← Eesti

1-18-7807/48

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. oktoober 2019, Tallinn Kriminaalasja number 1-18-7807 (17221000148) Kohtukoosseis eesistuja Urmas Reinola

§ 25lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 22.

mai 2019 otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Prokuratuur, ringkonnaprokurör Küllike Kask; süüdistatav XX ja tema kaitsja vandeadvokaat Heldur Otti Küllike Kask Prokurör Süüdistatav XX, ik XXXXXXXXX, elukoht XXX, EV kodanik, XXX, emakeel eesti keel, XXX, varem kriminaalkorras karistamata, tõkendit kohaldatud ei ole. Kaitsja Heldur Otti RESOLUTSIOON

  1. Tühistada Pärnu Maakohtu
  2. mai 2019 otsus XX õigeksmõistmises KarS § 294 lg 2 p 2 § 25 lg 2 järgi ja valitud kaitsjale makstud õigusabi tasu KrMS § 181 lg 1 alusel riigi kanda jätmises.
  3. Uue otsusega: 2.
  4. Tunnistada XX süüdi KarS §

§ 25lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 2 (kaks) aastat. 2.2. Kar

S § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud karistus täielikult täitmisele pööramata, kui XX ei pane 2 (kahe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 2.

  1. Mõista XX-lt Eesti Vabariigi kasuks välja sundraha I astme kuriteo toimepanemise eest, s.o 1 350 (üks tuhat kolmsada viiskümmend) eurot. Makseinfo koos arveldusarve ja viitenumbriga edastab kohus XX-le eraldi dokumendina. 2.
  2. Maakohtu menetluses tekkinud XX valitud kaitsja õigusabikulud summas 16 748,16 eurot jätta XX kanda.
  3. Määrata XX valitud kaitsjale apellatsioonimenetluses õigusabi osutamise eest makstavaks tasuks 2 887 (kaks tuhat kaheksasada kaheksakümmend seitse) eurot ja 16 senti (sh käibemaks). Jätta nimetatud kulu KrMS § 185 lg-te 1 ja 2 alusel riigi kanda.
  4. Prokuröri apellatsioon rahuldada.
  5. Süüdistatava ja kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata.
  6. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik
  7. Pärnu Maakohtu
  8. mai 2019 otsusega mõisteti XX süüdistuses KarS §

§ 25lg 2 järgi õigeks.

XX-le kriminaalmenetluses osutatud õigusabi eest määras kohus AB-le Järve, Otti ja Partnerid OÜ makstava tasu suuruseks 16 748,16 eurot. Seoses XX õigeksmõistmisega jättis kohus menetluskulud riigi kanda. Kohus otsustas ka asitõenditega toimimise viisi üle. Süüdistus 2. XX-le esitati süüdistus selles, et tema, olles alates 17.11.2017 Pärnu Linnavolikogu liige, kes volikogu liikmena peab oma tegevuses juhinduma seadustest, linna põhimäärusest ja teistest õigusaktidest ning linnaelanike huvidest ja vajadustest, täites seega avalikke ülesandeid ja olles KarS § 288 lg 1 järgi ametiisik, kasutades ära oma ametiseisundist tulenevat mõjuvõimu, küsis 10.01.2018 Pärnu linnas, Suur-Sepa 16 Pärnu Linnavalitsuses kabinetis nr 248 linnapea CC-lt altkäemaksu 72 000 eurot, kolmanda isiku OÜ Q (registrikood QQQQQQQQ, juhatuse ainuliige XX) huvides. Samuti rõhutas XX, et ta teab, et linnal sellist raha ei ole, kuid on nõus alternatiivina saama linnalt linna omanduses olevat vara, s.o kinnistuid. Selle vastutasuna lubas ta osaleda aktiivselt volikogu tegevuses, sh volikogu majanduskomisjonis, mille liige ta on, otsuste tegemisel ja toetada otsuseid, mis on kasulikud koalitsioonile, mille moodustavad Eesti Keskerakond, Erakond Isamaa ja Res Publica Liit ning Valimisliit Pärnu Ühendab liikmed ning linnapeale CC-le. Altkäemaksuna vara mittesaamise korral lubas XX volikogu liikmena, kasutades oma mõjuvõimu volikogus, hakata vastu töötama koalitsioonile ja mitte toetada volikogu otsuseid ning linnapead. Seega 72 000 euro või linnale kuuluva vara tasuta üleandmise küsimisega OÜle Q, kinnistu Rääma 19c probleemide lahendamiseks, lubadusega vastutasuna toetada ja tegutseda volikogu liikmena Pärnu linnas oleva koalitsiooni huvides, kahjustas XX avaliku halduse kandjate otsuste ja toimingute usaldusväärsust ja erapooletust. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) § 17 lg-te 1 ja 2 järgi on volikogu liige isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele ning juhindub seadusest, valla või linna õigusaktidest ning valla- või linnaelanike vajadustest ja huvidest. 21.12.2017 Pärnu Linnavolikogu määruse nr 6 „Pärnu linna põhimäärus“ § 12 lg 1 2

(22)kohaselt on volikogu liige isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. XX on alates 17.11.2017 YY asendusliikmena Pärnu Linnavolikogu liige ja kuulub majanduskomisjoni. Pärnu Linnavolikogu määruse nr 6 § 25 lg 2 järgi moodustatakse volikogu alatised komisjonid volikogu volituste ajaks valdkondade kaupa volikogu tegevuse kavandamiseks ja korraldamiseks, volikogule ja linnavalitsusele arvamuse esitamiseks, samuti volikogu õigusaktide ja muude küsimuste volikogu istungitel arutamise ettevalmistamiseks ning muude omavalitsust puudutavate küsimuste arutamiseks. KOKS § 6 lg 1 kohaselt on omavalitsusüksuse ülesanne korraldada vallas või linnas sotsiaalteenuste osutamist, sotsiaaltoetuste ja muu sotsiaalabi andmist, eakate hoolekannet, kultuuri-, spordi- ja noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla või linna teede ehitamist ja korrashoidu, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. KOKS § 6 lg 2 kohaselt on omavalitsusüksuse ülesanne korraldada antud vallas või linnas koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvikoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsusüksuse omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. KOKS § 6 lg 3 kohaselt otsustab ja korraldab omavalitsusüksus kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud teiste seadustega ning mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. KOKS § 6 lg 4 kohaselt täidab omavalitsusüksus riiklikke kohustusi, mis on talle pandud seadusega ja mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja antud volikogu vahelisest lepingust. KOKS § 10 lg 1 kohaselt on nii vald kui ka linn avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja omavalitsusüksuse põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, valla- või linnavalitsus ning vallavanem või linnapea või nende poolt volitatud esindajad. Korruptsioonivastase seaduse (edaspidi KVS) § 2 lg 1 kohaselt on ametiisik käesoleva seaduse tähenduses füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel. KVS § 2 lg 2 kohaselt seisneb ametiseisund õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest tulenevas õiguses ja kohustuses avaliku ülesande täitmisel: p 1 - teha otsus, sealhulgas osaleda selle tegemises või selle sisulises suunamises. Otsus on teise isiku, sealhulgas avalikku ülesannet täitva asutuse õiguse või kohustuse tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud otsustus, millega reguleeritakse üksikjuhtumit või piiritlemata arvu juhtusid, sealhulgas õiguse üldakt, haldusakt haldusmenetluse seaduse tähenduses, kohtulahend, samuti asutuse siseakt; p 2 - teha toiming, sealhulgas osaleda selles või selle sisulises suunamises. Toiming on teisele isikule, sealhulgas avalikku ülesannet täitvale asutusele õiguslikku või vältimatut faktilist tagajärge põhjustav tegevus, mis ei ole otsuse tegemine. Toiming võib seisneda ka menetlustoimingu tegemises, tegevusetuses või viivituses. Olles määratud Pärnu Linna valimiskomisjoni 17.11.2017 otsusega nr 27 Pärnu Linnavolikogusse, on XX isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund, seega KarS § 288 lg-s 1 tähendatud isik. XX kohtumise eesmärk 10.01.2018 Pärnu linnapea CC-ga oli lahendada aastaid kestnud OÜ Q ja Pärnu Linnavalitsuse vaheline kohtuvaidlus Rääma 19c kinnistu omandamishinna osas. XX, kes tuli kohtumisele kui volikogu liige ja ühtlasi OÜ Q esindaja, rõhutas kohtumisel oma volikogu liikme staatust, millega kasutas ära oma volikogus olemise positsiooni ja sellest tulenevat mõjuvõimu. 3
(22)Kohtumisel linnapea CC-ga ütles XX, et tema volikogu liikmena saab otsustada volikogus, kuidas on õige ning ta kasutab ära oma positsiooni ja ei tööta volikogus ega komisjonis kaasa, kui CC ei arvesta OÜ Q ja tema huvidega Rääma 19c kinnistu küsimuse lahendamisel. XX selgitas CC-le, et volikogus on ta ainult sellepärast, et olles volikogu liige ja kasutades volikogu liikme staatusest tulenevat mõjuvõimu lahendada Rääma 19c kinnistu probleem, vastasel korral ei raiskaks ta oma aega volikogus ja majanduskomisjonis osalemise peale. Samuti rõhutas XX kohtumisel linnapeale, et volikogus on veel inimesi, kes hääletaksid temaga sarnaselt ning on võimalik, et tema saab, kasutades oma mõjuvõimu volikogus, tulevikus otsustada, kes on linnapea. XX ütles, et aastaid tagasi tehtud Rääma 19c kinnistu omandamise otsuse eest, millega on tekitatud Pärnu linnale kohtumenetlustega aastaid kahju, hakkab vastutama viimane linnapea, mitte aga isik, kes omal ajal Pärnu Linnavalitsuse poolt kinnistu Rääma 19c omandamise otsuse tegi. OÜ Q on nõudnud aastaid Pärnu Linnavalitsuselt kinnistu Rääma 19c AS Pindi Kinnisvara 16.11.2012 eksperthinnangust nr 120618-13130-481TP tulenevat omandamise hinda 92 000 eurot, sest XX hinnangul on see kõige õiglasem hind, mida ekspertiisidega on tuvastatud. Kuna halduskohus pole kindlat hinda paika pannud, vaid on vaidlevaid pooli suunanud leidma kompromisshinda Rääma 19c kinnistu omandamise hinna osas, siis Pärnu Linnavalitsuse poolt pakutav kompromisshind on 30 000 eurot (21.12.2015 Pärnu Linnavalitsus oma korraldusega nr 700 „vara omandamine“ määras kinnistu Rääma 19c omandamise hinnaks 30 000 eurot), mis tuleneb 04.12.2015 Kaanon Kinnisvara Teenused OÜ eksperthinnangust nr T-
  1. OÜ Q juhatuse ainuliige XX sellega nõus ei ole ja kohtumisel seda ka kinnitas. XX pakkus kohtumisel Rääma 19c kinnistu eest välja 72 000 eurot, millega ta oleks nõus. Samuti teades, et linnal sellist raha ei ole, pakkus alternatiivina välja linnale kuuluva vara, s.o linna omanduses olevate kinnistute talle tasuta üle andmist. XX rõhutas, et kui linnapea CC lahendab lõpuks OÜ Q ja Pärnu Linnavalitsuse aastaid kestnud probleemi OÜ Q huvides, ei tegutse ta koalitsiooni vastu ega tekita volikogus probleeme. Altkäemaksuna vara mittesaamise korral lubas ta volikogu liikmena, kasutades oma mõjuvõimu volikogus, hakata vastu töötama koalitsioonile ja mitte toetada volikogu otsuseid ning linnapea CC. Oma tegevusega pani XX kavatsetult toime kolmandale isikule, s.o OÜ Q vara altkäemaksuna küsimise katse, lubades vastutasuna enda kui volikogu liikme, s.t ametiisiku poolt toetada valitsevat koalitsiooni ja mitte töötada sellele vastu. Kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest sõltumata asjaoludel, kuna CC ei nõustunud tema ettepanekuga maksta kinnistu Rääma 19c eest 72 000 eurot või anda tasuta üle linnale kuuluvat vara. Seega pani XX ametiisikuna kolmandale isikule vara küsimise katsega vastutasuna oma ametiseisundi kasutamise eest, toime KarS § 294 lg 2 p 2 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Maakohtu otsus
  2. Maakohus asus tõendite kogumis hindamise järgselt seisukohale, et süüdistatava süü talle etteheidetava kuriteo toimepanemises pole tõendamist leidnud, XX ei ole pannud toime kolmandale isikule, s.o OÜ-le Q, vara altkäemaksuna küsimise katset KarS §

§ 25lg 2 tähenduses.

