Obsah (10)

§ 76§ 100§ 114§ 116§ 188§ 103§ 105§ 189§ 158§ 159

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Enely Sepp Otsuse tegemise aeg ja koht 23. mai 2019. a Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-17060 Tsiviilasi M Si hagi E H vastu võ

) § 208 lg 1 järgi kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.

§ 76lg-te 1-3 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (

§ 100

). Hageja on omapoolse kohustuse täitnud, s.o tasunud kostjale lepingu eseme müügihinna. Vaidlus puudub selles, et kostja ei ole lepingust tulenevat kohustust täitnud, s.o lepingu ese ei ole registreeritud eraldi katastriüksusena maakatastris, ei ole kinnistatud müüja ainuomandina ning sõlmitud ei ole poolte vahel asjaõiguslepingut lepingu eseme omandiõiguse üleandmiseks, seda nii esialgseks tähtajaks 01.09.2016 ega ka hagi kohtusse esitamise ajaks. Kohus leiab, et kostja on omapoolset kohustust rikkunud. 7.

§ 100

lg-s 1 p-des 1 ja 4 on sätestatud, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja muu hulgas nõuda kohustuse täitmist või taganeda lepingust. Hageja leiab, et on nõudnud kohustuse täitmist 03.02.2017 nõudekirjas (tl 11 pöördel- 12) ning andnud selleks täiendava tähtaja 10 päeva, mis vastab lepingu punktis 8.2 kokku lepitule.

§ 114

lg-s 1 on sätestatud, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja. Kui võlausaldaja nõuab kohustuse täitmist, kuid ei määra selleks täiendavat tähtaega, eeldatakse, et täitmiseks on antud mõistlik täiendav tähtaeg. Kui võlausaldaja on täitmiseks täiendavalt andnud ebamõistliku tähtaja, pikeneb see mõistliku täiendava tähtajani. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et Omniva kinnituskirjast (tl 12 pöördel) ei nähtu, et tegemist on just 03.02.2017 kirjaga. Omniva kinnituskirjast nähtub, et 30.03.2017 on kiri hagejalt edastatud saaja, s.o E He e-postile xxxx. See meiliaadress on märgitud kostja kontaktaadressina ka 05.02.2016 lepingus. Kostja ei ole isegi väitnud, et tegemist oleks mõne teise hageja poolt kostjale edastatud kirjaga. Riigikohus kinnitas

1. aprilli
2. a otsuses (p 14) varasemat seisukohta, mille kohaselt on ekiri jõudnud saajani, kui see on saabunud saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse, kuid e-kiri on kätte saadud alles siis, kui saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kolleegiumi varasema seisukoha järgi saab majandus- ja kutsetegevuses lugeda e-kirja kättesaaduks hiljemalt järgmisel päeval pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse (Riigikohtu
3. detsembri
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-07, p 12;
5. novembri
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-15, p 18). Eeltoodud tähtaeg kehtib majandus- ja kutsetegevuses. Praegusel juhul ei ole tegemist kostja majandus- ja kutsetegevusega. Kohtu hinnangul ei saa muudel juhtudel teha järeldust, et tähtaeg peaks olema olulisel määral pikem. Arvestades, et 03.02.2017 kiri on edastatud kostja enda märgitud meiliaadressil (mida kostja on kasutanud ka praeguses kohtumenetluses) ning täiendava 4 2-18-17060 tähtaja andmise avaldus on edastatud kostjale 30.03.2017, tuleb igal juhul lugeda, et hagi esitamise ajaks, s.o 12.11.2018 oli avaldus kostja poolt kätte saadud ning möödunud oli ka hageja poolt antud täiendav tähtaeg. Kohus leiab, et kostja ei ole täitnud kohustust ka täiendava tähtaja jooksul.
7. Kui võlgnik teatab, et ta kohustust ei täida või kui ta ei ole täiendava tähtaja jooksul kohustust kohaselt täitnud, võib võlausaldaja

§ 114

lg 4 järgi pärast teate saamist või tähtaja möödumist kasutada muid õiguskaitsevahendeid, sealhulgas nõuda kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist või taganeda lepingust või öelda leping üles.

§ 116

lg järgi võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Sama paragrahvi lg 2 punktis 5 on sätestatud, et olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. Kohtu hinnangul on kostjapoolse kohustuse täiel määral täitmata jätmine oluline lepingurikkumine. 9.

§ 188

lg 1 järgi taganeb lepingupool lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Kohus leiab, et hageja on taganenud kostjaga sõlmitud lepingust 03.02.2017 avaldusega, mis on kostjale edastatud 30.03.2017. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et 03.02.2017 kirjas ei sisaldu tahteavaldust lepingust taganemisest.

