse vangistusega.

Karistusaja alguseks loeti 18.07.

1. Harju Maakohtu 13.02.2018 otsus jõustus 03.04.
3. 03.02.2020 edastas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid P. Belovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. P. Belovi karistusaeg algas 18.07.2017 ja see lõppeb 18.05.2021.

§ 76lg 2 p 2 kohane tähtaeg saabus 08.02.2020.

Kinnipidamisasutus ei toeta P. Belovi ennetähtaegset vabanemist.

1. Kohtule adresseeritud kirjalikus seisukohas jagab prokuratuur vangla seisukohta ega toeta P. Belovi ennetähtaegset vabanemist. 1 1-18-27 Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
2. Kohtuistungil avaldas P. Belov, et toetab enda tingimisi ennetähtaegset vabanemist. P. Belov selgitas, et varasemalt on ta korduvalt kriminaalkorras karistatud ja narkootikumidega seotud kuriteo pani ta toime narkosõltuvusest tingituna. Vangistuses olles ta on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja on vestelnud psühholoogiga. Kinnipeetav avaldas, et vabanemise korral tahab pöörduda rehabilitatsioonikeskusse narkosõltuvusest vabanemiseks. Kui see ei õnnestu, siis tal on olemas elukoht (üürikorter) ema juures. Kinnipidamisasutuses ta eriala omandand ei ole, kuna on hõivatud tööga, et võlanõuded likvideerida. Lähedasteks on isa ja ema. Emaga on head suhted. Vabaduses olles töötas ta nii mitteametlikult, kui ametlikult, ent hiljem tegeles narkootikumide käitlemisega, mis sai mõningaseks sissetuleku teenimise allikaks. Vabanemisel on tal plaanis asuda tööle ja omandada haridus. Omab töökogemust xxx ja xxx. Kehtiva distsiplinaarkaristuse kohta selgitas kinnipeetav, et tegemist oli korrapidajale ravimite tagastamise unustamisega. Täiendavalt avaldas P. Belov, et on valmis võtma vabatahtliku kohustuse enda rehabilitatsioonikeskusse saatmiseks, kuna leiab, et just seal on tal võimalik vabaneda narkosõltuvusest. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3. Kohus, tutvunud P. Belovi isikliku toimiku materjalide ja prokuratuuri kirjaliku vastusega ning kuulanud ära süüdlase seisukohad, leiab

§ 76lg-s 4 sätestatud asjaolusid arvestades, et alused P.

Belovi ennetähtaegseks vangistusest vabanemiseks puuduvad ja ta tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. 6.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohus möönab, et P. Belov on ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud vangistusest, mistõttu on tema puhul täidetud formaalsed eeldused ennetähtaegse vabastamise küsimuse sisuliseks lahendamiseks. 7. Vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamise otsustamisel arvestab kohus vastavalt

§ 76

lg-le 4 kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

§ 76

lg 4 järgi on hinnatavateks asjaoludeks ka uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes osalemine või nõusolek osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal. Kõrgema astme kohus märkis 07.03.2019 lahendi nr 1-09-14104 p-s 21 järgmist [K]kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt.

§ 76

lg 4 kohaselt on kõnealuse prognoosi aluseks hinnang sellele, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu.