4. Kohus tõdes, et kohtuvaidlus Pärnu linna ja OÜ Q vahel on kestnud aastaid ja poolte vahel on korduvalt kompromissiläbirääkimisi peetud. Samas aga XX, tehes CC-le ettepaneku kinnistu hinna alandamise osas, ei alustanud kohtu hinnangul kohtumise alguses CC-lt altkäemaksu küsimist ega tahtnud seda ka teha. Tulenevalt tunnistaja CC ütlustest ja jälitustoimingu protokollist saab kohtu hinnangul järeldada, et kui algselt sujus kokkusaamine kui võimaliku kompromissi otsimine OÜ Q ja Pärnu linna vahel, siis pärast seda, kui XX tõi vestlusesse sisse oma ametiseisundi ja hakkas rääkima, millist kasu või kahju võib ta CC-le oma ametiseisundist tulenevalt tuua, muutis XX vestluse sellega edasiselt altkäemaksu küsimiseks. Samas leidis kohus, et 72 000 euro suuruse hinnapakkumise 4

(22)võõrandatava kinnistu eest tegi XX kohtumise esimeses pooles, kus ta oma ametiseisundit veel ära kasutada ei üritanud ega vestluse teist poolt CC ei survestanud. Kohus leidis sedagi, et süüdistuses ei ole selgelt välja toodud, miks võõrandatava maa hinnaks XX poolt pakutud 72 000 eurot või samas ulatuses linna muu vara nimetamine saab olla käsitletav varana altkäemaksu küsimise koosseisu kontekstis ning et XX vastavat summat just altkäemaksuna küsida tahtis. Kas vastav pakkumine tähendaks OÜ Q rikastumist või mitte, ei saa kohtuliku uurimise käigus uuritud tõendite põhjal öelda. Kuna tegemist on kinnistu eest saadava hüvitisega, ei ole 72 000 eurot (või samas vääringus Pärnu linnale kuuluvat muud vara) kindlasti mitte saldopõhimõttest tulenevalt vaadeldav ka nö küsitud varaliselt mõõdetava puhaskasumina. Hüvitis raha summana ei saa sinna alla minna, sest seda on OÜ Q põhimõtteliselt õigustatud saama. Sisuliselt ei ole uuritud tõendite põhjal võimalik kindlaks teha, et XX tegi linnapeale ettepaneku maksta OÜ-le Q välja just altkäemaksuna kvalifitseeritava summa. Kohus leidis, et XX poolt vestluse edasi arenedes OÜ-le Q küsitu on vaadeldav muu soodustuse küsimisena temaga seotud ettevõttele ehk linnavalitsuse otsuste tegemisse sekkumine ja otsuste tegemise kiirendamise soov OÜ Q huvides, mille puhul isiku varaline positsioon ei parane. Vastusoorituse andmine oma ametiseisundi kasutamise läbi ei tähenda, et XX kavatses seda teha või oli juba teinud. Oluline on, et ta lubas konkreetses suunas tegutseda, s.o volikogus ja komisjonides koalitsiooni ja linnapea CC toetada või negatiivse tulemuse korral koalitsioonile vastu töötada. Kuna CC ei läinud XX nõudmistega kaasa ja altkäemaksu küsimise järgset CC poolset altkäemaksu pakkumist ei toimunud, jäi tegu katsestaadiumisse. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et XX-le ei saa ette heita altkäemaksuna 72 000 euro linna vara väljamaksmise küsimist OÜ-le Q, vaid tegemist oli kompromissisumma pakkumisega. Edasist linnapea survestamist tuleb vaadata aga kui altkäemaksu küsimise katse toimepanemist OÜ-le Q küsitud muu soodustusena temaga seotud ettevõttele –linnavalitsuse otsuste tegemisse sekkumise ja otsuste tegemise kiirendamise soov OÜ Q huvides. Kuna süüdistuses heidetakse XX-le ette konkreetse vara, st altkäemaksuna 72 000 euro küsimise katset endaga seotud ettevõtte, s.o OÜ Q huvides, ei ole ülaltoodu valguses subjektiivsete ja objektiivsete asjaolude pinnalt võimalik XX talle etteheidetavas kuriteokatses süüdi tunnistada. Kohtu hinnangul saab XX poolt toimepandut karistusõiguslikult hinnata vaid muu soodustuse küsimise katsena, millist tahet ega käitumist ei ole XX-le süüdistuses aga ette heidetud. Kohus ise süüdistust muuta ega süüdistuses kajastatust sellisel määral kõrvale kalduda ei saa. 5. Käsitledes XX kaitsja taotlust õigusabikulude suuruse kindlaksmääramiseks ja hüvitamiseks, märkis kohus, et kaitsja on esitanud arveid 205 töötunni eest summas 24 600 eurot, ent taotluse kohaselt kulus õigusteenuse osutamiseks 258,5 tundi. Mõistliku kaitsja tasu välja arvutamiseks tuleb seega esitatud arvestuses kajastatud õigusabi kulu üldsumma maksumus jagada kaitsja poolt teostatud kõigi töötundide arvuga, sest 205 töötunnist ajakulu arvestuse puudumise tõttu lähtuda ei saa. Kohus ei pidanud põhjendatuks ka õigusteenust seonduvalt kohtueelse uurimisega 2018 maikuust kuni 10. oktoobrini 2019 kokku 64,5 tunni ulatuses. Tuvastatav on õigusabiteenus kokku 32,5 tunni ulatuses, millele võib lisanduda materjalidega tutvumine, õiguslik analüüs ja konsultatsioonid kliendiga, kuid seda maksimaalselt 8 tunni ulatuses. Õigusteenuse osutamise mõistlikuks ajaks kohtueelses menetluses luges kohus 64,5 tunni asemel 40,5 tundi. Kaitsjaga nõustus kohus selles, et kvaliteetse advokaaditeenuse osutamiseks on vajalik kliendiga suhelda, kuid see ei ole põhjendatud enam kui 10,5 tunni ulatuses. Piisavaks saab lugeda iga istungi eelselt tunni aja pikkust konsultatsiooni kliendiga, sest kaitse positsioon jäi läbi menetluse samaks ning põhiprobleemistik muutumatuks. 21.12.2018 eelistungi järgse konsultatsiooni põhjendatud pikkuseks luges kohus 0,5 tundi ja usutavaks, et lisaks sai 5 tundi kuluda kaitseakti koostamise eelsele ja järgsele konsultatsioonile. 5
(22)Kaitsja taotluses esitatud ajakulu 68 tunni sees ei pidanud kohus osaliselt põhjendatuks istungiteks ettevalmistamiseks kulunud aega ja luges vastavaks põhjendatud ajakuluks kokku 10 tundi. 68 tunni ajakulu asemel luges kohus seega põhjendatud konkreetsete õigusteenusete osutamise mõistlikuks ajaks kokku 18,5 tundi. Samuti ei pidanud kohus põhjendatuks kaitsja tasuarvestust kohtuistungite järgselt istungite salvestiste ülekuulamise osas. Kohus märkis, et kaitsja näol on tegemist professionaalset kaitseteenust pakkuva vandeadvokaadiga, kelle puhul saab eeldada, et istungil toimunu jääb talle olulistes nüanssides meelde ja vajalik ei ole samas mahus teistkordne info ülekuulamine, vaid piisab istungi protokollidega tutvumisest. Sel põhjusel luges kohus 12,5 tunni ajakulu asemel põhjendatud konkreetse õigusteenuse osutamise mõistlikuks ajaks 3,5 tundi. Arvestades asja lahendamise keerukust, toimunud kohtuistungite ja nende ettevalmistamiseks kulunud mõistlikku aega, pidas kohus kaitsja poolt kulutatud vajalikuks ja mõistlikuks rahaliseks kuluks 16 748,16 eurot, tunnihinnaga 79,30 eurot, mis tuleb Eesti Vabariigilt XX kasuks välja mõista. Apellatsioonid
  1. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsiooni prokuratuur ning ühise apellatsiooni süüdistatav ja tema kaitsja.
  2. Prokuratuur vaidlustab maakohtu otsuse tervikuna materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja kriminaalmenetluse olulise rikkumise tõttu. Prokuröri hinnangul on maakohus andud tuvastatud faktilistele asjaoludele eksliku hinnangu ja hinnanud tõendeid ühekülgselt ja valikuliselt. Kriminaalasjas kogutud ja kohtus uuritud tõenditest ei nähtu, et 10.01.2018 kohtumine XX ja Pärnu linnapea CC vahel oleks aset leidnud eesmärgiga survestada linnapead ja läbi tema Pärnu Linnavalitsust kiirendama otsuse vastuvõtmist OÜ Q huvides. Tõenditest nähtuvalt oli kohtumise ainus eesmärk XX ja OÜ Q nõude rahuldamine Rääma 19c kinnistu eest makstava hinna (92 000 eurot) osas, mida XX, OÜ Q esindajana, on järjepidevalt Pärnu linnalt küsinud. Seetõttu on kohtuvaidlused Pärnu linna ja OÜ Q vahel kestnud 17 aastat. Prokurör ei nõustu kohtu järeldusega, et XX ja CC kohtumise alguses, kui räägiti võimalikest summadest kinnistu eest ja XX oli nõus tulema hinnast alla kuni 72 000 euroni, ei alustanud XX sellega CC-lt altkäemaksu küsimist ega tahtnud seda ka teha. Küll tuvastas kohus õigesti, et kohtumise järgnevas osas, kui XX tõi vestlusesse sisse oma ametiseisundi ja hakkas rääkima, millist kasu või kahju võib ta oma ametiseisundist tulenevalt CC-le põhjustada, saaks alates sellest hetkest rääkida altkäemaksu küsimisest. Apellant ei nõustu aga kohtu edasise järeldusega, et XX poolt toimepandu näol oli tegemist muu soodustuse küsimise katsega. Apellandi hinnangul on maakohus põhjendamatult tükeldanud 12.03.2018 jälitustoimingu protokolli kui ühe tõendi kaheks, omistades ühele osale suurema kaalu kui teisele. Nimelt leidis kohus, et kohtumise esimese pooles, kui räägiti kinnistu eest makstavatest summadest, süüteokatsega alustatud ei ole; seevastu teises pooles, kui räägiti XX tegutsemisviisidest nii linnapea suhtes kui volikogu liikmena võimalikust vastutöötamisest volikogus, kui tema nõudmisi ei rahuldata, leidis kohus, et XX on toime pannud kuriteo. Kohtumist XX ja CC vahel ning nende vestluse sisu tuleb vaadata ühtse ajalis-ruumilise sündmusena. Jälitustoimingu protokollist nähtub, et kui XX-le saab selgeks, et linnapead ei ole võimalik allutada enda soovide järgi tegutsema ja linnapea soovib jätkuvalt asja lahendada seaduslikul teel, valib XX teistsuguse taktika ja asub altkäemaksu küsima linnapea survestamise läbi, tuues esile oma volikogu liikme staatuse ja võimalused volikogus oma seisukohtade läbi surumiseks. Oluline argument, mis iseloomustab XX eesmärke ja läbib kohtumist, on XX öeldu, et ta osaleski valimistel ainult seetõttu, et saada vaidlus Rääma 19c kinnistu omandamishinna üle OÜ Q huvides lahendatud ja et just tema huvid saaksid kaitstud ehk nõuda Pärnu Linnavalitsuselt konkreetse summa väljamaksmist või siis vara üleandmist Rääma 19c kinnistu eest. 6
(22)Kohtus uuritud tõenditest ega tunnistajana üle kuulatud CC ütlustest ei nähtu, et XX kohtumise eesmärgiks oli kiirendada linnavalitsuse tegevust Rääma 19c kinnistu eest tasutava hüvitussumma väljamaksmiseks. Kuigi XX on kohtumisel küll maininud pikka aega kestnud kohtuvaidlusi OÜ Q ja Pärnu linna vahel, tuleb seda vaadata kontekstis kogu kohtumisel räägituga - ühe moodusena, mida XX kasutab linnapea CC survestamiseks. Prokuratuuri hinnangul oli 10.01.2018 kohtumine algusest lõpuni kantud eesmärgist, et linnapea CC nõustuks XX nõudmisega maksta talle välja Rääma 19c kinnistu eest 92 000 eurot või 72 000 eurot ja et linnavalitsus annaks välja vastava korralduse, millega hüvitatakse nõutav summa OÜ-le Q või Pärnu linnal sellise raha puudumisel saada vara ehk kinnistud, mida linnal ei ole õnnestunud maha müüa. Muu soodustuse andmisest, nagu leidis maakohus, kohtumisel juttu ei olnud. Kinnistu Rääma 19c eest Pärnu linnalt vara saamisega oleks igal juhul paranenud XX ja OÜ Q varaline positsioon ja et XX esitas nõude just vara saamiseks - 72 000 eurot või kinnistud - on tegemist vara altkäemaksuna küsimisega. Apellandi hinnangul oli XX tahtlus algusest kuni lõpuni suunatud ainult Pärnu linnalt OÜ-le Q vara, mitte aga soodustuse saamisele. Hinnatud tõenditest nähtub üheselt, et oma nõudmiste elluviimiseks ja vara saamiseks asus XX erineval viisil survestama Pärnu linnapead, kuid nähes, et CC temaga ei nõustu ja soovib vaidluse lahendada seaduslikul teel, lubas altkäemaksuna vara mittesaamise korral kasutada oma volikogu liikme staatust, mõjuvõimu volikogus ja hakata vastu töötama koalitsioonile ja mitte toetada volikogu otsuseid ja linnapea CC. Kokkuvõtvalt taotleb apellant XX suhtes tehtud õigeksmõistva otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega XX tunnistataks süüdi KarS §