§ 116

lg-s 5 on sätestatud, et

§-s 114 nimetatud täiendava tähtaja andmisel võib kahjustatud lepingupool määrata, et juhul, kui teine lepingupool ei täida täiendava tähtaja jooksul oma kohustust, loeb kahjustatud lepingupool ennast lepingust taganenuks. Kohtu hinnangul nähtub hageja 03.02.2017 kirja (tl 11 pöördel-12) viimasest lausest sõnaselgelt, et hageja on määranud, et kui kostja oma kohustust täiendaval tähtajal ei täida, taganeb hageja lepingust. Seega on hageja 03.02.2017 taganemisavaldus üheselt mõistetav. Kohus märgib, et kohtupraktika kohaselt on võimalik lepingust taganemise avaldus esitada ka kohtumenetluses. Kui ka Omniva kinnitusest ei nähtuks, et kostjale on edastatud just 03.02.2017 avaldus (kostja ei ole isegi väitnud, et 30.03.2017 on talle edastatud mõni teine kiri hagejalt), siis on taganemiseks vajalik tahteavaldus toimetatud kostjale kätte hiljemalt hagimaterjalide kättesaamisega, s.o 12.12.2018 (tl 19). Kostja ei ole ka hagiga tutvumise järgselt hageja nõuet täitnud. 10.

§ 103

lg 1 järgi vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, on võlausaldajal

§ 105

järgi õigus lepingust taganeda sõltumata sellest, kas võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest. Kostja on viidanud omapoolse kohustuse täitmisega viivitamise peamisele põhjusele, milleks on kostja väitel xxxx ebaseaduslik käitumine maa erastamisel ning selle tõttu vajalike toimingute hilinemine. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle asjaolu tõendamiseks. Kohus ei saa hagimenetluses arvestada tõendina vaid menetlusosalise väidet. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et kostjapoolne lepingu rikkumine oli vabandatav. Ka juhul, kui esineksid kostja poolt välja toodud asjaolud, ei võtaks see siiski

§ 105järgi hagejalt õigust lepingust taganeda.

11. Kohus tuvastab, et hageja on poolte vahel 05.02.2016 sõlmitud notariaalsest võlaõiguslikust kinnisasja müügilepingust (notari ametitegevuse raamatu number 302) kehtivalt taganenud. Taganemise õiguslikud tagajärjed tulenevad

§ 189

lg-st 1, mille järgi võib kumbki 5 2-18-17060 lepingupool nõuda lepingust taganemise korral tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Hageja on andnud lepingu alusel kostjale üle 2500 eurot. Kohus leiab, et hageja on õigustatud nõudma kostjalt

§ 189alusel 2500 euro tagastamist.

Kohus rahuldab seega 2500 euro tagastamise nõude. 12. Hageja on esitanud kostja vastu ka leppetrahvi nõude.

§ 158

lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

§ 159

lg 1 järgi võib leppetrahvi kokkuleppimisel kohustuse rikkumise puhuks nõuda kahjustatud lepingupool lisaks leppetrahvile ka kohustuse täitmist. Lepingus oli ette nähtud leppetrahv 10% lepingu eseme ostuhinnast juhul, kui ostja taganeb lepingust punktis 8.2 toodud alusel. Ostja (hageja) on taganenud lepingust punkti 8.2 (alapunkti 8.2.1.) alusel, s.o põhjusel, et kokku lepitud ajaks ei olnud lepingu esemeks olev maa registreeritud eraldi katastriüksusena ega kinnistatud müüja ainuomandina kinnistusraamatus. Kostja on omapoolset kohustust rikkunud. Seega on leppetrahvi nõudmine õigustatud. 13. Kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab (

§ 159lg 2).

Hageja teavitas kostjat 03.02.2017 nõudekirjas leppetrahvi nõudmise kavatsusest. Kohtu hinnangul on hageja teavitanud kostjat leppetrahvi nõudmisest tähtaegselt.

1. Lepingu eseme ostuhind oli 2500 eurot, 10% ostuhinnast on seega 250 eurot. Kohus leiab, et hageja leppetrahvi 250 nõue on põhjendatud ning kohus rahuldab ka selle nõude. Kokkuvõtlikult rahuldab kohus hagi täies ulatuses. Menetluskulude jaotamine ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
2. TsMS § 173 lg-s 1 on sätestatud, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Kohus rahuldas hagi. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.
3. Hageja menetluskulud on riigilõiv 275 eurot ning lepingulise esindaja kulu 480 eurot. Hagejale on osutatud õigusteenust kokku 4 tunni ulatuses, tunnihinnaga 100 eurot, lisandub käibemaks. Kostja hinnangul on hageja õigusabikulude maht mõistlikus suuruses ning mõistlik on ka tunnihind. Kohus rahuldab menetluskulude taotluse kogu ulatuses.
4. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik 6