Obsah (13)

§ 185§ 180§ 175§ 199§ 305§ 2§ 338§ 339§ 3051§ 321§ 341§ 15§ 337

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. september 2019, Tallinn Kriminaalasja number 1-18-7408 Kohtukoosseis Ivi Kesküla, Meelika Aava ja Pavel G

§ 185

lg 2 alusel jätta apellatsioonimenetlusega seotud õigusabi kulud Heinu Klaasi kanda. 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. SÜÜDISTUS:

1. Heinu Klaasile on esitatud süüdistus selles, et ta on teinud ametiisikuna toiminguid ning otsuseid, samuti osalenud toimingute ning otsuste tegemisel riigihangetel osalenud mitmete endaga seotud isikute T OÜ, K OÜ, P AS, IL AB ja I Ltd. Co. suhtes, ning summas, mis ületas 400 000 EUR, pannes sellise käitumisega toime toimingupiirangu rikkumise eriti suures ulatuses. Heinu Klaasile heidetakse ette tema tegevust Tallinna Spordi- ja Noorsooameti hallatavas spordiasutuses Kristiine Sport riigihangete läbiviimisel; riigihanke „Ehitajate tee 141 pneumohalli ehitustööd“ läbiviimisel; riigihanke „Ehitajate tee 141 pneumohalli ehitustööde täiendavad tööd“ läbiviimisel; riigihanke „Jüri Gümnaasiumi juurdeehituse ehitamise peatöövõtt“ läbiviimisel; riigihanke „Jüri Gümnaasiumi pallihalli projekteerimis-ehitustööde peatöövõtt“ läbiviimisel; kahe riigihanke „Peetri aleviku Aruheina tee lasteaia ehitustööde peatöövõtt“ läbiviimisel; riigihanke „Jüri aleviku Võsukese lasteaia ehitustööde peatöövõtt“ läbiviimisel; riigihanke „Plastinaatide ostmine Eesti Tervishoiu Muuseumile“ läbiviimisel; riigihanke „Eesti Tervishoiu Muuseumile digilahkamislaua ostmine“ läbiviimisel; Eesti Ajaloomuuseumi riigihanke „Klooga koonduslaagri väliekspositsiooni ehitustööde peatöövõtt“ läbiviimisel. Seega Heinu Klaas pani toime KarS § 3001 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu teadva rikkumise eriti suures ulatuses. HARJU MAAKOHTU OTSUS:
2. Maakohus tunnistas Heinu Klaasi süüdi KarS § 3001 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja mõistis talle karistuseks rahalise karistuse 150 päevamäära, s.o 12 675 eurot. KarS § 68 lg 1 alusel arvestas Heinu Klaasi karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 1 päeva (02.05.2018.a), s.o 1 päevamäära ning luges ärakandmisele kuuluvaks karistuseks rahalise karistuse 149 päevamäära, s.o 12 590, 50 eurot.

§ 180

lg 1 alusel mõistis Heinu Klaasilt välja menetluskuluna

§ 175

lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 810 (kaheksasada kümme) eurot, mille määras tasumisele 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. APELLATSIOON: 3. Kaitsja leiab, et maakohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust ja kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust, mis annavad aluse

§-s 338 p 2 ja 3 kohtuotsuse apellatsiooni 2 korras tühistamiseks

§-s 339 lg 1 p 8 ja lg 2 alusel. Kaitsja leiab, et Heinu Klaasi süü talle süüdistuse kohaselt ette heidetud tegude toimepanemises ei ole tõendatud, H.Klaasi teos puudub kuriteokoosseis ja ta tuleb õigeks mõista kõigis kuriteoepisoodides. Alternatiivselt ja juhul, kui ringkonnakohus leiab, et Heinu Klaas on siiski toime pannud kuriteoepisoodid, mis on seotud Kristiine Spordi riigihangetega, Eesti Ajaloomuuseumi riigihankega ja Rae valla riigihangetega nr 144341 ja 145329, palub kaitsja nimetatud süüdistuse episoodides kohaldada aegumist ja lõpetada kriminaalmenetlus

§ 199lg 1 p 2 alusel.

3.1.Maakohtu otsuse lk 31 viimane lõik kuni lk 34 esimesed 3 lõiku, on välja toodud kohtu hinnang H.Klaasi tegevusele. Kohus pole tsiteeritud e-kirjade ega kohtus ülekuulatud tunnistajate ütlustest välja toonud, millised tõendid ja kuidas kinnitavad, et H.Klaas tegi siduvaid otsustusi või õiguslikke toiminguid või kuidas ja millal otsuste kujundamise protsessis osales. Üksnes e-kirjade tsiteerimine, seejuures nende seostamata jätmine sellega, kas ja kuidas oli tegu konkreetse siduva otsustuse või õigusliku toiminguga (millise õigusliku toiminguga) – ei ole käsitletav otsuse põhistamisena. Mitte igasugune toiming, seejuures H.Klaasi poolt edastatud palve kellelgi koostada riigihanke korraldamisega seotud dokumente, pole käsitletav õigusliku toiminguna KVS § 11 mõistes. Kuna maakohtu otsuses puuduvad vastavasisulised motiivid, millest saaks kohtu arutluskäiku jälgida ja aru saada – ei ole võimalik ka näha, kuidas on kohus selliste järeldusteni jõudnud, et H.Klaas on rikkunud toimingupiirangut. Kohus on tsiteerinud käsunduslepingu teksti, milline oli sõlmitud OÜ K ja Kristiine Sport vahel. Samas aga ei saa antud käsundusleping ega ka H.Klaasiga sõlmitud tööleping tõendada seda, et H.Klaas ka kõiki tema õiguspädevuses olevaid ja temale käsundiga antud ülesandeid tegelikkuses täitis ning oleks rikkunud seejuures KVS § 11 lg 1 ja § 2 sätteid. Lepingud saavad vaid tõendada õiguspädevust ja käsundi ulatust, kuid mitte seda, mida H.Klaas tegi või tegemata jättis ja samuti mitte ka asjaolu, et see mida ta tegi, on käsitletav seaduse rikkumisena. Tsiteeritud käsunduslepingus loetletud pädevust ei saa automaatselt üle kanda ka teiste riigihangetega seotud H.Klaasi õiguspädevusele, eriti aga tema tegevusele. Lisaks eeltoodule, kuna otsuses pole välja toodud, millised H.Klaasi tegevused (milline ekirjade teksti sisu) on käsitletavad arutatavas asjas õiguslike toimingutena või otsuste kujundamise protsessis osalemisena, ei ole seetõttu otsus selles osas ka jälgitav ega arusaadav. Kohus on küll otsuses tsiteerinud õigusteoreetilisi arutelusid sel teemal, milliseid otsustusi saab pidada ametiseisundi mõistes otsustustena ning tsiteerinud ka KVS-i eelnõu seletuskirja, kuid seejuures on kohus jätnud need arutelud seostamata süüdistuse etteheidetega ning konkreetselt H.Klaasi tegevusega. Otsusest ei nähtu samuti, millised asjaolud ja tõendid ja eelkõige kuidas tõendavad seda, et H.Klaas tegi õiguslikke toiminguid ja otsustusi, millega rikkus KVS-i. Kohtu poolt kirjeldatud H.Klaasi tegevus, mis kohtu hinnangul e-kirjadest tulenes (viitamata otsuses ühelegi konkreetsele e-kirja sisule või isikutele, kelle vahel e- kirjavahetus on peetud), pole käsitletav aga KVS-e mõistes õiguslike toimingutena ega siduvate otsuste vastuvõtmisena ega kujundamisena hankemenetluses. Otsusest pole aru saada, milles seisnes „hankedokumentide koostamise korraldamine“ ja hanke läbiviimisel tekkinud „küsimuste vastamise juhtimine“ ja milline õiguslik toiming või otsuse vastuvõtmine on „laiapõhjalise ülevaate omamine hanketingimuste üle ning esitatud pakkumuste üle“. Kohtu poolt välja toodud K OÜ arvete selgitused ei saa samuti tõendada seda, milline oli H.Klaasi tegevus hankemenetluste käigus. Antud arved saavad tõendada vaid asjaolu, et OÜ K on esitanud arveid. Arvele märgitud „hankemenetluse läbiviimine“ ei anna mingit 3 informatsiooni H.Klaasi tegevusest. Kohus on arve kohta ka ise märkinud, et see tõendab H. Klaasi õiguspädevust hankemenetluse läbiviimisel, seega mitte tema tegevust hankemenetluse käigus. Kuna aga H.Klaas osales riigihanke komisjoni töös vaid sekretäri või protokollijana, siis ei saa sellist tegevust kuidagi pidada komisjoni töös osalemiseks, s.t see ei tõenda, et H.Klaas oleks hankel osalenud pakkujate kvalifitseerimise ja pakkumuste vastavuse hindamisel ning eduka pakkuja valimisel. Seega pole kuidagi leidnud tõendamist, et H.Klaas osales hankemenetluses otsuste vastuvõtmisel või õiguslike toimingute tegemisel. Kohus on otsuses välja toonud, et teiste isikute roll, kellega H.Klaas oli kirjavahetuses, oli vaid „toetav“ ja H.Klaasi roll oli korraldada ja juhtida (otsuse lk 33), kohus seejuures tugines tunnistajate ütlustele. Samas on kohus otsuses välja toonud ka tunnistajate ütlused, millest selguvad aga tunnistajate tunduvalt olulisem – H.Klaasiga võrdväärne roll. Tunnistajate ütlustest selgub, et H.Klaasi roll ei olnud hangete puhul korraldav ja juhtiv või otsustusi suunav ega vastuvõttev, nagu kohus on lõpptulemusena järeldanud. Samuti ei tulene tunnistate ütlustest, et H.Klaas oleks hankemenetluses võtnud vastu otsuseid või neid suunanud. 3.2. Lisaks eeltoodule, tuleb maakohtu otsus tühistada, kuna kohtu otsus rajaneb lubamatule tõendile. Kaitsja palub ringkonnakohtul jätta prokuröri poolt kohtule esitatud PPA 25.07.2018.a. vaatlusprotokoll koos lisadega (süüdistusakti tõend nr 13, s.o e-kirjavahetus advokaat J.Tehveri ja H.Klaasi vahel) uue otsuse tegemisel tõendikogumist välja, sest tegemist on lubamatu tõendiga. Kaitsja vaidles Harju Maakohtu istungil vastu antud tõendi vastuvõtmisele, kuid kohus on antud tõendi vastu võtnud ja seda otsuse motiveerimisel kasutanud. Kaitsja viitas ka kaitsekõnes