§ 25lg 2 järgi. Prokurör teeb ettepaneku karistada XX 2 aasta pikkuse tingimisi vangistusega (Kar

S § 73 alusel), määrates katseajaks 2 aastat ja 6 kuud. Samuti palub prokurör XX-lt välja mõista sundraha I astme kuriteo toimepanemise eest, summas 1 350 eurot; kriminaalmenetluse kulud valitud kaitsja tasu näol palub prokurör jätta XX kanda. 8. XX ja tema kaitsja H. Otti taotlevad ühises apellatsioonis maakohtu otsuse tühistamist menetluskulusid käsitletavas osas. Apellandid taotlevad apellatsioonikohtult menetluskulude osas uue otsuse tegemist, millega hüvitataks XX-le kõik tema poolt kantud menetluskulud summas 24 600 eurot. Samuti taotletakse apellatsioonikohtult maakohtu otsuse põhiosa muutmist selliselt, et sellest jääks välja XX poolt altkäemaksuna muu soodustuse küsimist käsitlevad asjaolud ühes neile antud (eba-)õiguslike hinnangutega (eeskätt maakohtu otsuse p-d 17 ja 18, kuid mitte ainult). Apellatsiooniastmes valitud kaitsjale makstud kaitsetasu paluvad apellandid jätta kogu ulatuses riigi kanda ja mõista need välja Eesti Vabariigilt XX kasuks. Kaitsja hinnangul rikkus maakohus oluliselt kriminaalmenetlusõiguse norme KrMS § 339 lg 2 mõttes, asudes otsuses asjakohatult seisukohale, et XX poolt OÜ-le Q küsitu näol on tegemist muu soodustuse küsimisega temaga seotud ettevõttele. Sellega asus kohus ise „sobivat“ süüdistust formuleerima, millega sattus samas vastuollu varasema käsitlusega sellest, et XX ei tahtnud linnapealt altkäemaksu küsida. Kohtuotsuses esitatud mõttekäigud ei anna vastust teo kvalifitseerimist puudutavale küsimusele – kui XX tahtlus küsida altkäemaksu (vara või muu soodustust) on välistatud juba subjektiivsel tasandil, ei ole loogiliselt võimalik heita XX-le ette altkäemaksu küsimise koosseisu realiseerimist muu soodustuse küsimise tähenduses. Kuivõrd XXle ei ole esitatud süüdistust muu soodustuse küsimises vastutasuna tema linnavoliniku ametiseisundi kasutamise eest, vaid 72 000 euro, alternatiivselt linnalt vastavas vääringus muu vara küsimise katses vastutasuna ametiseisundi kasutamise eest, on apellantide hinnangul kohus ilmselt väljunud otsuse tegemisel süüdistuse piiridest. Vaidlustatava otsuse põhjendustest tuleb KrMS § 14 lg-ga 1, §-ga 30, § 35 lg-ga 2 ja § 268 lg-ga 5 vastuolus olevad käsitlused, s.o vähemalt p-d 17 ja 18, välja jätta. Kohtu käsitlus „linnavalitsuse otsuste tegemisse sekkumine ja otsuste tegemise kiirendamise soov OÜ Q huvides“ on XX poolt altkäemaksu küsimisest muu soodustusena ilmselt väär. Muu 7