1. Hinnates P. Beloviga seotud isikuandmeid, tema käitumist vangistuse ajal, on kohus seisukohal, et P. Belovi käitumises vangistuses on mitmeid positiivseid asjaolusid. Nii on P. Belov vangistuses viibimise perioodil olnud hõivatud tööga erinevatel töökohtadel. Ta osaleb A2 taseme riigikeele kursustel ning on motiveeritud edasi õppima. Ta on läbinud vanglas viibimise perioodil erinevaid sotsiaalprogramme ja vestlusi. Läbitud programmid on parandanud probleemide lahendamise oskust. Kohus on seisukohal, et kuna P. Belov on kinnipidamise eelselt teinud tööd erinevates valdkondades, siis vaatamata eriala puudumisele on tal olemas tööoskused, mis aitavad vabaduses tööd leida. Lisaks on P. Belovile vabanemisel tagatud kindel elukoht tema ema 2 1-18-27 poolt üüritud korteris. Kohus märgib, et tegemist on asjaoludega, mis annavad kaaluka panuse P. Belovi ennetähtaegseks vabastamiseks.
2. Seonduvalt P. Belovi karistusandmetega märgib kohus, et P. Belov on kriminaalkorras korduvalt karistatud isikuks. P. Belov kannab karistust suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise toimepanemise eest. Harju Maakohtu 13.02.2018 kohtuotsusest nähtuvalt käitles P. Belov nn rasket narkootilist ainet ehk fentanüüli. Osa ebaseaduslikult omandatud narkootilist ainet hoidis ta enda elukohas, so xxx asuvas korteris. P. Belovi on ka varasemalt süüdi mõistetud ja karistatud

§ 185järgi.

Seega järeldub, et vahetult peale esimese kohtuotsusega kriminaalkaristuse mõistmist ja vanglast vabastamist on P. Belov naasnud taas oma varasema ebaseadusliku elustiili juurde. Kirjeldatud käitumismuster viitab ohuprognoosile, et vabanemise järgselt võib P. Belov naasta seegi kord ebaseadusliku ja teiste inimeste tervist ning elu ohtu seadva tegevuse juurde.