§ 305

-1 lg 3, mis sätestab, et kohtuotsus peab rajanema seaduslikele ja lubatavatele tõenditele, seejuures tõendi vastuvõtmine ei välista selle lubamatuks tunnistamist otsuse tegemisel. Samuti varasemalt kaitsja esitas kohtueelse menetluse käigus prokuratuurile taotluse kõrvaldada antud vaatlusprotokollist kutsesaladusega hõlmatud teave, mille kasutamine tõendina on välistatud AdvS § 43 lg 2 ja 3 kohaselt. Seega antud tõend on lubamatu põhjusel, et tegemist kutsesaladust sisaldava vaatlusprotokolliga ja selle maakohtu otsuses tõendikogumis kajastamine rikub Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (IPKK) artiklitest 6 ja 8 tulenevaid põhiõigusi. Tõendi lubamatuks tunnistamine ja sellega arvestamata jätmine oleks käsitletav IPKK artikli 13 nõuetele vastava tõhusa õiguskaitsevahendina, mille rakendamine on kohtu kohustus

§ 2p 2 kohaselt.

Maakohtu väljendatud seisukoht tõendi lubatavuse osas ei põhine tegelikele asjaoludele. Nimelt õigusteenuse osutamine toimus sel ajal advokaat J.Tehveri poolt vastavatele hankijatele (Rae vald jt), samuti H. Klaasiga seotud ettevõttele K OÜ (H.Klaas oli antud ettevõtte seaduslik esindaja). Neid faktilisi ja vaieldamatuid asjaolusid kinnitavad kohtule esitatud tõendid, s.h ka kohus on neid asjaolusid otsuses jaatanud. Otsuses on kohus välja toonud, et H.Klaas oli OÜ K esindaja ja vald oli käskkirjaga H.Klaasi määranud riigihangetega seotud küsimustega tegelema. Asjaolu, et kliendisuhe viidatud isikutega oli, on vaieldamatu fakt ja seda pole keegi kahtluse alla seadnud. Tulenevalt sellest tuleb asuda seisukohale, et advokaadi ametliku e-posti aadressi kaudu toimuv e-kirjavahetus on a priori alati kliendisuhte raames (kui pole alust väita vastupidist). Ka maakohtu otsus ei väida, et advokaat J.Tehveril puudus kliendisuhe kirjavahetuse toimumise ajal. Maakohus on vaid otsuses väitnud, et advokaat J.Tehver polnud vaadeldaval ajal H. Klaasi kaitsja ja samuti, et H.Klaasil, kui füüsilisel isikul puudus kliendileping sel ajal advokaat J.Tehveriga. Selline väide on arusaamatu ja asjasse puutumatu. Asjaolu, et kirjavahetus seondus õigusteenuse osutamisega on fakt. Tähtsust ei oma asjaolu, et õigusteenuse saajaks oli OÜ K, mille seaduslik esindaja oli H.Klaas ning samal ajal oli valla käskkirjaga määratud riigihangetega seotud küsimustega tegelema samuti H.Klaas. Tulenevalt eelviidatust, on arusaamatu, kuidas saab kohtu hinnangul olla advokaat J.Tehveri ja H.Klaasi 4 kirjavahetus – kutsesaladusega katmata. Seisukoht, et H.Klaasil, kui füüsilisel isikul, puudus kliendileping advokaat J.Tehveriga, ei puutu asjasse ja maakohtu seisukoht ei põhine mitte ühelgi normil ja on otseses vastuolus eelviidatud, AdvS-s sätestatud kutsesaladuse regulatsiooniga. Iseenesestki mõista ei olnud advokaat J. Tehver kõnealuse kirjavahetuse pidamise ajal H. Klaasi kaitsja – kõnealusel ajal ei olnud olemas mitte mingisugust menetlust, kus H. Klaas oleks olnud menetlusalune isik ja J. Tehver oleks sellest tulenevalt saanud olla kaitsja menetlusseisundis. AdvS § 43 lg 2 ja 3 kohaldamisel ei ole oluline see, kes ja millises menetlusseisundis on klient ning kas advokaat tegutseb kaitsjana või mitte; oluline on see, et tegemist on advokaadi ja kliendi vahelise suhtlusega ja õigusteenuse osutamisega seonduvate teabekandjatega. Maakohtu otsuse aluseks võetud arusaam viib paratamatult järelduseni, et AdvS § 43 lg 2 ja 3 on kohaldatavad vaid kriminaalmenetluse kestel kliendi kui kahtlustatava või süüdistatava ja tema kaitsja vahelise suhtluse kohta – selline järeldus kitsendab aga põhjendamatult kutsesaladuse kaitse ulatust, on vastuolus AdvS § 43 lg 2 ja 3 tekstiga ega ole õigustatud ühegi teise normiga. Lühidalt: maakohtu seisukoht kõnealuse tõendi lubatavuse osas ei rajane mitte ühelegi kehtivale normile ega õiguse põhimõttele ning järelikult on see seisukoht sõna otseses mõttes alusetu; tulenevalt asjaolust, et seisukoht on otseses vastuolus AdvS § 43 lg 2 ja 3 sätestatuga, on maakohtu seisukoht ühtlasi ka ühemõtteliselt väär. 3.