(22)soodustuse objektiivselt mõõdetav soodustuseks olemise alus, ühes põhjendustega sellest, mil viisil selle saamine toimepanija isiklikku või sotsiaalset olukorda parandab, peaks olema mõõdetav, vastasel korral poleks muu soodustus määratletav. Maakohus ei ole kaevatavas kohtuotsuses sellekohaseid põhjendusi esitanud. Kaitsja hinnangul ei saa muuks soodustuseks või selle küsimiseks põhimõtteliselt kvalifitseeruda haldus- ega üheski teises õigusmenetluses osaleja poolt teisele menetlusosalisele või asja menetlevale (haldus)organile protsessiõigusliku surve avaldamine asja kiiremaks lahendamiseks. Kaitsja märgib sedagi, et tsiviil- ja halduskohtumenetluses ongi kompromissläbirääkimiste homogeenseks funktsiooniks vaidluste lahendamist võimaldavate otsuste ja kokkulepete tegemise kiirendamine, mis ei saa printsiibis olla ühelgi juhul vaadeldav muu hüvelise soodustusena altkäemaksu küsimise objektiivse teokooseisu kontekstis. Halduskohtumenetluse prioriteetseks ülesandeks ongi lahendada asi võimalikult kiiresti. XX-le kohtuotsuses tehtud etteheited lubamatul viisil linnavalitsuse otsustusprotsessi sekkumise ja otsuste tegemise kiirendamise taotlemise osas on õiguslikult ainetud, sest rahvaesinduskogu liikme vaba mandaadi kohtulik piiramine valitseva poliitilise koalitsiooni huvidega ei ole Eestis kui õigusriigis konstitutsiooniõiguslikult aktsepteeritav ega lubatav. Menetluskulude hüvitamise otsustusega seonduvalt leidis kaitsja, et kohtu tegevus kaitsja tunnitasu suuruse vähendamisel on õigusvastane ja otsuses ei ole esitatud töötunni tasumäära vähendamise kohta ühtegi menetlusõiguslikult aktsepteeritavat põhjendust. Kaitsja töötunni tasumäär 120 eurot (sh
  1. km)on kohtule esitatud menetluskulude nimekirjas näidatud. Seoses kaitsja töötunni tasumäära suurusega leidis maakohus, et kuna kaitsja on esitanud töötasu arvestuse 258,5 tunnile, arveid on esitatud aga 205 töötunni eest, tuleb esitatud arvestuses kajastatud õigusabi üldmaksumus 20 500 eurot (ilma käibemaksuta) jagada kaitsja poolt teostatud kõigi töötundide arvuga. Selliselt jagades sai kohus ühe töötunni hinnaks 79,30 eurot, mitte aga 100 eurot. Kohus on jätnud tähelepanuta objektiivse asjaolu, et XX on tasunud tema kaitsmise eest vähema arvu tundide eest, kui selleks tegelikult tunde kulus, samas ei muutu ega saa sellest meelevaldselt ümber arvutada advokaadibüroo töötunni maksumust. Isegi juhul, kui maakohus on pidanud põhjendatuks kaitsekulusid 176 tunni ulatuses, oleks tulnud määrata hüvitamisele menetluskulud 21 120 euro (sh
  2. km)ulatuses (176x120). Põhjendatud on hüvitada süüdistatavale kõik menetluskulude nimekirjas kajastatud kulud summas 24 600 eurot. Apellatsioonikohtu istung 9. Ringkonnakohtu istungil jäid apellandid esitatud apellatsioonide juurde. Ringkonnakohtu põhjendused ja seisukoht 10. Kohtukolleegium, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsioonidega leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja süüdistatav tuleb uue otsusega temale esitatud süüdistuses süüdi tunnistada. 11. Esmalt märgib kohtukolleegium järgmist. Altkäemaksu võtmine kujutab endast ametiisiku aususkohustuse kõige raskemat rikkumist. Selle kuriteokoosseisuga kaitstakse eeskätt kollektiivseid õigushüvesid. Aususe kohustuse rikkumise kuritegude spetsiifika seisneb selles, et sellega kahjustatakse või püütakse kahjustada riigivõimu tegevust seestpoolt, riigivõimu esindajate endi tegevusega. Altkäemaksu andmise, vahendamise või võtmise korral ei ole kahjustatavaks õigushüveks mitte ainult riigivõimu funktsioneerimine abstraktselt, vaid eelkõige riigivõimu õiguspärasus, ausus, usaldusväärsus ja äraostmatus. Nii altkäemaksu andev kui ka võttev isik moonutavad riigi tahet, allutades selle tasu eest enda huvidele. Altkäemaksu võtmise objektiivseks tunnuseks on altkäemaksu lubamisega nõustumine või altkäemaksu vastuvõtmine. Altkäemaksu ese on altkäemaksu võtmise vahetu objekt, milleks võib olla vara, kuid ka muu soodustus. Ehk 8
(22)teisisõnu - altkäemaksu eseme üldmõisteks on soodustus, mis hõlmab ka vara. Soodustusena tuleb seejuures mõista altkäemaksu andja sooritust ametiisikule või kolmandale isikule, mis asetab soorituse saaja varasemaga võrreldes paremasse olukorda. Vaadeldava süüteokoosseisu realiseerimiseks piisab abstraktsest suhtest altkäemaksu saamise ja ametiisiku poolt toimepandava teo või tegevusetuse vahel ehk sellisest seosest altkäemaksu andja ja võtja vahel, mille puhul on ametiisik altkäemaksu andjaga ühel meelel, et andja saab või on saanud ametiisikult üleantu eest vastuteenena mingi talle kasuliku teo. Materiaalõiguslikult nimetatakse seda ekvivalentsussuhteks ehk altkäemaksu kokkuleppeks või ka ebaõiguskokkuleppeks. Ekvivalentsussuhe tähendab, et ametiisik võtab ametialase teo vähemalt osaliselt ette talle lubatud või antud hüve tõttu. Altkäemaksu võtmise süüteokoosseis on täidetud ka ühepoolsete tegude puhul - sh ka altkäemaksu nõudmise/küsimise korral, millele teise poole tegu ei järgnegi. Nii on Riigikohus oma otsuse nr 31-1-10-09 p-s 24.2 selgitanud, et süüteokoosseisu realiseerimiseks piisab aktiivse poole ettekujutusest, et teine pool tunnetab ekvivalentsussuhet. Süütegu on lõpule viidud, kui ametiisik on altkäemaksu andja suhtes üles näidanud valmisolekut panna toime seadusega mittelubatud tegu või ebaseaduslikult hoiduda teo toimepanemisest. Altkäemaksu võtmine kvalifitseeritakse katsestaadiumisse jäänud teona, kui ametiisik selgitab oma kavatsust mingi ametialane tegu toime panna või panemata jätta, kuid teine isik ei saa ametiisiku kavatsusest aru. Kui teine isik saab aru, et ametiisik nõuab altkäemaksu, on altkäemaksu võtmine ametiisiku jaoks lõpule viidud. Kohtupraktikast tuleneb ka seisukoht, et kui altkäemaksu võtmise tuvastamiseks kasutati kriminaalmenetluslikult jälitustoiminguga matkimist, jääb sellele allutatud kuritegu katse staadiumisse. Seega, kuigi kõigi toodud seisukohtade valguses tekib esialgselt arusaam, et XX on altkäemaksu võtmise oma käitumisega realiseerinud, siis on Riigikohus otsuse nr 3-1-1-14-14 p-s 964 siiski selgitanud, et kuigi ametiisiku poolt altkäemaksu saamiseks initsiatiivi ülesnäitamises sisaldub juba iseenesest altkäemaksuga nõustumine, on altkäemaksu küsimisega altkäemaksu võtmine lõpule viidud, kui sellele järgneb altkäemaksu pakkumine.
  1. Tõendite kogumis hindamise tulemina leiab kohtukoosseis, et XX realiseeris katse staadiumisse jäänud altkäemaksu võtmise koosseisu - ta küsis ametiisikuna altkäemaksu ehk vara ja pakkus varakäsutuse vastutasuna/vastuteenena koalitsioonile enda kui volikogu liikme hääli. Vastuteene häälte näol väljendus XX ettekujutuses ja vastavalt tema poolt välja öeldule lubaduses, hakata sobilikus vääringus vara mittesaamisel koalitsioonile vastu töötama, sh hõlmas vastutöötamine ka linnapea mittetoetamist. Seega olnuks XX nägemuse kohaselt vastuteene häälte näol soodne vastupakkumine nii linnapeale kui koalitsioonile. Üheselt on ka tuvastatud, et CC tunnetas ekvivalentsussuhet, mida ta vestluse käigus XX-le verbaalselt ehk otsesõnu ka väljendas, vastates XX pakkumisele, et tegemist on korruptsiooniga. Oma seisukohta süüdistatava süü osas põhjendab kohtukolleegium alljärgnevalt.
  2. Enne hinnatud tõendite analüüsi viitab kohtukolleegium Riigikohtu valitsevale seisukohale, mille kohaselt ei saa väljapoole süüdistuse ajalisi piire jäävad käitumisaktid süüdistust sisustada, ent süüdistuse ajalistest piiridest väljapoole jäänud käitumisel võib olla tähendus süüdistuse tõendatuse hindamise seisukohalt. Kuriteo toimepanemine on ajaliselt piiritletud käitumisakt, mis on aga seotud süüdlase käitumisega nii enne kui pärast kuriteosündmust. Süüdlase käitumine kuriteosündmusele eelnenud või järgnenud ajal võib anda kaudset teavet, tuvastamaks, milline oli isiku käitumine kuriteosündmuse ajal (vt nt RKKKo nr 3-1-1-93-15 p 74). Eelnimetatud seisukohast tulenevalt on kohtukolleegiumi hinnangul arutataval juhul alust rääkida sellest, et ka süüdistuse piiridest väljapoole jääv XX käitumine kuulub tõendamisesemesse, sest selle kaudu on võimalik anda tervikpilt kuritegeliku kavatsuse kulgemisest ja realiseerumisest läbi ajatelje. Seetõttu peab kohtukolleegium eriti oluliseks hinnata neid XX käitumisega seotud tehiolusid, mis jäävad süüdistusest ajaliselt väljapoole, kuid mis omavad tähendust tema süü tuvastamise seisukohast. 9
(22)Maakohtu õigeksmõistva kohtuotsuse tühistamise kontekstis tuleb täiendavalt välja tuua, et apellatsioonikohtul on menetluslik pädevus anda kriminaalasjas kogutud tõenditele maakohtust erinev hinnang vaid juhul, kui apellatsioonikohus näitab ära vead, mis viisid maakohtu järeldused mittevastavusse kohtulikul arutamisel tuvastatud faktiliste asjaoludega ja apellatsioonikohus põhjendab, miks tuleb tõendikogumile anda erinevalt maakohtust teistsugune hinnang.
  1. Süüdistusest nähtuvalt inkrimineeritakse XX-le süüteokatse toimepanemine. Vaidlustatud otsuse p-s 16 osutab maakohus asjakohaselt KarS § 25 lg-tele 1 ja 2, märkides, et kohtupraktikas väljakujunenud seisukohale vastavalt alustatakse süüteokatse koosseisu tuvastamisel süüteokoosseisu subjektiivse külje kindlaks tegemisest. Süüteokoosseisu objektiivne külg eeldab, et isik oleks vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustanud süüteo toimepanemist.
  2. Kohtukolleegiumi hinnangul tuvastas maakohus õigesti, et 10.01.2018 toimus Pärnu linnapea CC kabinetis CC ja XX vaheline kokkusaamine. Mõlema isiku kohtuistungil avaldatu kohaselt seisnes kokkusaamise põhjus kinnisasjas, asukohaga Rääma tn 19c, Pärnu - täpsemalt selle omandamise hinnas. Kinnistu omandamishinnaga seotud asjaolusid käsitles maakohus ammendavalt otsuse p-des 2 ja
  3. Kohtukolleegium ei näe alust ega vajadust maakohtu sellekohaste seisukohade täiendamiseks või uuesti väljatoomiseks. Kuna XX-le esitatud altkäemaksu süüdistus on puutumuses justnimelt kinnistu omandamishinna suurusega, siis on kohtukolleegiumi hinnangul oluline tuvastada, milliste õiguslike ja faktiliste asjaolude teadmises XX linnapea CC juurde läks. Maakohus neid asjaolusid otsuse tegemisel käsitlenud ega arvestanud ei ole.