1. Põhjust on ka rõhutada, et P. Belov pani rahvatervisevastase kuriteo toime tingimustes, kus tal oli olemas kindel elukoht, lähedaste toetus ja muud sarnased asjaolud, mis käesolevalgi juhul tema ennetähtaegset vabanemist toetavad. Sellest järeldub, et P. Belovi vabanemist toetavaile asjaoludele ei saa anda sedavõrd kaalukat tähendust, kuna juba varasemalt pole need tema õiguskuulekust taganud.
2. P. Belovi kuritegude toimepanemist soodustavaks teguriks on pikaajaline narkosõltuvus. Iseloomustusest nähtuvalt on P. Belovi tarvitatavad narkootilised ained eriliigilised. Kuigi P. Belov väljendas nõusolekut läbida narkosõltuvusest vabanemiseks rehabiltatsioon, ei ole rehabilitatsioonikeskus kinnitanud seal vaba koha olemasolu. Kuna P. Belov pole sõltuvusvastast ravi saanud ehk et tema suhtes on narkootiliste ainete tarvitamisest lähtuvad riskid maandamata, siis puudub kohtul objektiivne võimalus teha järeldusi, et vabanemise korral ei teki tal nö tagasilangusi, mis võivad viia uute kuritegude toimepanemiseni. Seega eksiseerib kestvalt uute kuritegude toimepanemise oht, mis P. Belovi vabastamist ei toeta.
3. Uute kuritegude toimepanemise ohtu suurendab kohtu hinnangul ka asjaolu, et iseloomustuse kohaselt kuuluvad P. Belovi tutvusringkonda kriminaalkorras ja narkootilisi aineid tarvitavad isikud. Kui inimesel on niisamagi raske narkootiliste ainete tarvitamisest hoiduda, ta tunnistab ise endal sõltuvusprobleemi olemasolu, siis süvendavad tutvusringkonda kuuluvad ja narkootilisi aineid tarvitavad inimesed täiendavalt ohtu, et ka P. Belov asub võimaliku vabanemise korral narkootilisi aineid uuesti tarbima. Kohus möönab, et taolist riski on võimalik minimeerida tugevate ja toetavate lähi- ja/või peresuhte kaudu. P. Belov on avaldanud, et tal on head suhted oma vanemate ja õdede-vendadega. Samas evib aga kaalu asjaolu, et vanemad, samuti õed-vennad olid P. Belovil ka ajal, mil ta pani toime karistamise aluseks olnud teod. See tähendab, et toetavate peresuhete mõju pole juba varem P. Belovi õiguskuulekust mõjutanud, mistõttu tuleb kohtul ka vabastamisküsimuse otsustamisel suhtuda kõnesolevasse faktorisse mõningase reservatsiooniga. Kohtu hinnangul saab toetavatele peresuhetele suuremat tähendust omistada siis, kui P. Belovi põhiprobleemist ehk narkootiliste ainte tarvitamisest lähtuv oht on minimeeritud.
4. Seoses hetkevajadusest lähtuva käitumisega on põhjust peatuda sellel, et P. Belov on isik, kes omab kehtivat distsiplinaarkaristust. Kohtule tutvumiseks esitatud kinnipeetava isiklikust toimikust nähtuvalt seisenses distsiplinaarrikkumine ravimite õigeaegses manustamata jätmises ja ravimite kambris hoidmises. P. Belovi käitumine vangistuses olles ühes rangete turvanõuetega näitab, et nimetatud meetmed pole suutnud ohjata P. Belovi käitumist. Kõrvutades P. Belovi suhtes koostatud kohtuotsuseid ja tema käitumist vangistuses viibides, siis joonistub välja sarnane käitumismuster, kus P. Belov peab vajalikuks käituda viisil, mis ei ole aktsepteeritav ja seda nii karistust vabaduses kandes kui ka vangistuses viibides. Distsiplinaarkaristuse puudumine on ennetähtaegse vabanemise eeldus. 3 1-18-27 Eeltoodust teeb kohus järelduse, et P. Belov on vangistuses alles enese lahti mõtestamise staadiumis, mille käigus ta alles kujundab arusaamu, kuidas liikuda suunas, et edaspidine elu kugeks õiguskuulekalt.
5. Kohtuistungil avaldas P. Belov, et võimaliku vabanemise järgselt on tal plaanis asuda tööle. Vaatamata sellele, et kindlat töökohta ja omandatud eriala tal ei ole, on ta varem töötanud ametlikult erinevatel töökohtadel. Samas tuleb välja tuua, et vaatamata töötegemisele ja legaalse sissetuleku saamisele on P. Belov asunud käituma viisil, mil oli põhjust esitada talle süüdistus narkootiliste ja psühhotroopsete ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Seega ka nimetatud mõjur ei suutnud P. Belovi hoida õiguskuulekal teel, vaid majandusliku olukorra halvenemise ilmnemisel asus taas tegelema narkootikumide käitlemisega. See tähendab, et olenemata võimalustest elada stabiilset ja õiguskuulekat elu, on see osutunud täitmatuks.
6. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et vaatamata mitmetele P. Belovi vabanemist toetavatele asjaoludele on toimiku pinnalt sedastatavad mitmed asjaolud, mis P. Belovi ennetähtaegse vabastamise põhjendatuse ja P. Belovi valmisoleku edaspidiseks õiguskuulekaks eluks kahtluse alla seavad. Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses ei tekita, pole võimalik isikut ka karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada.
7. Seoses P. Belovi suhtes koostatud iseloomustusega peab kohus vajalikuks juhtida tähelepanu asjaolule, et iseloomustus kätkeb endas viiteid P. elovi varasemale, ent kustunud/arhiveeritud karistustele - vähemalt osaliselt iseloomustatakse P. Belovit just varasemate, ent arhiveeritud karistusandmete kaudu. Riigikohus avaldas lahendi nr 1-14-10087 II. osa p-s 34 põhimõttelist seisukohta, et õigusliku tähendusega kustunud karistust puudutavate andmete arvesse võtmine ei ole

RS § 5 lg 1 mõttes lubatav. Kuigi antud selgitus seondub ennekõike kohtu poolt kasutatavate andmetega, on kohus veendumusel, et kuna kohtu otsustus moodustub asjaolude kogumis hindamisest ja sellesse kogumisse kuulub ka isiku kohta koostatud iseloomustus, siis on lubamatu tugineda kinnipidamisasutuse poolt koostatavas iseloomustuses isiku varasematele, s.o arhiveeritud karistusandmetele – neile andmetele tuginemine mõjutab ja moonutab isiku suhtes antavat hinnangut/iseloomustust ja on konkreetse isiku jaoks selgelt negatiivse väljundiga. /allkirjastatud digitaalselt/ 4