1. Kristiine Sport riigihanked:
2. Riigihange nr 142643: Hankemenetlus alustati 22.04.2013 ja lõpetati 18.06.2013 (hankelepingu sõlmimisega). Maakohus on selle hankemenetluse kohta otsuses lk 13 märkinud, et H.Klaas määrati Kristiine Spordi 22.04.2013.a käskkirjaga hanke komisjoni sekretäriks. Vaidluse all pole, et H.Klaas oli K OÜ esindaja, milline ettevõte korraldas hankekomisjoni tööd, st valmistas ette riigihanke lepingu ning esitas selle Kristiine Spordile allkirjastamiseks. H.Klaas valmistas riigihankega seotud dokumendid ette, kuid otsusest ei nähtu ja samuti uuritud tõenditest, et H.Klaas oleks riigihankel osalenud toimingu või otsustuse tegemises või mõjutanud seda. Maakohtu otsuses lk 13-14 on märgitud, et H.Klaas oli hankekomisjoni sekretär, kes valmistas ette dokumentatsiooni ja osales hankekomisjoni töös protokollijana. Nii on maakohtu otsuses sõnaselgelt kirjas. Sellest tulenevalt puuduvad otsuses igasugused tõendid või mingidki viited sellele, et Heinu Klaas oleks rikkunud KVS § 11 lg 1, mille kohaselt seisneb toimingupiirang keelus teha toimingut või otsust.
3. Riigihange nr 146378: Hankemenetlus alustati 02.09.2013 ja lõpetati 02.10.2013 (hankelepingu sõlmimisega). Ka siin pole kohus välja toonud, milles seisnes sekretäri poolt hankekomisjoni otsuse mõjutamine või otsuse tegemine. Seejärel on maakohtu otsuses tsiteeritud mitmeid e- kirju, mille sisu tõendab aga seda, et H.Klaas valmistaski ette hankedokumente, mis oli vastavalt lepingule, tema tööülesanne. Samas ei kinnita need kirjad kuidagi, et H.Klaas oleks osalenud selles hankemenetluses või mõjutanud hankemenetlust. Kuna e-kirjasid on pelgalt tsiteeritud ja puudub e-kirjade analüüs või seostamine süüdistuse asjaoludega, siis puudub selles osas ka kohtu poolne arutluskäik, st kohtu lõppjärelduseni jõudmine, pole jälgitav. Kohus pole analüüsinud, kuidas ja mil viisil on komisjoni sekretär ja protokollija isikuks, kes on teinud otsuse või toimingu või mõjutanud selle tegemist. Selles osas puuduvad ka isikulised tõendid. Nii pole ükski, selle episoodi kohta üle kuulatud tunnistaja (otsuse lk 15 – 16 tsiteeritud tunnistajad VK, TR, AK, TK) andnud ütlusi selle kohta, et J.Klaas oleks selle riigihanke menetluse käigus mingeid otsustusi vastu võtnud või neid mõjutanud. Tunnistajate ütlustest ei ilmne Heinu Klaasi roll riigihanke otsustusprotsessis ega otsuste kujunemises ja sellekohaseid küsimusi prokuröri poolt kohtuistungil tunnistajatele ka ei esitatud. Võimalik, et tunnistajate käest vastavasisuliste küsimuste küsimisel, oleks antud riigihanke otsustusprotsessi kohta midagi selgunud, kuid antud juhul seda tehtud pole. 5 Vaatlusprotokolli pole kohus seostanud ühegi süüdistuse asjaoluga ega välja toonud, kuidas esitatud arve kinnitab, et H.Klaas on teinud toimingu või otsustuse riigihanke menetluse käigus või seda mõjutanud. Vastupidiselt kohtu lõppjäreldusele, nähtub antud arvest, et K OÜ (mille esindaja oli H.Klaas), teostas tööd, mille sisuks oli hankedokumentide ettevalmistus ja hankemenetluse läbiviimine, mitte aga otsustusprotsessis osalemine või selle muud moodi mõjutamine. Kuna aga kohus pole otsuses arutlenud, kuidas või mida antud tõend süüdistuse kohaselt tõendab, siis pole selles osas ka kohtu järelduseni jõudmine jälgitav ega arusaadav. Kohtuotsusest ei nähtu, et Heinu Klaas oleks osalenud hankemenetluses tehtud otsuste vastuvõtmisel, st hääletanud otsuste vastuvõtmise poolt või muul viisil otsuste kujunemist mõjutanud või suunanud. Järelikult tuleb antud episoodis kohtuotsus tühistada ja uue otsusega Heinu Klaas õigeks mõista, kuna ta pole toime pannud KarS § 300-1 lg 2 kvalifitseeritavat kuritegu, st pole rikkunud KVS § 11 lg 1 sätestatud toimingupiirangut. Eeltoodule lisaks, Kristiine Sport seotud riigihangete süüdistuse episoodid on aegunud, mis välistab kriminaalmenetluse

§ 199lg 1 p 2 alusel. Mõlema riigihanke puhul teo lõpuleviimise aeg oli (Kar

S § 81 lg 1 ja lg 4) 02.10.2013.a, siis aegumistähtaeg möödus 02.10.2018.a. Kuna H.Klaas anti käesolevas kriminaalasjas kohtu alla 05.10.2018, st 3 päeva peale aegumistähtaja möödumist, siis tuleb kriminaalmenetlus antud kuriteoepisoodides lõpetada seoses kuriteoepisoodide aegumisega. 3.

1. Rae valla riigihanked: 1) Riigihange nr 144341 (Jüri Gümnaasiumi juurdeehituse ehitamise peatöövõtt“). Pole arusaadav, kuidas kohus Heinu Klaasi poolt riigihangete registrisse hankedokumentatsiooni lisamine seostub riigihanke otsustusprotsessi mõjutamisena või otsuste vastuvõtmisena. Kohtu järeldusteni jõudmine antud episoodi kohta pole jälgitav ja arusaadav ning ei vasta tuvastatud asjaoludele. Ka selle episoodi puhul on kohus arusaamatul põhjusel viidanud K OÜ arvele, mille kohaselt esitas antud ettevõte arve AV K OÜ-le summas 2400 eurot, selgitusega „Hanke Jüri Gümnaasium juurdeehituse peatöövõtt dokumentatsiooni ettevalmistus ja hankemenetluse läbiviimine“, mis vaid kinnitab asjaolu, et H.Klaasiga seotud ettevõtte roll hankemenetluses, oli hankedokumentatsiooni ettevalmistamine ja hankemenetlust nõustav, mitte aga hankemenetluse otsuste vastuvõtmine või mõjutamine. Seega otsusest ega esitatud süüdistusest ei nähtu, mil viisil ja kuidas osales Heinu Klaas hankemenetluses tehtud otsuste vastuvõtmises või otsustusprotsessi mõjutamises. Samuti ei viita sellele ka ükski kohtu poolt otsuses välja toodud kirjalik tõend ega isikuline tõend. Maakohtus leidis esitatud ja uuritud tõenditega tuvastamist, et Heinu Klaasi palvel valmistasid dokumente ette JM ja IE, kuid see ei tõenda kuidagi, et Heinu Klaas osales riigihankel otsuste tegemisel või nende mõjutamisel ja sellekohaseid väiteid ega analüüsi pole ka otsuses välja toodud. Lisaks eeltoodule, tuleb rõhutada, et antud hankemenetluses tunnistati edukaks R AS, F OÜ, OÜ O ühispakkumus, s.t. mitte Heinu Klaasiga seotud isikud st temaga seotud juriidilised isikud. Järelikult ei ole tõendatud, et Heinu Klaas pani toime KVS § 11 lg 1 sätestatud toimingupiirangu rikkumise ja H.Klaas tuleb õigeks mõista antud episoodis, kuna pole tuvastamist leidnud ega tõendatud KarS § 300-1 lg 2 tunnustele vastava teo toimepanemine H.Klaasi poolt. 2) Riigihange nr 145329 („Jüri gümnaasiumi pallihalli projekteerimis-ehitustööde peatöövõtt“) Maakohtu otsuses on antud riigihanke kohta (otsuse lk 18) taaskord märgitud, et Heinu Klaas lisas riigihangete registrisse hankedokumentatsiooni. Samas pole arusaadav, kuidas kohus seda asjaolu seostab riigihanke otsustusprotsessi mõjutamisena või otsuste vastuvõtmisena. 6 Seejärel on otsuses tsiteeritud mitmeid e-kirju JM-ga, mis üheselt tõendavad, et H.Klaas lasi koostada JM-l hankemenetlusega seotud dokumentatsiooni. Ka on tsiteeritud MS kirju JM-ga ning seejärel tsiteeritud kirja. Lisaks on kohus tsiteerinud järgmist JM kirja, millega JM saadab hankedokumendid H. Klaasile. Samas pole kohus analüüsinud ega kuidagi põhjendanud, kuidas need e-kirjad seostuvad esitatud süüdistusega selles, et H.Klaas rikkus toimingupiirangut ja kuidas need e-kirjad seda asjaolu tõendavad. Seega ei ole kohtu järeldusteni jõudmine antud episoodi kohta jälgitav ja arusaadav ning ei vasta tuvastatud asjaoludele. Tsiteeritud e-kirjad vaid kinnitavad asjaolu, et H.Klaasi roll hankemenetluses, oli hankedokumentatsiooni ettevalmistamine ja hankedokumentide registrisse sisestamine ja hankemenetluses nõustamine, mitte aga hankemenetluses otsuste vastuvõtmine või mõjutamine. Seega otsusest ega esitatud süüdistusest ei nähtu, mil viisil ja kuidas osales Heinu Klaas hankemenetluses tehtud otsuste vastuvõtmises või otsustusprotsessi mõjutamises. Samuti ei viita sellele ka ükski kohtu poolt otsuses välja toodud kirjalik tõend ega isikuline tõend. Ka selle episoodi puhul on kohus viidatud OÜ K arvele, mis vaid kinnitab asjaolu, et H.Klaasiga seotud ettevõtte roll hankemenetluses, oli hankedokumentatsiooni ettevalmistamine, mitte aga hankemenetluse otsuste vastuvõtmine või mõjutamine. Hankedokumentatsiooni ettevalmistamine ja hankija nõustamine ei ole samastatav toimingupiirangu rikkumisega KVS § 11 mõttes. Ainuüksi asjaolu, et Heinu Klaasi palvel valmistas dokumente ette teine isik (IE), ei anna alust seisukohaks, et Heinu Klaas osales otsuste tegemisel. Järelikult ei ole tõendatud, et Heinu Klaas pani toime KVS § 11 lg 1 sätestatud toimingupiirangu rikkumise ning KarS § 300-1 lg 2 tunnustele vastavat tegu pole H.Klaas toime pannud. 3) Riigihanked nr 145383 (Peetri aleviku Aruheina tee lasteaia ehitustööde peatöövõtt) ja nr Riigihange nr 147255 mida kohus on käsitlenud koos, otsuse lk 19-21 ning nr 148588 (Jüri aleviku Võsukese lasteaia Ehitustööde peatöövõtt) otsuse lk 21-
2. Kohtuotsusest ja süüdistusest ei nähtu, mil viisil (kuidas) osales Heinu Klaas hankemenetlustes tehtud otsuste vastuvõtmises. Otsuses on kajastamist leidnud vaid, et H.Klaas sisestas hankedokumentatsiooni riigihangete registrisse ja nõustas hankemenetluses hankijat. Kohtuotsusest ega süüdistusest ei selgu, kuidas hankedokumentatsiooni ettevalmistamine ja hankija nõustamine oleks samastatav toimingupiirangu rikkumisega KVS § 11 mõttes. Kohtu tsiteeritud e-kirjad, milles nähtub, et Heinu Klaasi palvel valmistasid dokumente ette teised isikud (JM, IE, MM), ei anna alust seisukohaks, et Heinu Klaas osales otsuste tegemisel või tegi õiguslikke toiminguid. Lõpptulemusena tegi hankija otsuse riigihange nr 145383 tühistada, s.t. hankemenetluse tulemusena ei tehtud otsustust ühegi Heinu Klaasiga seotud isiku suhtes ega ka mõne teise isiku suhtes. Tunnistajad (MM ja MS), kes episoodi (riigihange 148588 jm) kohta ütlusi andsid, ei rääkinud seda, et H.Klaas oleks teinud hanke raames otsustusi või õiguslikke toiminguid. Järelikult ei ole tõendatud, et Heinu Klaas pani toime KVS § 11 lg 1 sätestatud toimingupiirangu rikkumise ning KarS § 300-1 lg 2 tunnustele vastavat tegu pole H.Klaas toime pannud. Eeltoodule lisaks, Rae vallaga seotud riigihangete nr 145329 ja nr 144341 süüdistuse episoodid on aegunud, mis välistab kriminaalmenetluse