  4. Nagu prokuratuur välja toob, oli XX-le kui OÜ Q seaduslikule esindajale teada, millise sisu ehk millises vääringus omandamishinnaga korralduse oli Pärnu Linnavalitsus vastu võtnud. XX sellekohast teadlikkust kinnitavad tema kohtuistungil antud ütlused, mille kohaselt võttis linn vastu omandamisotsuse summas 30 000 eurot. Samuti oli XX teadlik, et korraldusel kajastatud omandamishind on talle kui OÜ Q seaduslikule esindajale vastuvõetamatu ja OÜ Q soovidele mittevastav, jäädes oluliselt alla soovitu (XX nägemusel, vastavalt tema kohtuistungil antud ütlustele, oli tema kompromissettepanekuks minimaalselt 72 000 eurot). XX oli teadlik sellestki, et kõnealuse korralduse on OÜ Q kohtus vaidlustanud.
  5. Kohtukolleegium märgib, et ühes või teises küsimuses kohtu poole pöördumisel võivad olla erisugused tulemid/tagajärjed - kohtu poolt tehtav lahend võib olla kohtu poole pöördujat täielikult soosiv või teda osaliselt soosiv, samas välistatud ei ole ka olukord, kus soovitud tulem jääb saavutamata. Seega oli XX-le kui OÜ Q seaduslikule esindajale teada, et korralduse vaidlustamine kohtus ei pruugi kujuneda OÜ Q jaoks edukaks ja linna poolt kinnistu omandamine toimub OÜ Q jaoks ebasoodsal hinnatasemel. Taolist „ohtu“ või ebasoodsa olukorra realiseerumist oli tõhusalt võimalik vältida OÜ Q jaoks soodsatel tingimustel kompromissiga. Kohtumenetluse käigus tuvastatu kohaselt ongi XX pöördunud linnapea CC poole selleks, et otsida ja leida võimalused OÜ-d Q rahuldavaks kompromissiks.
  6. Edasiselt osutab kohus XX teadlikkuse taustal asjaoludele, et juba varem oli XX pöördunud tema nägemusel mõistlikel tingimustel kompromissi-temaatikaga nii UU poole, kes täitis alates 2017 novembrist abilinnapea ülesandeid kui ka YY poole, kes on täitnud abilinnapea ülesandeid alates maist
  7. YY kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et XX on tema poole antud temaatikaga pöördunud, väljendades seisukohta, et OÜ Q esitatud nõue on põhjendatud, paludes YY-lt, et MM suhtuks OÜ Q nõudesse mõistvalt ja võtaks olukorras, kus teemat arutatakse, õige ja õiglase, OÜ-d Q toetava seisukoha. OÜ Q küsimust arutati YY sõnade kohaselt ka Isamaa fraktsiooni laiendatud koosolekul 10
(22)2017 aastal. Seal tuli XX stsenaariumiga rääkida linnapea või linnasekretäriga, kes tuleks kompensatsiooniga lähemale OÜ Q nägemusele. UU tõi aga välja, et ajal, mil tema täitis Audru vallavanema ülesandeid, pöördus XX tema poole avaldusega, et MM nende erakonnast täidab abilinnapea ülesandeid, mistõttu võiks viimane leida lahenduse OÜ Q probleemile. Tema abilinnapeaks saamisest on XX jõuliselt soovinud, et UU seisaks probleemi lahendamise eest. Samuti on XX vestluses välja toonud/maininud, et võib vastasel korral volikogu saalis istuda ühe vahekäigu teise ritta, mida võib tõlgendada EKRE ridadesse asumisega. Samuti on siin põhjust osutada MM ütlusele, kes tõi välja, et OÜ-ga Q seotud probleemi lahendamiseks toimus laiendatud fraktsiooni koosolek, ent selle käigus kompromissi ei sündinud. Seisukohta, et kompromissi pole võimalik sõlmida, toetasid MM ütluste kohaselt kõik fraktsiooni liikmed. Eelnevast järeldub, et vaatamata korduvatele pöördumistele ei olnud XX saanud soovitud tuge seoses OÜ-ga Q ei oma erakonna- ega fraktsioonikaaslastelt ning samuti polnud tema soove ja nägemust toetanud abilinnapead.
  1. CC ütlustest nähtuvalt lepiti XX-ga 2018 aasta alguses toimunud kohtumine kokku 2017 aasta lõpus. Kohtumine toimus 10.01.2018 CC kabinetis - kella 9 paiku hommikul oli XX kohal. CC sõnade kohaselt kohtumisel teisi isikuid ei olnud, sest XX soov oli kohtuda nelja-silma-all. Lisaks sellele, et kohtumine toimub nelja-silma-all, lepiti kokku, et vestluse juurde ei võeta ka telefone selline oli XX palve. Selle palve tema ka täitis, jättes telefoni ukse juures asuva sekretäri laua peale. Lisaks märkis CC, et talle tundus, justkui oleks XX-l mulje, et raha väljamaksmine seisneb just tema taga, et tema ajab kiusu. Tema nn ärarääkimisel oleks vajalik otsus käes. CC sai aru, et temalt oodatakse, et ta ütleks linnavalitsuse liikmetele, et XX nõue tuleb rahuldada ja annaks vastava korralduse. CC hinnangul oli XX-l asjaoludest väärkujutelm, sest XX ütles konkreetselt, et on oma erakonnakaaslastelt kuulnud, et kogu asi seisneb tema, so CC taga. Mis puudutab XX ütlusi, siis avaldas ta, et 05.12.2017 toimus erakonna ja fraktsiooni laiendatud koosolek, kus ühe päevakorrapunktina arutati OÜ Q temaatikat. Selleaegsed linnavalitsuse liikmed UU, MM ja volikogu esimees MM ütlesid, et arutavad OÜ-ga Q seotud temaatikat linnavalituse istungil, asi saab lõpetatud kompromissiga ja hind, millega kinnistu omandatakse, on vastuvõetav mõlemale poolele. Pärast MM telefonikõne võttis ta ühendust CC-ga, sest MM avaldas, et linnavalitsuses tekkis küsimusi ja linnapea CC soovib temaga rääkida. CC pakkus välja kohtumise tema kabinetis ilma telefonideta 10.01.2018 kell
  3. Analüüsides CC ja XX ütlusi 10.01.2018 kokkusaamise initsiatiivi ja telefonide kõrvale jätmise kohta, nendib kohtukolleegium CC ja XX ütluste vastuolulisust. Isikute ütlustes esinevatele vastuoludele maakohus aga tähelepanu pööranud ei ole. Kuigi kohtukolleegium möönab, et igale sekundaarse või väheolulise tähtsusega asjaolule ei peagi tähelepanu pöörama, siis olukorras, kus süüteokoosseisu subjektiivse koosseisu elementide olemasolu või puudumist hinnatakse läbi isiku teadlikkuse ja tahtlikkuse, isikule teadaolevate asjaolude kaudu teo toimepanemise hetkeseisuga ning subjektiivse koosseisu olemasolu või puudumist saavad sisustada ka isiku eelnevad ja järgnevad käitumisaktid, ei saa pidada kokkusaamise initsiatiivi ja telefonide eemale (kõrvale) jätmisega seotud asjaolusid vähetähtsateks või ebaolulisteks. Ühtlasi märgib kohtukolleegium, et ühe või teise isiku ütluste sobimatus või ebakõla muude tõenditega, tõstatab küsitavusi selle isiku ütluste usaldusväärsuse kohta. Ütluste ebausaldusväärsus toob üldjuhul kaasa kõnealuse isiku ütluste osalise või täieliku tõendikogumist kõrvale jätmise.
  4. Seisukoha kujundamisel CC ja XX ütluste usaldusväärsusest, on põhjust pöörduda tagasi XX poolt avaldatu juurde, mille kohaselt ütlesid tollased linnavalitsuse liikmed UU, MM ja volikogu esimees MM detsembris 2017 laiendatud koosolekul toimunu raames, et arutavad OÜ-ga Q seotud 11
(22)temaatikat linnavalituse istungil, asi saab lõpetatud kompromissiga ja hind, millega kinnistu omandatakse, on vastuvõetav mõlemale poolele. Juba varem viitas kohtukolleegium viidatud isikute ütlustele, mis tähendab, et kõnealused isikud on kohtumenetluses tunnistajatena üle kuulatud. MM avaldas, et OÜ-ga Q seotud temaatikat arutati, ent XX pakutud/soovitud kompensatsioonisumma toetust ei leidnud, nagu ei leidud tuge ka XX ettepanek pöörduda linnasekretäri või linnapea poole. UU avaldas, et erakonna juhatus ja fraktsioon on XX ära kuulanud, tõdeti ka probleemi lahendamise vajalikkust, sh seda, et XX on õigustatud hüvitist saama, ent arusaama ei jagatud rahalise koormisega seonduvalt. MM ütluste kohaselt on OÜ-ga Q seotud temaatikat arutatud, ent arutelu käigus jõuti sinna, et teemaga polnud võimalik edasi minna, sest arusaamad hüvitamisele kuuluvast summa suurusest on nii erinevad. Laiendatud koosviibimise käigus, kuhu oli kaasatud ka XX ja abilinnapead, jõuti järelduseni, et XX taotletud summas linn tehingut sõlmida ei saa. Kompromissi ei sündinud ja kõik fraktsiooniliikmed olid sellega nõus. Samuti kinnitas MM, et on palunud linnavalitsusel kokku saada ja arutada OÜ Q küsimust. Talle on teada, et linnavalitsus tõstis põhinõude summat ning linnapea ütlustest on talle teada, et linnapeaga kohtumise initsiaatoriks oli XX.
  1. Analüüsides XX ütlusi UU, YY ja MM ütluste valguses, nendib kohtukoosseis, et ütlused selle kohta, et OÜ Q vaidlus lõppeb kõiki osapooli rahuldava kompromissiga, ühegi teise isiku ütlustest tuge ei leia. Kuna nii süüdistatav kui tema kaitsja viibisid kohtusaalis, realiseerisid tunnistajatele küsimuste esitamisega aktiivset kaitseõigust ning süüdistatavale ja tema kaitsjale oli XX nägemus toimunust teada, oli neil võimalik esitada tunnistajatele küsimusi kompromissiga õigusvaidluse lahendamise asjaolude kohta, samuti ka selle kohta, kas MM helistas XX-le ettepanekuga kontakteeruda linnapea CC-ga või mitte. Selliseid küsimusi süüdistatava kaitsja ega ka süüdistatava enda poolt tunnistajatele aga ei esitatud. Kuna UU, YY ja MM ütluse usaldusväärsust kahtluse alla seadvaid asjaolusid kohtukolleegium ei tuvasta, selliste asjaolude esinemisele pole osutanud ka menetluse pooled ja CC avaldas, et kokkusaamise initsiatiiv tuli XX-lt, asub kohtukolleegium seisukohale, et XX ütlused selle kohta, et 10.01.2018 kokkusaamise initsiatiiv tuli CC-lt, on ebausaldusväärsed ning tema sellekohased ütlused tuleb kõrvale jätta. Kohtukolleegiumi sellekohase seisukoha põhjendatust linnapea poolse initsiatiivi puudumise kohta toetab seegi, et juba varem ehk detsembris 2017 toimunud nn Isamaa fraktsiooni laiendatud koosolekul ei leidnud tuge XX ettepanek/idee pöörduda OÜ Q probleemiga linnasekretäri või linnapea poole. Sellele osutas kohtukolleegium juba varem YY ütluste kontekstis. Seega viitab kaudselt juba XX varasem ettepanek, et just tema ideeks on leida lahendus linnapeaga vahetu suhtluse/kontakti kaudu.
  2. Eelnevalt käesoleva otsuse p-st 18 ja järgnevates märgitu järeldusena nendib kohtukolleegium, et XX läks 10.01.2018 kella 9 paiku linnapea CC-ga kokku saamisele järgmiste asjaolude, teadmiste ja arusaamade taustal: 1) OÜ-ga Q oli õigusvaidlus maa õiglase hinna üle kestnud pikki aastaid (vt vaidlustatava maakohtu otsuse p 2-5); 2) kõnealune õigusvaidlus oli juba nõudnud suurt hulka rahalisi vahendeid ainuüksi õigusabikulude näol (vt XX ütlusi, milles ta põhjendab 72 000 euro suurust kompromissettepanekut, MM, UU ja AA ütlusi kõrvalkulude nõude osas); 3) järjekordselt oli linn vastu võtnud otsustuse korralduse näol kompenseerida maa võõrandamine hinnatasemel, mis OÜ-d Q ei rahuldanud; 4) XX mõte ja soov saada tuge/toetust erakonna ja fraktsioonikaaslastelt kompenseerida maa hind OÜ-le Q sobilikus ja vastuvõetavas vääringus, jäi reaalse toe ning tulemita; 5) kohtus käis järjekordne rahalisi vahendeid ja ajaressurssi nõudev kohtuvaidlus, mille tulem polnud ette nähtav, sh eksisteeris võimalus, et kohus/erinevad kohtuastmed jätab/jätavad OÜ Q nõude rahuldamata, 6) ettenähtav kohtuliku vaidluse tulem saab olla vaid võimalikult heas kompromissis ja 7) võimalik kompromiss tuleb saavutada linnapeaga, kellel on kompromissi sõlmimiseks vajalik pädevus ja linnavalitsuse juhina ka vastav 12
(22)otsustusõigus. Lisaks leppisid XX ja CC kokku, et 10.01.2018 kokkusaamine toimub nelja-silmaall ja selle kokkusaamise juurde telefone ei võeta. Ehk teisisõnu - 10.01.2018 kokkusaamise sisu pidi jääma detailides üksnes XX ja CC teada.