§ 199lg 1 p 2 alusel. Nimelt vastavalt Kar

S § 81 lg 1 p 2 järgi on viidatud KarS §-s 300-1 lg 2 sätestatud kuritegu teise astme kuritegu, mille aegumistähtaeg on 5 aastat. Kuna H.Klaas anti käesolevas kriminaalasjas kohtu alla 05.10.2018, st peale aegumistähtaja möödumist, siis tuleb kriminaalmenetlus antud kuriteoepisoodides lõpetada seoses kuriteoepisoodide aegumisega. 7 3.

1. SA Eesti Tervishoiu Muuseum riigihanked: (riigihange nr 169047 „Plastinaatide ostmine Eesti Tervishoiu Muuseumile“ ja riigihange nr173108 „Eesti Tervishoiu Muuseumile digilahkamislaua ostmine“, otsuse lk 23-29) Kohus pole antud riigihangete kohta esitatud tõendeid sisuliselt hinnanud ja kohtu järeldused ei vasta kohtumenetluse käigus tuvastatud tõendamiseseme asjaoludele. Nimelt kohtule esitatud tõendid antud episoodide kohta kinnitavad üheselt, et kummagi süüdistuses nimetatud riigihanke puhul ei olnud Heinu Klaasil mingit rolli – ei hanketingimuste sisulisel määratlemisel, pakkujate leidmisel ja valikul ega hankija otsuste tegemisel või muude õiguslike toimingute tegemisel, antud asjaolu kinnitavad eelkõige tunnistaja MJ ütlused 09.04.2019.a. kohtuistungil. Seega kuna Heinu Klaas ei osalenud otsuste tegemisel ega nende sisulises suunamises, samuti ei osalenud õiguslike toimingute tegemisel hankemenetluse raames, ei saanud ta kõnealuste riigihangete seonduvalt panna toime toimingupiirangu rikkumist KVS § 11 lg 1 mõttes. Lisaks eeltoodule on oluline välja tuua, et Heinu Klaasiga seotud ettevõte esindas antud hankemenetlustes pakkujaid hankija enda palvel. Viidatud asjaolu kinnitavad tunnistaja MJ ütlused 09.04.2019.a. kohtuistungil, mistõttu ei saa Heinu Klaasile ette heita huvide konfliktis tegutsemist ja seega ka toimingupiirangu rikkumist. Seega ei saa ka antud riigihangetega seonduvalt olla täidetud KarS § 300-1 lg 2 sätestatud kuriteokoosseis. Kohtu tsiteeritud e-kirjad, milles nähtub, et hankija palvel Heinu Klaas vaatas üle hankedokumente (kirjavahetus MJ-ga) ja lasi teistel isikutel dokumente ette valmistada (MT) – need e-kirjad ei anna alust seisukohaks, et Heinu Klaas osales otsuste tegemisel või tegi õiguslikke toiminguid. Lisaks andis MJ kohtu otsuses välja toodud ütlusi, mille kohaselt H.Klaasi roll oli antud riigihangetega seonduvalt vaid: „hanke dokumentide vormistamine ja hankekeskkonda ülespanemine“. Seega ei vasta kohtu järeldused, kohtu poolt, eelnevalt viidatud tõenditest tulenevatele asjaoludele ja otsus tuleb ka nendes episoodides, H.Klaasi süüdimõistmises, tühistada. 3.
2. Eesti Ajaloomuuseumi riigihange nr 142543 „Klooga koonduslaagri väliekspositsiooni ehitustööde peatöövõtt“ (otsuses lk 30-31). Hankemenetluses otsuste tegija oli mitte komisjon, mille liige Heinu Klaas oli, vaid muuseumi direktor SK (tunnistaja AR ütlused 04.04.2019.a. kohtuistungil) Kuna Heinu Klaas otsuste tegemisel ei osalenud, ei saanud ta kõnealuse riigihankega seonduvalt panna toime toimingupiirangu rikkumist KVS § 11 lg 1 mõttes Järelikult ei saa antud riigihankega seonduvalt olla täidetud KarS § 300.1 lg 2 sätestatud kuriteo koosseis Eeltoodule lisaks, muuseumiga seotud riigihanke süüdistuse episood on aegunud, mis välistab kriminaalmenetluse

§ 199lg 1 p 2 alusel. Teo lõpuleviimise aeg Eesti Ajaloomuseumi riigihanke menetlusega seonduvalt (Kar

S § 81 lg 1 ja lg 4) oli 04.06.2013, s.t siis toimus hankelepingu sõlmimine. Seega aegumistähtaeg möödus 04.06.

1. Kuna H.Klaas anti käesolevas kriminaalasjas kohtu alla 05.10.2018, st peale aegumistähtaja möödumist, siis tuleb kriminaalmenetlus antud kuriteoepisoodis lõpetada seoses kuriteo aegumisega. Samuti ei ole maakohtu otsuses välja toodud, mis põhjusel kohus Eesti Ajaloomuuseumi riigihanke puhul pole võtnud arvesse kohtus üle kuulatud tunnistaja A.Reidla ütlustest nähtuvat (04.04.19 istungil), mille kohaselt, sel riigihankel oli otsuste tegija mitte komisjon (mille liige oli küll H.Klaas), vaid muuseumi direktor SK. Ka see kinnitab asjaolu, et maakohtu otsuse resolutiivosa ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. 3.
2. Kohus on hinnanud H.Klaasi poolt toimepandud tegevust – jätkuvaks kuriteoks. Samas on kohtu järeldused aga selles osas täiesti vastuolulised. Seega tuleb asuda seisukohale, et ka siin kohtu järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele ja samuti otsuse järeldused on vastuolulised ja pole selged ning jälgitavad. Nimelt on kohus ise sedastanud otsuse lk 44 et 8 tegemist on kümne erineva episoodiga. Seejuures kuna kohus korduvalt toob otsuses mitmes kohas välja just asjaolu, et tegemist on episoodidega mitte osategudega (jätkuva kuriteo korral), siis tuleb asuda seisukohale, et kohus on ise tuvastanud, et tegemist ei ole jätkuva kuriteoga vaid eraldiseisvate kuriteoepisoodidega, kuid lõpuks arusaamatul põhjusel järeldanud, et tegemist on jätkuva kuriteoga. Seega pole kohtu otsus jälgitav ja on arusaamatu, kuidas on jõutud järeldusele, et osa, varasemalt toime pandud episoodid, pole aegunud. Vastavalt Riigikohtu praktikale (RKKK 3-1-1-14-14 p 26) on ühtse tahtlusena käsitletud sellist olukorda, mille kohaselt enne konkreetse osateo lõpuleviimist hõlmab toimepanija tahtlus ka juba järgmist tegu. Antud juhul pole kohtu järeldus selles osas, et tegemist on jätkuva kuriteoga arusaadav ega jälgitav. Kriminaalasja asjaolude pinnalt ja tõendite pinnalt on järeldatav, et tegemist pole jätkuva süüteoga vaid eraldi tegudega. Nimelt poleks võimalik panna toime jätkuvat kuritegu, kuna tegemist on erinevate riigihangetega, mille puhul ei saa ühe hanke nõustamisel teada ei seda, et järgnevaid riigihankeid üldse toimub, ega ka seda, et tulevaste hangete toimumise korral tellivad hankijad samalt isikult teenuseid hangete läbiviimisega seonduvalt. Kuivõrd kõigi süüdistuses viidatud riigihangetega seonduvate tegevuste käsitlemine ühe jätkuva süüteona on välistatud, on selge, et Kristiine Spordi, Rae valla kahe hanke ning Eesti Ajaloomuuseumi riigihangetega seonduvate tegevuste eest karistamine on aegumise tõttu välistatud. 3.
3. Kokkuvõtvalt kaitsja leiab, et tegemist on vastuoluliste põhistustega ning kohtu poolt järeldusteni jõudmine pole arusaadav ja jälgitav. Tegemist on ka kohtu poolt olulise menetlusnormi rikkumisega ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamisega, mis on sätestatud vastavalt

§ 338

p 2 ja 3 ning § 339 lg 1 p 8 (kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele). Lisaks eeltoodule, kuna maakohus on tuginenud otsuse tegemisel lubamatule tõendile (PPA vaatlusprotokoll koos lisadega 25.07.18), jättes seega juhindumata

§-st 305-1 lg 1, leiab kaitsja, et maakohus on rikkunud oluliselt

§ 339lg 2 sätestatud menetlusnorme.

Lubamatu tõendi kasutamine otsuse tegemisel, tõi kaasa ebaseadusliku ja põhjendamatu kohtuotsuse tegemise. Samas on rikkumine võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses ja tühistada otsus Heinu Klaasi süüdimõistmises ning mõista H.Klaas talle esitatud süüdistuses õigeks. Apellant palub ringkonnakohtul jätta PPA vaatlusprotokoll koos lisadega 25.07.18 asjas otsuse tegemisel tõendikogumi hulgast välja ning mitte arvestada sellega otsuse tegemisel (

§ 3051lg 3).

Apellatsioonimenetluse kulud on apellatsiooni koostamise ja apellatsioonimenetluses süüdistatava kaitsmisele kulunud 3500 eurot, millele lisandub käibemaks summas 700 eurot. Apellant ei taotle suulist menetlust (

§ 321lg 2 p.5-1, § 331 lg 1-2).

Apellant tugineb apellatsioonimenetluses maakohtus kogutud ja uuritud lubatavatele tõenditele. Uute tõendite vastuvõtmist apellant ei taotle. 3.9. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes

§-st § 338 p 2 ja 3, 339 lg 1 p 8 ja lg 2, § 340 lg 1 ja lg 2 p 1, taotleb kaitsja: Rahuldada kaitsja apellatsioon ja tühistada Harju Maakohtu 26.06.2019 otsus kriminaalasjas nr 1-18-7408 teha nimetatud kriminaalasjas uus otsus, millega mõista süüdistatav Heinu Klaas õigeks kõigis KarS § 300-1 lg 2 ettenähtud kuritegude episoodides. Alternatiivselt taotleb apellant kriminaalmenetluse lõpetamist

§ 199

lg 1 p 2 alusel järgmiste süüdistuse episoodide osas: /mis on seotud Kristiine Spordi riigihangetega, Eesti Ajaloomuuseumi riigihankega ja Rae valla riigihangetega nr 144341 ja 145329/ ja vähendada vastavalt karistusõiguslikku etteheite ulatuse vähenemisele ka H. Klaasile mõistetavat karistust. 9 Uue otsuse tegemisel palub apellant ringkonnakohtul teha uus otsus ka menetluskulude jaotuse osas ning mõista riigilt Heinu Klaasi kasuks välja hüvitis lepingulise esindaja kaitsja tasu katteks vastavalt maakohtus esitatud sellekohasele taotlusele. Määrata Advokaadibüroole Tehver & Partnerid apellatsioonimenetluses Heinu Klaasile osutatud kaitsjatasu suuruseks koos käibemaksuga 4200 eurot ning apellatsioonimenetluse kulud jätta riigi kanda PROKURATUURI SEISUKOHT:

1. Prokuratuur on seisukohal, et Harju Maakohtu 26.06.2019 otsus kriminaalasjas nr 1-18-7408 on seaduslik ja põhjendatud ning palub ringkonnakohtul seda mitte tühistada ning ühtlasi palub jätta kaitsja apellatsioon rahuldamata. Prokuratuur on oma teesid esitanud kohtuvaidluste raames, sh kirjalikult ega pea vajalikuks neid kopeerima hakata. Prokurör ei taotle suulist menetlust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED:
2. Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, apellatsiooniga ja prokuratuuri seisukohaga, leiab apellatsiooni alusel alljärgnevat.
3. Kaitsja on apellatsioonis muuhulgas leidnud, et maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõigust

§ 339lg 1 p 8 ja lg 2 tähenduses.

6.1. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-92-11 on sedastatud põhimõte, et kui apellatsioonis viidatakse kriminaalmenetlusõiguse olulisele rikkumisele esimese astme kohtus, peab ringkonnakohus apellandi väiteid kontrollima. Tuvastades maakohtu poolse olulise kriminaalmenetlusõiguse rikkumise

§ 339

lg 1 p 8 tähenduses, tuleb ringkonnakohtul, juhindudes

§ 341

lg-st 2 maakohtu otsus vältimatult tühistada ja saata kriminaalasi esimese astme kohtule uueks arutamiseks. Sellisel juhul puuduvad ringkonnakohtul volitused asuda kriminaalmenetlusõiguse rikkumist ise kõrvaldama. Kaitsja on korduvalt eelnimetatud rikkumisele viidates selle sisustanud põhjendusega ja seisukohaga, et analüüsitud tõenditest on kohus teinud ebaõiged järeldused. Kolleegium osutab, et olukorraga, kus kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele, on tegemist siis, kui kohtuotsuse põhiosas kohtu poolt tuvastatud asjaoludest on resolutiivosas tehtud objektiivselt ebaõige järeldus ning kohtuotsuse resolutiivosa ei ole loogilises kooskõlas põhiosast tulenevate järeldustega (RKKKo 3-1-1-9009 p 6). Antud juhul pole apellant otsuse põhiosa ja resolutiivosa vastuoludele viidanud. Maakohus on otsuse põhiosas jõudnud järeldusele, et süüdistuses esitatud riigihangete korraldamisel ja läbiviimisel pani Heinu Klaas toime KVS § 11 lg 1 p 1 sätestatud toimingupiirangu rikkumise. Ta on teinud seda kavatsetult ehk teadvalt ja eriti suures ulatuses ning tema poolt toimepandu on kvalifitseeritav KarS § 3001 lg 2 järgi. Kohtuotsuse resolutiivosas ongi kohus Heinu Klaasi süüdi tunnistanud ja karistanud KarS § 3001 lg 2 järgi. Eeltoodust lähtuvalt pole

§ 339lg 1 p 8 ettenähtud rikkumine tuvastatav.