  1. Edasiselt ongi põhjendatud käsitleda XX ja CC 10.01.2018 vahelist kohtumist. Nagu maakohus tõendikogumiga kooskõlas olevalt tuvastas, toimus XX ja CC vaheline kokkusaamine 10.01.2018 linnapea CC kabinetis (vt maakohtu otsuse p 7). 12.03.2018 koostatud jälitusprotokolli kohaselt (kd III, tl 1-30) kestis XX ja CC vaheline kokkusaamine linnapea kabinetis ajavahemikul kella 9-st kuni kella 10.12-ni. Nagu XX ja CC mõlemad kohtuistungil välja tõid, oli kokkusaamine seotud Rääma tn kinnistuga, selle omandamishinnaga. Tõendite pinnalt tuleb nentida, et vähemalt algselt – nagu juba maakohus välja tõi – jäi toimunud vestlus piiridesse, mis on vaadeldav kompromissiks vajaliku ühisosa otsimise/leidmisega. XX soovis linnalt saada tema juhitava ettevõtte jaoks parimat võõrandamishinda ja ettevõtte seadusliku esindajana, kellel on seadusest tulenev kohustus tegutseda äriühingu parimates huvides, pole võimalik talle parimate tingimuste nö „välja kauplemist“ iseenesest ette heita. Kohtukolleegium märgib aga, et ettevõtte jaoks parimate tingimuste nö „välja kauplemine“ pole XX-le ka ette heidetav, taoline käitumine ei evi karistusõiguslikku kvaliteeti ega saa kaasa tuua kellegi karistusõiguslikku vastutust. Prokuratuuri püsitatud hüpoteesi kohaselt seisneb XX-le ette heidetav karistusõiguslikku kvaliteeti omav tegu linnapea CC-lt OÜ Q kasuks altkäemaksu küsimises 72 000 euro suuruses summas või raha alternatiivina vara, so linnale kuuluvate kinnistuste üleandmises OÜ-le Q. Prokuratuuri veendumusel lubas XX selle soorituse vastutasuna enda aktiivset tegevust volikogus, sh majanduskomisjonis, mille liige ta on. Aktiivne tegevus väljenduks selliste otsuste tegemist ja toetamist, mis on kasulikud koalitsioonile ja CC-le. Nõutud vara mittesaamisel lubas XX hakata koalitsioonile vastu töötama, mis seisneks koalitsiooni otsuste ja CC mitte toetamises.
  2. XX ja CC kohtumise sisu kajastab detailselt jälitustoimingu protokoll. Nagu juba maakohus välja tõi, nähtub kõnealusest tõendist, et algselt, viitega ekspertiisiga tuvastatud kinnistu hinnatasemele, teeb XX linnapeale ettepaneku maksta kinnistu ees õiglase hinnana 92 000 eurot. Mõni hetk hiljem teeb XX CC-le ettepaneku viia omandamishinna küsimus volikogusse, vältimaks CC poolt ebapopulaarse otsuse vastuvõtmist (protokollis - …lepime kokku kompromisshinna siin kokku, võib-olla see saabki olla kompromiss, see omandamishinna kompromiss toetuse volikogu saalis; siis sa viid enda pealt ka selle tule ära … - lk 13). Sellele järgnevalt vähendab XX pakutavat hinda 72 000 euroni ja märgib, et kuidas neil ei ole võimalik kokku leppida. Ta väljendab seisukohta, et neil on võimalik kõiges kokku leppida, kui selleks on olemas tahe (tl 15). Edasiselt selgitab XX CC-le, et „.. usu mind, sellisel juhul on, leiduvad ka isikud, kes tahavadki võtta need isikud vastutusele ja esitada nõude nende isikute vastu… Vastutab viimane ametis olnud linnapea selle eest ja puha.. (tl 16) … ma usun, et ka sina seda ei soovi. Me otsime kohti, võimalusi, kuidas oleks võimalik siin üldse see teema ära lahendada niimoodi, et mõlemal poolel ehk siis sinu pintsaku revääri ära ei määriks ja mina saaksin ka … (tl 17). Jälitusprotokolli kohaselt avaldas XX CC-le sedagi, et viimane võidaks ühe sõbra/toetaja juurde. Vastasel korral pole tal motivatsiooni tänast võimuliitu toetada. Tema häälte saak volikogus on 3 häält, ent 17 on veel vaja juurde saada, et sekkuda küsimusse, kes võiks olla või kas äkki võiks keegi olla parem täitevkomitee esimees. Lisaks on nii CC kui XX avaldanud, et XX enda väljendatu kohaselt tuli XX poliitikasse põhjusel, et lahendada Pärnu linna ja OÜ Q vaheline probleem.
  3. Analüüsides ülaltoodut, leiab kohtukolleegium, et iseseisvalt ja keeleliselt ei anna viidatud ütlused alust seisukohaks, et keegi oleks kellelegi midagi nn vastuteenena pakkunud või kelleltki midagi nõudnud. Märgitu pole aga piisav eitamaks isiku käitumises kuriteokoosseisu tunnuste puudumist, sest kõnealune teave tuleb paigutada nende asjaolude konteksti, mis konkreetsel 13
(22)ajahetkel eksisteerisid. Samuti tuleb arvestada, millele olid konkreetsete isikute väljaütlemised suunatud. Kohtukolleegium meenutab ka, et asjassepuutuv kohtupraktika ei nõua, et ametialaste kuritegude toimepanemine peab oma tehioludes vastama konkreetsetele vorminõuetele. Otse vastupidi – altkäemaksu küsimine ja selle vastuvõtmisega nõustumine võivad väljenduda mistahes moel, st tegemist võib olla nii konkreetselt (sõnaliselt) väljendatud altkäemaksu küsimise ja/või vastuvõtmisega nõustumisega, ent küsimine ja/või vastuvõtmisega nõustumine võivad olla ka konkludentsed ja/või tingimuslikud. Obligatoorne on selle väljendumine mingil objektiivsel moel. Kohtukolleegiumi hinnangul on väljaspool vaidlust, et XX läks linnapeaga kokkusaamisele konkreetses vääringus vara üleandmise nõudmise/soovi/ettepanekuga tema juhitavale ettevõttele OÜ-le Q. Tõendamist leidis seegi, et 10.01.2018 kohtumise käigus, tajudes seda, et linnapea on XX hüvitamis- ja kompromissettepanekutes paindumatu, XX nägemust ja arusaamu mitte toetav, viib XX vestluse linnapea isiklikule vastutusele, samuti sellele, et oma tahte mittesaavutamisel puudub tal motivatsioon koalitsiooni toetamiseks. Ühtlasi andis XX sellega mõista, et tema tegevusest võib sõltuda ametis oleva linnapea edasise tegevuse jätkamise võimalikkus.
  1. Kujundamaks seisukohta, kas XX tegevus/käitumine linnapea kabinetis vastas KarS 294 lg 2 p 2 tunnustele, nõuab kohtukolleegiumi veendumusel vastust küsimusele, kas XX tegevus riivas või kahjustas kõnealuse koosseisuga kaitstavat õigushüve või oli suunatud selle õigushüve kahjustamisele. Juba varasemalt kohtukolleegium märkis, et aususe kohustuse rikkumise koosseisudega kaitstakse riigi ja avalike institutsioonide esindajate usaldusväärsust ning ametiisiku erapooletust, objektiivsust ja äraostmatust. Lisaks tagatakse aususe kohustuse rikkumise koosseisudega riigi ja muu avaliku võimu aparaadi toimimisvõimet ja selliste olukordade vältimist, kus altkäemaksuvõtja ja –andja moonutavad avalikku tahet, allutades selle tasu eest enda huvidele.
  2. Tuvastatu kohaselt on XX nii OÜ Q seaduslik esindaja kui ka Pärnu linnavolikogu liige. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus asjakohaselt, mõistuspäraselt ja põhjendatult asunud seisukohale, et kohtumisel linnapeaga määratles ja käsitles XX ise end nii OÜ Q seadusliku esindaja kui ka Pärnu Linnavolikogu liikmena. See, kellena üks või teine isik kokkusaamisel esineb, sõltub peaasjalikult sellest, kellena see isik ise end konkreetsel ajahetkel määratleb. Nõustuda saab maakohtuga, et algselt positsioneeris XX end OÜ Q seadusliku esindajana. Vestluse edenedes määratles XX end aga paralleelselt äriühingu seadusliku esindajana ka volikogu liikmena, kellel on avalike ülesannete täitmise funktsioon, st tal on ametiseisund ehk teisisõnu - ta on isikuks, kellel on õigus teha avaliku ülesande täitmisel otsuseid, osaleda otsuste tegemises või nende sisulises suunamises. Kuna kohtukolleegium jagab täielikult maakohtu veatut ja asjakohast argumentatsiooni XX ametiisikuks oleku ja tema ametiseisundi kohta, mida maakohus käsitles otsuse p-s 9, siis ei pea kohtukolleegium maakohtu seisukohtade täiendamist ega kordamist vajalikuks.
  3. Maakohus asus aga seisukohale, et kuna XX positsioneeris/määratles end KarS § 288 loetletud isikuna vara üleandmise ettepanekust hiljem, siis ei alustanud ta sellest hetkest varasemast altkäemaksu küsimist. Sellise seisukohaga kohtukolleegium nõustuda ei saa. Esmalt ei näe kohtukolleegium ühtegi mõistuspärast, loogilist ja adekvaatset põhjust ühe elulise situatsiooni erinevateks osisteks jagamiseks. Teiseks on maakohtu käsitlus ühe lühikese ajavahemiku kestnud elulise situatsiooni jagamisel erinevateks osisteks seda ebaõigem, et aususe kohustuse rikkumise koosseisude puhul puudub tähendus asjaoludel, millises järjekorras käitumisakte realiseeritakse või kas tegelikkuses isikute poolt mingeid tegusid üleüldse järgneb. Aususe kohustuse rikkumine altkäemaksu võtmise näol realiseerub ebaõigluskokkuleppe sõlmimisega, mis tähendab, et vara üleandmise nõudmine võib toimuda mis tahes ajal või järjekorras või viisil, st ka eelneda vastuteene lubamisele. Et ühe elulise situatsiooni osisteks jagamiseks objektiivsed põhjused puudusid, ent maakohus on toiminud sellele vastupidiselt, siis on 14
(22)see viinud faktiliste asjaolude ebaõige tuvastamiseni, mis on päädinud ja kaasa toonud altkäemaksu eseme ebaõige määratlemise. Et maakohus määratles ebaõigesti ja tõendikogumile mittevastavalt altkäemaksu eseme - käsitledes altkäemaksu esemena ühe elulise sündmuse ebaõige osisteks jagamise tõttu muud soodustust, mis väljendus linnavalitsuse otsuste tegemisse sekkumise ja otsuste tegemise kiirendamise soovi OÜ Q huvides - siis tõi see kaasa ja pidigi kaasa tooma süüdistuse hüpoteesist erineva järelduse ühes õigeksmõistva kohtuotsuse tegemisega. Maakohtu poolt altkäemaksu eseme ebaõige määratlemise kontekstis pole aga võimalik jagada maakohtu seisukohta selleski, et XX tegevus/väljaütlemine linnapea kabinetis 10.01.2018 oli suunatud linnavalitsuse otsuste tegemisse sekkumisena, millel oli OÜ Q huvides tehtavate otsuste kiirendamise soov (vt maakohtu otsuse p 17). Maakohus sisustab oma seisukohta küll jälitusprotokollis kajastatud vestlusega, ent ei arvesta tekkinud olukorda ja asjaolusid tervikuna. Muuhulgas ei võta maakohus arvesse, et linnavalitus oli juba vastu võtnud korralduse, määratledes kinnistu hüvitamishinnaks 30 000 eurot, mille OÜ Q kohtus vaidlustas. Lisaks oli XX-le teada nii erakonna kui linnavalitsuse positsioon tema ettepaneku/nõudmise/hinnataseme osas ehk see, et tema pakkumine on juba varem jäänud kõrgeks ja tema pakutav kompromissettepanek varasemaga samal hinnatasemel on kestvalt kõrge. Kohtukolleegiumi veendumusel saaks pelgast linnavalitsuse töösse/otsustuspädevusse sekkumisest ja linnavalitsuse otsuste vastuvõtmise kiirendamisest rääkida juhul, kui saavutatud oleks põhimõtteline kokkuleppe kinnistu eest hüvitamisele kuuluvas hinnas ja linnavalitsus/linnapea venitaks vajaliku korralduse väljaandmisega. Kuna igasugune põhimõtteline nõustumus XX ettepanekule puudus, siis puudub võimalus rääkida linnavalitsuse töösse sekkumisest ja otsuste vastuvõtmise kiirendamisest. Seega on maakohtu seisukoht väär ja see tõi kaasa ka ebaõige lõppjärelmi.