6.2.

§ 341

lg 3 kehtestab põhimõtte, et kui ringkonnakohus tuvastab

§ 339

lg 2 mõttes kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise, on kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks saatmine seaduslik vaid juhul, kui rikkumist pole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. 10 Samaselt apellatsioonis väidetuga kolleegium osutab, et ringkonnakohtul on õigus tuvastada faktilisi asjaolusid ja hinnata tõendeid samasuguses ulatuses nagu esimese astme kohtul.

§ 15

lg 2 p 2 kohaselt võib ringkonnakohus tugineda tõenditele, mida on maakohtus vahetult uuritud. Kaitsja etteheiteid ja väiteid aluseks võttes kolleegium leiab, et ringkonnakohtul on antud juhul võimalik kriminaalasi endal lahendada ning selline seisukoht ühtib ka kaitsja taotlusega ringkonnakohtu poolt asjas sisulise otsuse tegemisest kui ka alternatiivse taotlusega kriminaalasja lõpetamise kohta. Seega taotlustest tulenevalt ka kaitsja ei ole apellatsioonis tõstatatud menetlusõiguse rikkumisi hinnanud sellisteks, mis kokkuvõtvalt tooks kaasa ainuvõimaliku lõpplahendusena asja maakohtule uueks arutamiseks saatmise.

1. Kolleegium leiab, et antud juhul on kriminaalasja lahendamisel oluliseks küsimuseks, kas maakohus on esitatud süüdistuse pinnalt seaduslikult sedastanud jätkuva kuriteo tunnused. Nimelt on süüteo jätkuvuse küsimuse lahendamine käesolevas asjas oluline osade kuritegude puhul aegumise lahendamise seisukohalt. Etteheidetavate tegude toimepanemise ajal ja ka kehtiv KarS § 81 lg 1 p 2 sätestab, et teise astme süütegu aegub kui teost on möödunud 5 aastat, kuid KarS § 81 lg 4 esimene lause kehtestab, et jätkuva süüteo korral arvutatakse aegumise tähtaega viimase teo toimepanemisest. Maakohus on otsuse lk-del 43-44 vaaginud kuritegude jätkuvuse küsimust ja märkinud, et Heinu Klaasile etteheidetud teod ajavahemikus aprill 2013 kuni aprill 2016 olid toime pandud jätkuvalt, mistõttu pole ka aegunud. Nimelt on maakohus Heinu Klaasi kohtu alla andnud, millise toiminguga kuriteo aegumine KarS § 81 lg 5 p 2 kohaselt katkeb,
2. oktoobril 2018 ( 3 kd. t.lk. 24-26). Kaitsja on leidnud, et kuna süüdistuse ja kohtuotsuse kohaselt on inkrimineeritud kuriteod esitatud episoodidena, siis on kohtuotsus vastuoluline. Kolleegium leiab, et maakohtu poolt otsuses iga teo osas eraldi tõendite analüüsi esitamine ja eraldivõetuna koosseisupärasuse tuvastamine, pole kohtule etteheidetav ega välista jätkuva süüteona tegude hindamist. Kolleegium nõustub maakohtuga selles, et süüdistuses etteheidetavad teod on sarnased ja nimelt riigihangete korraldamine, läbiviimine, misläbi ametiseisundi omandamine ja riigihangete menetlustes otsuste tegemine ja nende tegemises osalemine ning toimingute tegemine endaga seotud isikute suhtes ja nende huvides. Kõikide inkrimineeritud tegudega on realiseeritud sama süüteokoosseis, rünnatakse sama õigushüve. Nõustuda saab ka maakohtuga selles, et 2013 aastal – 2014 aasta jaanuar-märts toimunud Kristiine Sport, Eesti Ajaloomuuseumi ja Rae Vallavalitsuse riigihangete puhul on tuvastatav ajaline seos, kusjuures osaliselt toimus menetlus ka täiesti üheaegselt. Nii toimus Eesti Ajaloomuuseumi riigihange üheaegselt Kristiine Sport riigihankega 142643 ja Rae Vallavalitsuse riigihange 145329 toimus ajal, mil toimus ka Kristiine Sport riigihange nr 146378, mis annab aluse nõustuda maakohtuga ka tegude toimepanemisel ühtse tahtluse olemasolust. Süüdistuse kohaselt oli 5 hanke puhul ka tegemist Rae Vallavalitsuse riigihangetega, millest viimane on toimunud 2014 aasta jaanuarist märtsini, mistõttu selle osas ka eraldi võetuna aegumine kõne alla ei tule. Süüdistusest võib välja lugeda, et alates aprillist 2013 kuni märtsini 2014 samaaegselt või lühikese ajavahemiku järgi toimuvate hankemenetluste korraldamisel, kus süüdistuse kohaselt Heinu Klaas tegi ja osales toimingute tegemisel ja otsuste vastuvõtmistel, osales hankes ka teadvalt alati temaga seotud äriühing, kuid Heinu Klaas ei teatanud kordagi huvide konfliktist. Selline käitumine näitab ühtset tahtlust sama süüteo toimepanemisel. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kolleegium kaitsja seisukohaga, et jätkuva süüteo välistab asjaolu, et tegemist oli erinevate riigihangetega. 11 Eeltoodust tulenevalt ei ole välistatud ka toimingupiirangu rikkumise toimepanemine jätkuva süüteona, kui on täidetud eeltoodud tingimused: sama süüteokoosseis, teatud ajaline-ruumiline seos, sarnane teo toimepanemise viis, ühtne tahtlus. Küll aga kolleegium märgib, et SA Eesti Tervishoiu Muuseumi riigihanked on eelmistest hilisemal ajal toime pandud, mistõttu ajalise, üle aastase vahe tõttu, pole neid võimalik käsitada eelnevatega koos jätkuva süüteona. Eelnimetatud riigihangetega seonduvalt on Heinu Klaasi seotus tuvastatav alates 2015 aasta septembrist. Heinu Klaasile ka nimetatud riigihangete puhul etteheidetavad teod on küll eelmistega sarnased ja rünnatakse ka süüdistuse kohaselt sama õigushüve, kuid üle aastase ajalise vahe tõttu pole võimalik tuvastada ühtset tahtlust ega ajalistruumilist seost. Kuna süüdistuse kohaselt ühtse käitumisena hinnatavate tegude toimepanemise faktilise lõppemise ajaks saab lugeda märtsi 2014 ning arvestades, et Heinu Klaas anti kohtu alla
3. oktoobril 2018, ei ole apellatsioonis ära näidatud teod KarS § 81 lg 1 p 2 ja lg 5 p-i 2 kohaselt aegunud ning kaitsja taotlus nimetatud tegude osas menetluse lõpetamise taotlus rahuldamisele ei kuulu. Samas kolleegium leiab, et SA Eesti Tervishoiu Muuseumi riigihanked, 2015 aasta septembrist kuni 2016 aasta aprillini, on toime pandud jätkuvatena kuna tegemist on osategudega, millised on ajalise ja ruumilise seotusega, täidetud on sama süüteokoosseis, täiesti sarnane on teo toimepanemise viis, tuvastatav on ühtne tahtlus. Asjaolu osas, et 2016 aastal faktiliselt lõppenud teod pole aegunud vaidlus puudub.
4. Kaitsja on leidnud, et maakohtu otsus tuleb tühistada kuna rajaneb lubamatule tõendile. Kaitsja viitab seejuures PPA
5. juuli 2018 aasta vaatlusprotokollile koos lisadega, paludes uue otsuse tegemisel nimetatud protokoll jätta tõendikogumist välja. Põhjendab kaitsja taotlust sellega, et tegemist on kutsesaladust sisaldava vaatlusprotokolliga. Kolleegium peab siinkohal vajalikuks osutada kehtivale kohtupraktikale ( vt nt RKKKo 3-1131-11), mille kohaselt tõendi kogumist reguleerivate menetlusõiguslike sätete rikkumise tuvastamine ei tingi alati ja automaatselt selle tõendi lubamatust. Üldjuhul hinnatakse menetlusõigust rikkuvalt saadud tõendi lubatavust kaalumise tulemina, arvestades ühelt poolt rikkumise olulisust (seega