  1. Kohtuotsuse varasemas osas (p-s 23) käsitles kohtukolleegium asjaolusid, mis olid XX-le teada linnapeaga kokkusaamisele minnes. Neid asjaolusid kordamata, ent neid arvesse võttes, on põhjendatud täiendavalt välja tuua, et XX ja CC leppisid kokku kokkusaamise toimumise vaid nende osavõtul, kuhu ei võeta juurde ka telefone. Samuti on XX ise välja toonud, et (üheks) tema aktiivsesse poliitikasse minemise eesmärgiks oli just OÜ-ga Q seotud vaidluse lahendamine. XX sõnade kohaselt oli talle erakonna poolt valimiste eelselt kinnitatud, et OÜ Q õigusvaidlus linnaga laheneb kompromissiga. Taoliste aspektide pinnalt on võimalik objektiivselt võimalik teha järeldus vaid selle kohta, et XX eesmärgiks 10.01.2018 linnapeaga kohtumisel oligi realiseerida üksnes ja ainult oma pikaajalist (era)huvi ja juba nn aktiivsesse poliitikasse minnes, sh volikoguliikmeks astudes, prioriseeris ta erahuvi avalike huvide ees. Kontekstikohasena osutab kohtukolleegium, et tunnistajate YY, UU, MM, CC, süüdistatav XX ja Pärnu linna valimiskomisjoni 17.11.2017 otsuse nr 27 kohaselt sai XX volikogu liikmeks MM asendusliikmena. Arvestades ajavahemikku volikogu liikmeks saamisest linnapea kabinetis toimunud kokkusaamiseni, saab nentida, et XX asus pea koheselt volikogu liikmeks saades aktiivselt tegelema oma eraküsimuse lahendamisega - isikute ütluste kohaselt toimus 2017 detsembri alguses Isamaa fraktsiooni laiendatud koosolek, kus ühe teemana arutati OÜ Q õigusvaidlust linnaga; veidi hiljem (detsembri keskpaiku) lepivad XX ja CC kokkukokkusaamise, et arutada OÜ-ga Q toimuvat vaidlust, mis realiseerubki 10.01.2018.a.
  2. Edasiselt tuleb käsitleda XX positsiooni, kus ta asetses linnapeaga kokkusaamise hetkel. XX oli OÜ Q seadusliku esindajana teadlik pikale veninud ja senini lõpliku lahenduseta õigusvaidlusest. On üldteada, et igasugused kohtuvaidlused, eriti need, mis kestavad pikki aastaid, nõuavad küllaldaselt suuri väljaminekuid ainuüksi õigusabikulude näol. Kõik XX varasemad ettepanekud saamaks omandi kaotusest hüvitist talle sobilikus vääringus, oli linn tagasi lükanud. Taas oli linn võtnud vastu korralduse maksta kompensatsioonina 30 000 eurot, mida OÜ Q hindas vastuvõetamatuks ja omandi kaotust mittekorvavaks hinnatasemeks. Lisaks ei leidnud XX tuge oma erakonna- ja fraktsioonikaaslastelt ning paljasõnaliseks jäi ka valimiste eelne erakonnakaaslaste lubadus lõpetada vaidlus kompromissiga. Kuna XX-le oli juba enne linnapeaga 15
(22)kohtumist teada viimase positsioon OÜ-ga Q seotud kompensatsiooni suuruse osas ja ta oli teadlik ka sellest, et kõik varasemad temapoolsed kõrgemad pakkumised OÜ Q jaoks soodsat lahendust ei leidnud, siis oli XX-le linnapeaga kohtuma minnes ettenähtav ja aimatav, et varasematel tingimustel, hinnatasemel ja argumentidel ta soovitud eesmärki ei saavuta. Seega tuli XX-l leida „veel midagi“, mis veenaks või sunniks linnapead oma positsiooni hüvitise suuruse osas muutma ja et linnapea nõustuks tema poolt pakutud kompromissettepanekuga - algselt oli ettepanekuks 92 000 eurot, millist rahasummat vähendas XX linnapeaga kohtumisel 72 000 euroni. XX alternatiivne pakkumine kompensatsioonimeetmena seisnes linnavara tasuta võõrandamises OÜ-le Q.
  1. Kohtukolleegiumi viidatud abstraktset väljendit „veel midagi“ tuleb uuritud tõendite ja tuvastatud asjaolude pinnalt sisustada XX enda pakutud/avaldatud lahendustega. Nii pakkus ta linnapea CC-le välja talle sobilikel tingimustel kompromissi sõlmimisel ühe sõbra ja toetaja juurde võitmist; sobilikel tingimustel kompromissi sõlmimata jäämisel meenutas ta CCle linnapea isikliku varalise vastutuse aspekti, mille väljamõistmist CC nagu ka XX ise ei soovi, ent samas nendib ta, et leiduvad inimesed, kes soovivad vastava nõude esitada; XX pakkus CC-le välja ka võimaluse viia kompromissettepanek volikokku, et CC ei peaks tajuma ega tundma avalikest huvidest mitte lähtuva otsustuse negatiivseid mõjureid ning tagajärgi; ühtlasi rõhutab ta, et nad otsivad kohti ja võimalusi, et teema ära lahendada viisil, et linnapea pintsaku reväär ei määrduks ja tema saaks oma. Lisaks toob XX välja, et soovitud tulemi saavutamata jäämisel puudub tal motivatsioon võimuliidu toetamiseks ja kuigi tema häälte saak on volikogus 3 häält, siis on vaja juurde 17 häält, et sekkuda küsimusse, kes võiks olla või äkki võiks keegi parem olla täitevkomitee esimees.
  2. Analüüsides XX poolt öeldu sisulist tähendust, tuleb meenutada, et aususe kohustuse rikkumise koosseisud on olemuslikult peitkuriteod, milledele on omane ja tavapärane selgesõnaliste väljendite mittekasutamine, oma seisukohtade ja arusaamade väljendamine kujundlike väljendusviiside kaudu ning sarnasel viisil tuvastatakse üldjuhul ka vastaspoole meelestatus ja vastuvõtlikkus. Kõnealust arusaama silmas pidades asub kohtukolleegium seisukohale, et olemuslikult nõudis XX linnapea CC-lt 10.01.2018 linnapea kabinetis kompromissi sõlmimist OÜga Q seotud õigusvaidluses hinnatasemel minimaalselt 72 000 eurot. Selle ettepaneku alternatiivina aga OÜ-le Q linnavara tasuta võõrandamist. Selle soorituse vastutasuna saaks CC jätkata linnapeana, tema vastu ei esitataks kahjunõudeid seoses OÜ Q ja linna õigusvaidlusega ning tagatud oleks ka koalitsiooni töörahu, sest XX panustaks enda poolt, et koalitsioon saaks vastu võta otsuseid vastavalt koalitsiooni nägemusele ja soovidele. Kohtukolleegiumi veendumusel vastab XX (vastu)pakkumine olemuslikult koalitsioonile oma volikoguliikme hääle pakkumises. Taoline käsitlus vastab täielikult ka XX linnapea kabinetis väljaöeldule, et eesmärgiks on luua/tekitada olukord, kus linnapea pintsaku reväär ei määrduks ja tema saaks ka (oma).
  3. Kandes eeltoodu üle KarS § 294 lg 2 p 2 konteksti, jagab kohtukolleegium prokuratuuri arusaama, et XX tegi linnapeale ettepaneku 72 000 euro suuruses summas rahaliste vahendite või selle alternatiivina linnavara üleandmiseks OÜ-le Q. Viidatud varakäsutus pidi realiseeruma XX ettekujutuse kohaselt OÜ Q huve silmas pidava kompromissi sõlmimises. Varakäsutuse vastuteenena (-tasuna) pakkus XX oma volikogu liikme positsioonist tulenevat pädevust osaleda selliste otsuste vastuvõtmisel, mis pidasid silmas linnapea ja koalitsiooni huve ja suunata sellest arusaamast johtuvalt ka vastuvõetavate otsuste sisulisi aspekte (sh nt XX majanduskomisjoni kuulumine, kus tal on võimalik erinevaid otsustusprotsesse sisuliselt suunata). Kohtukolleegiumi hinnangul on ilmselge, et XX soov oli altkäemaksuga kolmandale isikule ehk OÜ-le Q, vara küsides asetada soorituse saaja varasemaga võrreldes paremasse olukorda. Seda kinnitab ka puht aritmeetiline tehe ehk 30 000 euro asemel küsis ta varakäsutust 72 000 euro vääringus. Seega võimaldab eelnev teha tõsikindla järelduse, et XX andis endast kõikvõimaliku, saavutamaks linnapea CC-ga üksmeelt ja mõistmist ning linnapea poolt XX määratletud/nägemusel õiglasel 16
(22)hinnatasemel varakäsutuse tegemist. Samuti andis XX piisava selgusega linnapea CC-le mõista, et varakäsutuse vastuteeneks on tema hääled volikogus, mis toetaksid koalitsiooni ja linnapead (vt ka KOKS § 22 lg 1, mis sätestab volikogu pädevuse ning KOKS § 40, mis sätestab volikogu töövormina istungi ning otsuste vastuvõtmise hääletamise teel – KOKS § 45 lg 1). Kohtukolleegium möönab, et XX pole otsesõnu vastuteenena oma volikogu liikme hääli nimetanud, ent juba eelnevalt väljendatud seisukoha kohaselt, ongi peitkuritegudele omane ja tavapärane ebamääraste, raskesti ja mitmeti-mõistetavate ning kujundlike väljendite kasutamine. Väljendid, mida XX linnapea kabinetis kasutas ja mille kohtukolleegium ka eelnevalt välja tõi, seostuvad üheselt mõistetavalt linnavolikogu liikme ülesannete ja pädevusega volikogus. Viide KOKS § 45 lg-le 1 määratleb ära sellegi, et volikogu võtab otsuseid vastu hääletamise teel. See tähendab aga seda, et XX oli valmis ja soovis volikogu liikmena rikkuda ametiisiku erapooletust, objektiivsust ja äraostmatust ning soovis ja seadis eesmärgiks moonutada avalikku tahet, allutades selle tasu eest enda huvidele. Et XX tegutses linnapea kabinetis oma tegevuse keelatust täielikult mõistes, kinnitavad tema enda jälitusprotokolli kantud väljaütlemised. Nii avaldas ta vestluses isikuga M (kd III, tl 31-37), pärast linnapeaga kohtumist, et ta pidi näitama (CC-le) võimupiire; CC aga vastas, et soovib küsimust lahendada seaduslikult (tl 33). Samuti rääkis ta CC-le, et tema soov on, et kokkulepe oleks selline, et lambad söönud ja hundid terved või hundid … (tl 34). Eelkirjeldatud eneseväljendusviis ei jäta kohtukolleegiumi veendumusel ühtegi mõistlikku kahtlust seisukohaks, et XX poleks oma tegevust ja väljaütlemisi linnapeaga kokkusaamisel mõistnud, vaid vastupidi - käsitletud asjaolud viivad ainuvõimalikule järeldusele, mille kohaselt läks XX linnapea CC-ga kokkusaamisele selge eesmärgiga pakkuda linnapeale varakäsutuse vastutasuna oma volikogu liikme hääli. Märgitu kõneleb selgelt ja kahtlusteta süüteokoosseisu subjektiivse koosseisu tasandil tahtluse intensiivseimas vormis toime pandud teost ehk sellest, et XX läks linnapeaga kokkusaamisele eesmärgiga sõlmida ebaõigluskokkuleppe ja ta asus seda ka aktiivselt teostama. 35. Et CC XX tegevust ja mõttekäiku 10.01.2018 täielikult mõistis, on kohtukolleegiumi hinnangul samuti väljaspool kahtlust. Jälitusprotokollist nähtuvalt väljendas CC kohtumisel koheselt ja selgelt, et XX mõttekäik on korruptiivne. Tõdeda tuleb küll seda, et kohtuistungil tunnistajana ütlus andes avaldas CC, et tajus XX väljaütlemisi koalitsiooni ja tema vastu suunatava kahjunõude osas pigem ähvardustena, ent see kohtukolleegiumi seisukohta ei väära. Aluse taoliseks seisukohaks annab CC kohtuistungil antud täiendav selgitus, mille kohaselt võib kaudselt tõlgendada, et kui ta soovib linnapea edasi olla, koalitsioon püsib koos poliitilisel konsensusel ja kui ta soovib edasi toimetada, siis peab ta arvestama sellega, et peab tegema teatud tegevusi. Taoline selgitus kinnitab veenvalt, et CC sai aru ja mõistis XX soovitavat ekvivalentsussuhet, samuti selle sisu ja olemust. See tähendab omakorda seda, et XX-l polnud võimalik oma tegu lõpule viia, sest CC keeldus altkäemaksu andmisest. See olnuks aga nõutav käitumisakt altkäemaksu võtmise lõpule viiduks tunnistamisel. 36. Eeltoodut arvestades nõustub kohtukolleegium prokuratuuriga XX süü osas ja tema käitumisele antud karistusõigusliku hinnanguga. See toob põhjuslikuna kaasa maakohtu õigeksmõistva kohtuotsuse tühistamise ja XX süüditunnistamise KarS §