§-s 339 sätestatut) ja teiselt poolt menetletava kuriteo raskust ning sellest tulenevat avalikku menetlushuvi. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et tõendi lubatavuse üle otsustamisel tuleb hinnata rikutud normi eesmärki ja seda, kas sellist tõendit poleks saadud, kui normi ei oleks rikutud. Kolleegiumi veendumuse kohaselt pole kaitsja apellatsioonis esitatu põhjal alust tunnistada vaatlusprotokoll kui tõend tervikuna lubamatuks. Apellatsioonist tulenevalt on kaitsja leidnud, et vaatlusprotokoll kajastab kutsesaladusega hõlmatud teavet, mille kasutamine on tõendina välistatud AdvS § 43 lg 2, 3 alusel. Iseenesest pole kaitsja viidanud tõendi lubamatuse põhjendustes asjaoludele, mille alusel oleks tuvastatav tõendi saamisel mingi normi rikkumine, mis annaks aluse tunnistada tõend tervikuna ebaseaduslikuks. Küll võib kaitsja apellatsioonist nähtuvalt olla AdvS § 43 lg 2, 3 alusel välistatud nimetatud vaatlusprotokollis kajastatud süüdistatava ja vandeadvokaat Jaanus Tehveri vaheliste ekirjavahetuse ning saadetud SMS, millised olid seotud Rae Vallavalitsuse riigihangete läbiviimisega, lubatud tõendina käsitamine. Esmalt kolleegium märgib, et ekslik on kaitsja väide, et kohtule on esitatud tõendid sellest, et vandeadvokaat Jaanus Tehveril oli süüdistuses ettenähtud ajal õigusteenuse osutamise leping ka K OÜ-ga. Nimetatud lepingu olemasolu pole kohus jaatanud nagu on ekslikult väitnud kaitsja. Samuti pole kaitsja viidanud apellatsioonis ühelegi tõendile, mis sellist kliendisuhet tõendab, mistõttu nimetatud alusel Jaanus Tehveriga seotud kirjavahetuse tõendite kogumist väljajätmiseks seaduslikud alused puuduvad. 12 Nagu kaitsja märkis, on kohus sedastanud, et vaatalusprotokolli andmete alusel on võimalik tuvastada, et vandeadvokaat Jaanus Tehver on olnud Rae Vallavalitsuse esindaja erinevate hankemenetlust puudutavate toimingute tegemisel. Kohus on otsuse lk. 10-11 viidanud teabele, mis nimetatud järeldust kinnitab. Samas on kohus jõudnud järeldusele, et Rae Vallavalitsuse riigihangete läbiviimise ajal ei tegutsenud vandeadvokaat Jaanus Tehver süüdistatava Heinu Klaasi kaitsjana, neil puudus n.ö. kliendi-advokaadi suhe, mistõttu ei kohaldu nendevahelisele kirjavahetusele kutsesaladuse kaitse. Kolleegium sellise käsitusega nõustuda ei saa ja leiab, et apellatsioonis esitatud väited sellise järelduse ekslikkusest on asjakohased. Kolleegium märgib, et kui kohus luges tõendatuks, et vandeadvokaat Jaanus Tehver tegutses Rae Vallavalitsuse esindajana riigihangetega seotud toimingutes, selle osas pole maakohtu lahendit vaidlustatud ja Heinu Kaas oli süüdistuse kohaselt isikuks, kes ametiisikuna Rae Vallavalitsuse riigihankeid läbi viis, siis pole oluline, et vandeadvokaat Jaanus Tehver ei olnud Heinu Klaasi kaitsja ega nende vahel polnud õigusabi osutamise lepingut sõlmitud. Vandeadvokaat Jaanus Tehver esindas Rae Vallavalitsust, seega tema osutas vallale õigusteenust ning selle õigusabi teenuse raames vandeadvokaadile usaldatud andmed on konfidentsiaalsed ja advokaadi poolt õigusteenuse osutamisega seotud teabekandjad on puutumatud. Eeltoodust lähtuvalt tuleb tõendikogumist välja jätta