§ 25lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

37. Et ringkonnakohus mõistab XX talle esitatud süüdistuses süüdi, tuleb kohtukolleegiumil lahendada küsimus ka XX-le mõistetava karistuse osas. Kohtukolleegium märgib, et on seotud prokuröri apellatsioonis esitatud taotlusega, milline määrab apellatsioonikohtu poolt mõistetava karistuse maksimaalse raskuse. Prokurör taotles apellatsioonis XX süüdi tunnistamist ja karistamist 2 aastase vangistusega, mis jätta KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel täielikult täitmisele pööramata, kui süüdistatav ei pane 2 aasta ja 17

(22)6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Seega on prokurör taotlenud XX-le KarS § 294 lg 2 p 2 sanktsioonis alternatiivideta ettenähtud vangistuse mõistmist karistuse alammäärale lähedases määras. Prokurör on põhjendanud taotlust sellega, et tegemist on I astme kuriteoga, XX karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad ja kuritegu jäi katse staadiumisse. Kohtukolleegiumil puudub seaduslik alus ja võimalus mõista süüdlasele prokuröri taotlusest erinevat vangistuse määra. Seega kuulub prokuröri taotlus rahuldamisele ja XX-le tuleb mõista karistuseks 2 aastat vangistust. Prokuröri taotlus XX karistusest tingimisi vabastamise osas KarS § 73 lg 1 ja 3 sätete kohaldamisega on samuti põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Isiku karistusest tingimisi vabastamisel on olulise tähtsusega KarS § 56 lg-st 1 tulenevalt isiku süü, samuti võimalus mõjutada teda edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvid. Kohtukolleegiumi hinnangul pole KarS §-s 58 ettenähtud karistust raskendavad asjaolud tuvastatavad, kuid arvestada tuleb, et XX kui OÜ Q juhatuse liige ja ühtlasi Pärnu Linnavolikogu liige, soovis kohtumisel 10.01.2018 Pärnu linnapeaga, et Pärnu linnapea annaks välja korralduse tasuda OÜ-le Q kinnistu Rääma 19c kõrgeim omandamishind või anda tasuta linnale kuuluvaid kinnistuid ning linnapea CC nõustumise korral lahendada vaidlused OÜ Q huvides, lubas mitte tegutseda linnapea ja koalitsiooni vastu ega tekitada probleeme volikogus.
  1. Kuna käesoleva otsusega tühistab kohtukolleegium prokuröri apellatsiooni alusel XX suhtes tehtud õigeksmõistva otsuse ja teeb uue otsuse, millega mõistab XX altkäemaksu küsimise katses süüdi, ei käsitle kohtukolleegium XX ja tema kaitsja H. Otti apellatsioonkaebuse väiteid kohtumenetluses tekkinud õigusabikulude ja kaitsja töötunni hinna põhjendamatu vähendamise osas. Kohtukolleegium peab aga ebaõigeks maakohtu mõttekäiku üksnes selles, et kui valitud kaitsja on töötasu arvestuse kohtule esitanud ja kohtule on teada osutatava õigusteenuse ühe töötunni hind, siis olenemata tasutaotluse rahuldamise ulatusest, puuduvad menetluslik alus ja vajadus valitud kaitsja ühe töötunni hinna korrigeerimiseks.
  2. Viimasena peatub kohtukolleegium kaitsja apellatsioonimenetluses tekkinud kuludel. Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas kaitsja tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kas kaitsja ühe tööühiku hind on mõistliku suurusega (vt nt RKKKo nr 1-15-9051/62, p 38 ja otsuse 3-1-1-90-16 p 16). KrMS § 45 lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on valitud kaitsjale makstud tasu ja muud vajalikud kulud käsitatavad menetluskuluna üksnes osas, milles need on mõistliku suurusega. Mõistlikku suurust ületavat kaitsjatasu menetluskulu hulka ei arvata ja järelikult ei saa kriminaalasja menetleja otsustada ka selle hüvitamist (RKKKo nr 3-1-1-108-12, p 29). Seejuures on kohtul kaalutlusruum, hindamaks tehtud kaitsetoimingute ja selleks koostatud dokumentide vajalikkust, samuti nende koostamisele kulunud aega. Isikule tuleb hüvitada kaitsjatasu üksnes ulatuses, mis on seotud põhjendatud kaitsetoimingutega. Kohtu poolt ebavajalikeks loetavate teenuste eest või õigusabi osutamiseks liigselt kulutatud aja eest makstud tasu isikule ei hüvitata (RKKKo nr 3-1-1-99-11, p-d 9-12).
  3. XX valitud kaitsja, vandeadvokaat H. Otti esitas taotluse kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks apellatsioonimenetluses summas 12 000 eurot (koos käibemaksuga), jätta see menetluskulu riigi kanda ja mõista välja Eesti Vabariigilt XX kasuks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kaitseülesannete täitmiseks kokku 100 töötundi (õigusteenuse tunnihinnaga 120 eurot) ning tegemist on vajalike ja põhjendatud menetluskuludega. Kulude tekkepõhisuse tõendamiseks on kaitsja taotluses välja toodud järgnev ajakulu ja sellest tulenev õigusteenuse maksumus (koos käibemaksuga): a) Pärnu Maakohtu 22.05.2019 kohtuotsuse terviktekstiga tutvumine, õiguslik analüüs ja korduv arutelu kliendiga – 11 tundi, maksumusega 1320 eurot; b) süüdistatava huvides apellatsiooni esitamise otstarbekuse hindamine ja kaalumine kliendiga – 3 tundi, maksumusega 360 eurot; c) süüdistatava huvides apellatsiooniteate koostamine 18
(22)ja esitamine - 0,5 tundi, maksumusega 60 eurot;
  1. c)prokuratuuri apellatsiooniga tutvumine, selle õiguslik analüüs ja arutelu süüdistatavaga - 7 tundi, maksumusega 840 eurot;
  2. d)apellatsioonkaebuse koostamine koos õiguskirjanduse ning Euroopa Liidus ja Eestis altkäemaksu temaatikat puuduva kohtupraktika uurimine – 43 tundi, maksumusega 5160 eurot;
  3. e)apellatsioonikohtu istungiks ettevalmistamine ühes kliendiga nõopidamise, asjakohase õiguskirjanduse ning Riigi –ja alamaastme kohtute praktika uurimisega – 29,5 tundi, maksumusega 3540 eurot;
  4. f)apellatsioonikohtu istungil kliendi kaitsmine – 2 tundi, maksumusega 480 eurot ning
  5. g)kaitsja sõit apellatsioonikohtu istungile (Pärnu – Tallinna – Pärnu) – 4 tundi, maksumusega 540 eurot. 41. Otsustades valitud kaitsjale makstud tasu mõistlikkuse üle, tuleb kohtul lahendada küsimus selle tasu maksmise vajalikkusest ja põhjendatusest konkreetses kuriteoasjas ning arvestades selle asja keerukuse astet. Kohtukolleegiumi hinnangul on kaitsja taotluses märgitud õigusabiteenuse tunnihind arutatava kriminaalasja kontekstis mõistliku suurusega ja ka osutatud õigusteenused olnud tervikuna vajalikud, kuid märgitud õigusteenuste osutamisele kulunud ajakulu põhjendamatult suur, arvestades apellatsioonkaebuse sisu, milles kaitsja on vaidlustanud maakohtu järeldusi vaid õigusteenuse osutamisele kulunud tööaja, selle maksumuse ja kaitsja töötunni tasumäära vähendamise osas. Kohtukolleegium leiab, et arvestades valitud esindaja kaitseülesannete täitmise töömahtu, ei ole 12 000 eurot mõistliku suurusega tasu. Ka on Riigikohus varasemalt selgitanud, et valitud kaitsjale makstav tasu on käsitatav menetluskuluna üksnes osas, milles see tasu on mõistliku suurusega. Riigikohtu kriminaalkolleegium on viidanud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukohale, mille kohaselt on kohtul võimalus hinnata esindaja töö mahtu muu hulgas selle kaudu, kuivõrd tema koostatud menetlusdokumendid asjas erinevad või sarnanevad (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 18. mai 2010. a otsus asjas nr 3-2-1-43-10, p 14). Ka Riigikohtu halduskolleegium on sarnaselt selgitanud, et vajalike ja põhjendatud menetluskulude väljamõistmise otsustamiseks tuleb analüüsida kaebuse koostamiseks läbitöötamist vajava materjali mahukust ning kaebuse koostamise keerukust ja aeganõudvust (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 18. mai 2009. a määrus asjas nr 3-3-1-28-09, p 11). 42. Kaitsja taotluses esitatud toimingutele (taotluse p-d a-
  6. e)kulunud ajakuluga ei nõustu kohtukolleegium osaliselt alljärgnevatel põhjustel: maakohtu 22.05.2019 kohtuotsusega tutvumiseks, õiguslikuks analüüsiks ja korduvaks aruteluks kliendiga peab kohtukolleegium mõistlikuks ajakuluks 2 tundi, arvestades siinjuures maakohtu otsuse sisu ja mahtu, samuti asjaolu, et tõenditega tutvus kaitsja juba enne maakohtu istungit ning nimetatud tõendeid ja materjale on analüüsitud kohtuvaidlustes maakohtus; apellatsioonkaebuse sisuline argumentatsioon on kokku võetud neljal leheküljel, selle õiguslik argumentatsioon ei ole keerukas ning kaitsja on viidanud Riigikohtu lahenditele ja ühele EIKo lahendile. Kaitsja esindas XX ka maakohtu istungitel, mistõttu oli ta kriminaaltoimiku materjalidega ja kohtuistungitel toimunuga kursis juba enne ringkonnakohtu istungit, mistõttu ei pidanud ta materjalidega uuesti tutvumiseks oluliselt, taotluses märgitud aega, kulutama. Arvestades asjaolu, et kriminaalasi ei ole eriti mahukas, süüdistatavaid on vaid üks, kuriteo faabula ei ole keeruline, samas kohtupraktikas harva esinev ning ringkonnakohus arutab kriminaalasja esitatud apellatsiooni piires, ei pea kohtukolleegium põhjendatuks hüvitada kaitsjale kohtuistungiks ettevalmistamise kulusid rohkem kui 21,5 tunni eest. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole põhjendatud süüdistatava huvides apellatsioonkaebuse koostamisele koos õiguskirjanduse ning altkäemaksu temaatikat puuduva kohtupraktika uurimine 43 tunni ega apellatsioonikohtu istungiks ettevalmistamine 29,5 tunni ulatuses. Kaitsja peab oma õigusalaseid teadmisi täiendama pidevalt ning kaitseülesande vastu võtmisel olema kursis vastava temaatika nii siseriikliku kui Euroopa Liidu praktikaga ning õiguskirjandusega. 19
(22)43. Eeltoodu põhjal peab kohtukolleegium kaitsja põhjendatud ajakuluks apellatsioonimenetluseks ettevalmistumisel ja kohtuistungil osalemise eest:
  1. a)Pärnu Maakohtu 22.05.2019 kohtuotsuse terviktekstiga tutvumine, õiguslik analüüs ja korduv arutelu kliendiga – 2 tundi, maksumusega 240 eurot;
  2. b)süüdistatava huvides apellatsiooni esitamise otstarbekuse hindamine ja kaalumine kliendiga – 3 tundi, maksumusega 360 eurot;
  3. c)süüdistatava huvides apellatsiooniteate koostamine ja esitamine - 0,5 tundi, maksumusega 60 eurot;
  4. c)prokuratuuri apellatsiooniga tutvumine, selle õiguslik analüüs ja arutelu süüdistatavaga – 3 tundi, maksumusega 360 eurot;
  5. d)apellatsioonkaebuse koostamine koos õiguskirjanduse ning Euroopa Liidus ja Eestis altkäemaksu temaatikat puuduva kohtupraktika uurimine – 12 tundi, maksumusega 1440 eurot;
  6. e)apellatsioonikohtu istungiks ettevalmistamine ühes kliendiga nõupidamise, asjakohase õiguskirjanduse ning Riigi - ja alamaastme kohtute praktika uurimisega – 1 tund, maksumusega 120 eurot. Kaitsja märgitud ajakulu osas apellatsioonikohtu istungil osalemise eest peab kohtukolleegium vajalikuks osundada, et tasu arvestamine kohtuistungil osalemise eest toimub kohtuistungi protokollis märgitud istungi alguse ja lõpu kellaaegade järgi. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole kaitsja tasutaotlus istungil osalemise eest 2 tunni ulatuses põhjendatud, sest kohtuistung algas 2.09.2019 kell 10:02.21 ja lõppes kell 11:08, seega tuleb põhjendatuks ajakuluks istungil osalemise eest lugeda 1,5 tundi. Kaitsja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks apellatsioonimenetluseks ettevalmistumisel ja kohtuistungil osalemise eest loeb kohtukolleegium seega 23 töötundi, mille eest kuulub hüvitamisele 2760 eurot (23 x 120). 44. Kaitsja märgitud ajakulu osas sõidukulu hüvitamiseks apellatsioonikohtu istungile kokku 4 tunni ulatuses, maksumusega 540 eurot, märgib kohtukolleegium järgmist. Eitada ei saa, et sõidukulud iseenesest olid kriminaalasja kontekstis vajalikud, kuid hinnata tuleb ka seda, kas taotluses näidatud kulu saab lugeda põhjendatuks. Valitud kaitsjale makstud tasu ühikuhinna üle otsustamisel on Riigikohus varasemas praktikas asunud seisukohale, et makstud tasu vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel ei saa mööda minna ka asjaolust, kuidas see tasu, arvestades tehtud töö mahtu, suhestub sama töömahu täitnud määratud kaitsjale hüvitatava tasuga (RKKKm 3-1-1-125-04 p 9, RKKKo 3-1-1-99-11, p 10). Kohtukolleegium ei näe põhjust, miks ei peaks Riigikohtu seisukoht lisaks esindajale makstud tasule laienema ka muudele vajalikele kuludele. RÕS § 21 lg 3 alusel kehtestatud riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra, tasumäärade, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra ning taotluse esitamise tingimuste kohaselt hüvitatakse riigi õigusabi osutamisega seoses kantud isikliku või advokaadibüroo pidaja sõiduauto kasutamise kulud advokaadi taotluse alusel summas 0,3 eurot iga läbitud kilomeetri kohta. Samuti sätestab Vabariigi Valitsuse 14.07.2006. a määrus nr 164 „Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitamise maksmise kord“ § 5, et maksuvabalt võib maksta hüvitist kuni 0,3 eurot ühe teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel sõidetud kilomeetri kohta. Maanteeameti andmetel on Tallinna ja Pärnu vaheline kaugus 128 km. Seega kuulub kaitsjale marsruudil Pärnu-Tallinn-Pärnu (256
  7. km)hüvitamisele sõidukulu 92,16 eurot (sh. käibemaks 15,36 eurot). Kohtukolleegium leiab, et käesolevas asjas ei esine selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse sõidukulude hüvitamiseks tavapärases praktikas aktsepteeritust suuremas määras nagu kaitsja seda taotleb. Samas sätestab „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra“ 1 [RT I, 22.08.2019, 6 - jõust. 01.09.2019] § 15 lg 1, et kui riigi õigusabi osutamise koht jääb advokaadibüroo asukohast kaugemale kui 40 kilomeetrit, makstakse selle advokaadibüroo kaudu õigusabi osutava advokaadi põhjendatud taotlusel riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest kokku täiendavat tasu vastavalt advokaadibüroo kaugusele, arvestades ühte suunda [RT I, 05.12.2018, 18 - jõust. 08.12.2018], mille suurus korra § 151 lg 1 p 5 järgi on 35 eurot, kui vahemaa on üle 201 kilomeetri. Seega kokkuvõtvalt leiab 20
(22)kohtukolleegium, et arvestades XX ja tema kaitsja apellatsiooni argumentide asjakohasust ja pidades silmas apellatsioonimenetluses tehtava lahendi sisu ja kaebuse rahuldamise ulatust, on taotlus menetluskulude hüvitamiseks apellatsioonimenetluses põhjendatud osaliselt. Kohtukolleegiumi hinnangul tuleb põhjendatud ja vajalikeks menetluskuludeks lugeda kaitseülesannete täitmine 23 tunni ulatuses, maksumusega 2760 eurot (koos käibemaksuga) ja sõidukulu apellatsioonikohtu istungile kokku 127,16 eurot, seega kuuluvad menetluskulud hüvitamisele kokku summas 2887,16 eurot.
  1. Kui kohtukaebemenetluses tuvastatakse madalama astme kohtu otsuse vigasus, tuleb kaebemenetluse kulud jätta riigi kanda. Selline järeldus tuleneb ühemõtteliselt KrMS § 185 lg-st 1, mis sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse üks KrMS § 337 lg 1 p-des 2-4 või lg-s 2 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik. Et kohtukolleegium tühistab esimese astme kohtu otsuse täies ulatuses ja teeb uue kohtuotsuse prokuröri apellatsioonkaebuse alusel, millega mõistab XX temale esitatud süüdistuse järgi süüdi, lasub süüdistataval apellatsioonimenetluses tekkinud kulude hüvitamise kohustus käesolevas asjas riigil.
  2. Kuna maakohus mõistis XX süüdistuses KarS §

§ 25lg 2 järgi õigeks, tegi kohus Kr

MS § 181 lg 1 kohaselt otsustuse ka menetluskulude hüvitamise osas. Kohtukolleegium tühistab maakohtu õigeksmõistva otsuse ja mõistab XX talle esitatud süüdistuse järgi süüdi. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega kuulub tühistamisele maakohtu otsus ka osas, millega jäeti XX valitud kaitsja õigusabi tasu summas 16 748,16 eurot, millise hindas maakohus põhjendatuks, riigi kanda. Süüdimõistva otsusega tuleb valitud kaitsjale õigusabi eest määratud tasu jätta XX enda kanda. Samuti tuleb XX-lt käesoleva otsusega välja mõista süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha, mille suuruseks KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi on 2,5 kuupalga alammäära ehk 1350 eurot. 47. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-dest 2 ja 3 ning § 340 lg 4 p-st 2 tühistab kohtukolleegium Pärnu Maakohtu 22. mai 2019 kohtuotsuse XX KarS §

§ 25

lg 2 järgi õigeksmõistmises ja menetluskulude riigi kanda jätmise osas ning teeb uue otsuse, millega tunnistab XX talle esitatud süüdistuse järgi süüdi. Kohtukolleegium rahuldab prokuröri apellatsiooni. Süüdistatava ja tema kaitsja ühise apellatsiooni jätab kohtukolleegium rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tühistatud osaliselt Riigikohtu 07.05.2020 otsusega RESOLUTSIOON 1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 14. oktoobri 2019. a otsus osas, millega XX tunnistati süüdi ja teda karistati KarS §

§ 25

lg 2 järgi, süüdistatavalt mõisteti välja sundraha ning maakohtus tekkinud menetluskulud jäeti tema enda kanda. 2. Mõista XX KarS §

§ 25lg 2 järgi esitatud süüdistuses õigeks. 21

(22)
  1. Muus osas, sh apellatsioonimenetluse kulude riigi kanda jätmise osas, jätta otsus muutmata.
  2. Kaitsja kassatsioon rahuldada osaliselt.
  3. Mõista Eesti Vabariigilt XX kasuks välja 24 120 eurot (koos käibemaksuga) kriminaalmenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks (sh 21 120 eurot maakohtu menetluses makstud kaitsjatasu eest ja 3000 eurot kassatsioonimenetluses makstud kaitsjatasu eest). 22
(22)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.