1. juuli 2018 aasta vaatlusprotokolli refereeringud e-kirjadest ja SMS-st, samuti e- kirjad ja sõnumid t.lk. 258 eelnimetatud vaatlusprotokolli lisaks olevalt teabekandjalt, kus üheks pooleks on vandeadvokaat Jaanus Tehver. Ülejäänud osas on vaatlusprotokoll hinnatav seadusliku tõendina kuna pole kaetud AdvS § 43 lg 2,3 sätestatud kaitsega. Siinkohal ka kolleegium koheselt osutab, et maakohtu poolt
2. juuli 2018 aasta vaatlusprotokollis Jaanus Tehveriga seotud e- kirjadele ja SMS-le tuginemine pole selline rikkumine, mis eraldivõetuna tooks kaasa maakohtu otsuse tühistamise. Nii nagu kaitsja on apellatsioonis märkinud, on ringkonnakohtul pädevus anda tõenditele maakohtust erinev hinnang, mis aga ei tähenda, et maakohtu poolt tõendi hindamisel tehtud eksimus tõi kaasa ebaseadusliku otsuse tegemise ja annaks aluse ringkonnakohtule maakohtu otsuse tühistamiseks. Rae Vallavalitsuse riigihangetega seotud ja KarS § 3001 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises Heinu Klaasi süüdimõistmise seaduslikkust käsitab kolleegium otsuses allpool.
3. Maakohus on õigesti sedastanud, et KarS § 3001 ettenähtud toimingupiirangu koosseisu subjektiks on ametiisik vastavalt KVS § 2 lg 1 sätestatud ametiisiku mõistele. Heinu Klaasile esitatud süüdistuses ettenähtud hanked toimusid alates aprill 2013 ( RH 142643 ja RH 142543) ja hiljem. Kolleegium peab apellatsioonist tulenevalt vajalikuks korrata, et 01.04.2013 jõustunud KVS 2 lg 1 sedastas, et ametiisik käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel. KVS § 2 lg 2 kehtestas, et ametiseisund seisneb õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest tulenevas õiguses ja kohustuses avaliku ülesande täitmisel teha otsus, sealhulgas osaleda selle tegemises või selle sisulises suunamises või teha toiming, sealhulgas osaleda selles või selle sisulises suunamises. Maakohtu otsuses on kajastatud ka KVS eelnõu seletuskirjas antud ametiseisundi määratlemise põhimõte, et ametiseisundiga on tegemist juhul, kui isiku pädevuses avaliku ülesande täitmisel on tegevused, mis võimaldavad eeliste võtmist endale või andmist teisele isikule ning järelikult on olemas vähemalt abstraktne oht, et isik võib oma pädevust kuritarvitada, sealhulgas võtta korruptiivset tasu. 13 Maakohus on otsuse lk 33 esitanud oma põhjenduse sellest, et riigihangete korraldamine on avaliku ülesande täitmine ning selles osas pole apellatsioonis maakohtu põhjendust ja järeldust kummutavat argumentatsiooni esitatud, mistõttu kolleegium, maakohtu järeldusega nõustub ega pea vajalikuks seda korrata.
4. Kaitsja on leidnud, et puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et Heinu Klaas tegi siduvaid otsustusi või õiguslikke toiminguid või kuidas ja millal ta otsuste kujundamise protsessis osales. Kohus on otsuse lk 13 -31 eraldi esitanud olulisemad tõendid, mis kohtu arvates näitavad Riigihangete läbiviimisel Heinu Klaasi õiguspädevust teha otsuseid ja toiminguid KVS § 11 lg 1 ja § 2 lg 2 p 2 mõttes. 10.
5. Riigihanke nr 142643 –Ehitajate tee 141 pneumohalli ehitustööde ja Riigihanke nr 146378 Ehitajate tee 141 pneumohalli täiendavate ehitustööde osas puudub vaidlus selles, et Kristiine Spordi ja K OÜ, kelle esindajaks oli Heinu Klaas, vahel sõlmiti käsundusleping Ehitajate tee 141 riigihanke korraldamiseks. Maakohus on avanud käsunduslepingu ( 1 kd. t.lk. 4-6) punktis 2 osaühingule ettenähtud kohustused riigihanke korraldamisel. Lepingu p 1.1 ja 1.2 kohaselt oli Heinu Klaas kohustatud riigihanget korraldama vastavalt Riigihangete seadusele. Muuhulgas oli Heinu Klaasile antud pädevus pakkumuste läbivaatamiseks ja eduka pakkuja selgitamiseks. Kohus on viidanud ka riigihangete registri andmetele ( 1 kd. t.lk. 129), mille kohaselt oli Heinu Klaas nimetatud volitatud isikuks, kes valmistas ette ka hankedokumentatsiooni, vastavustingimused ja kvalifitseerimistingimused. Kohus on tõendina käsitanud ka Kristiine Spordi direktori käskkirju 22 aprillist 2013 (1 kd. t.lk 33) ja
6. septembrist 2013(1 kd. t.lk. 43) millega K OÜ I OÜ esindajana Heinu Klaasi volitati teostama riigihangetega seotud toiminguid ning määrati ta hankekomisjoni liikmeks, täpsemalt komisjoni sekretäriks. Kaitsja on apellatsioonis pidanud oluliseks asjaolu, et kuna komisjoni töös osales Heinu Klaas sekretärina, siis ta ei osalenud riigihankes KVS § 11 lg 1p-de 1-3 mõttes. Kolleegium sellise käsitusega nõustuda ei saa. Vaidlusteta on tuvastatud, et mõlemad hanked võitnud äriühinguks oli AS T. Maakohtu otsuses ( otsuse lk. 34-36) on piisava selgusega esitatud nii kirjalikele kui ka isikulistele tõenditele tuginev põhjendus sellest, et teadaolevalt Heinu Klaasile, teostab tegelikult töid OÜ K, kellel oli AS-ga T sõlmitud nende tööde teostamiseks seltsinguleping ( 1 kd. t.lk. 12). OÜ K OÜ osanikuks 3/5 osas oli aga OÜ S I, mille ainuosanikuks oli Heinu Klaas. Sellest lähtuvalt on maakohus jõudnud järeldusele, et kuna S I OÜ oli 375 K OÜ osanik oli ka viimane äriühing KVS § 7 lg 1 p 2 tähenduses Heinu Klaasiga seotud isikuks. Kolleegium sellise järeldusega nõustub. Siinkohal ka osutab, et riigihanke pakkumuse dokumentatsioonis ei kajastu K OÜ osalus, mis viitab Heinu Klaasi seotuse varjamise soovile. Kristiine Sport ja OÜ T vahel sõlmiti ehitustööde töövõtuleping vastavalt RH nr 142643 pakkumusele summas ilma käibemaksuta 1 089 66,67 eurot ja RH nr 146378 pakkumusele summas 215 778,03 eurot. Samuti on maakohus esitanud oma põhjendused sellest, et OÜ T juhatuse liiget ja osanikku AK ja Heinu Klaasi seovad läbi S OÜ majanduslikud huvid ning Heinu Klaasiga seotud isikuks on ka AK ning arvestades, et KVS § 7 lg 1 p 3 kohaselt on seotud isikuks ka juriidiline isik, mille juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse tähenduses on KVS § 7 lg 1 p 4 nimetatud isik, on ka OÜ T, mille juhatuse liikmeks on AK, Heinu Klaasi jaoks seotud isik. Kaitsja ei ole apellatsioonis eelnimetatud kohtu järelduste osas vastuargumente esitanud. 14 Tuvastatav on ja seda
7. aprillil 2018 koostatud õiendi ja sellele lisatud CD plaadi alusel( 1 kd. t.lk. 18-20), et RH-s 142643 osalenud E AS ja OÜ N/ Tartu ehitus esitasid oma pakkumused vastavalt
8. mai 2013 ja
9. mai 2013 ja AS T alles
10. mail 2013 ehk siis päeval mil pakkumused avati( 1 kd. t.lk. 30). Seega oli Heinu Klaasil hankemenetluse korraldajana ülevaade teiste äriühingute poolt tehtud pakkumuste sisu ja seejuures ka hinna osas. Vastavalt Kristiine Spordi direktori käskkirjale oli AS T tunnistatud pakkumine edukaks eelkõige seetõttu, et tegemist oli kõige madalama hinnaga pakkumusega( 1 kd. t.lk. 33 pöördel). RH 146378 kohta on vaatlusprotokollis kajastatud andmete( 1 kd. t.lk. 182, 191-192) alusel tuvastatav, et IE, kes töötas 2013 aastal OÜ K ehk siis Heinu Klaasiga seotud äriühingus, saadab Heinu Klaasile
11. septembril 2013 muuhulgas ka edukaks tunnistamise käskkirja, millest nähtuvalt on tunnistatud AS T edukaks pakkumuse esitajaks, kuna on kõige soodsam pakkumus. Eeltoodust järeldub, et Heinu Klaas oli isikuks, kes sisuliselt juba esitas valmis käskkirja, milles oli edukaks pakkujaks tunnistatud AS T. 18.septembril 2013 ( 1 kd. t.lk. 44) on samasisuline käskkiri ka allkirjastatud. Tunnistajana ülekuulatud Kristiine Spordi direktori ütluste kohaselt tema hangetega sisuliselt ei tegelenud, allkirjastas vaid vajalikke dokumente ( 3 kd. t.lk. 68). Kolleegium leiab, et eeltoodu alusel on tõendamist leidnud, et Heinu Klaas tegi tahtlikult, ametiisikuna eelpooltoodud riigihangete läbiviimisel toiminguid ja osales otsuse tegemisel endaga seotud isikute K OÜ ja AS T läbi juhatuse liikme AK, suhtes, millega tahtlikult rikkus KVS § 11 lg 1 p 1 kehtestatud toimingupiirangut ega teavitanud KVS § 11 lg-s 1 nimetatud asjaolust viivitamata teisi ühise toimingu või otsuse tegemise ülesandega isikuid. Kaitsja poolt otsustavaks peetud asjaolu, et komisjonis, mille tegelikult Heinu Klaas ise vastavalt oma ülesannetele moodustas, osales ta sekretäri rollis, ei oma eelpooltoodud põhjenduste valguses tähtsust. Nii tunnistajad, komisjoni esimees TK ja komisjoni liige AK on sisuliselt mõlemad kinnitanud, et pakkumuste analüüsi ja hindamisega nemad ei tegelenud. Sellega tegeles Rein Ilves ja K OÜ esindaja Heinu Klaas. 10.
12. Riigihanke nr 142543 Klooga koonduslaagri väliekspositsiooni ehitustööde peatöövõtt osas pole vaidlust selles, et vastavalt töövõtulepingule, kus on poolteks märgitud Eesti Ajaloomuuseumi ja K OÜ, oli Heinu Klaasiga seotud äriühingu ülesandeks muuhulgas teostada kõik projekti edenemisega seotud toimingud, sh riigihanked. Vaidlusteta on tuvastatud ka, et
13. aprill 2013 Eesti Ajaloomuuseumi käskkirjaga lihtsustatud korras riigihanke „Klooga koonduslaagri väliekspositsiooni ehitustööde peatöövõtt” korraldamine, vastutava isiku määramine ja riigihanke komisjoni moodustamine“, määrati vastutavaks isikuks Heinu Klaas, keda kohustati korraldama riigihanke kooskõlas Riigihangete seaduse ja teiste riigihangete korraldamist reguleerivate õigusaktidega. Samuti moodustati riigihanke läbiviimiseks riigihankekomisjon, kuhu liikmena kuulus ka Heinu Klaas, kellel oli juba seetõttu pädevus otsuste tegemiseks. Kaitsja heidab kohtule ette tunnistaja AR ütlustega sellest, et riigihankel tegi otsuse muuseumi direktor SK, arvestamata jätmist. Kolleegium osutab, et kuigi kaitsja poolt toodud lauset tõesti otsuses pole esitatud, on maakohus AR ütlusi otsuses kajastanud. Samas kolleegium osutab, et eraldi tõendamist ei vaja asjaolu, et Eesti Ajaloomuuseumi direktori nimelt käskkirja väljastamiseks oligi pädevus direktoril SK-l aga mitte riigihanke komisjonil. Tunnistaja AR ütluste kohaselt oli Heinu Klaasi ülesandeks hanke läbiviimine. Heinu Klaas oli hankekomisjonis ja pakkumuse esitas K OÜ. Tema pakkumuse vaatasid üle ja hindasid kõik komisjoni liikmed. Samuti tunnistaja väitis, et tavaliselt teeb direktor otsuse komisjoni ettepaneku põhjal, kuigi nimetatud korral oli vaid üks pakkuja ja võis olla teisiti, kuid kindlalt ta ütelda ei oska. 15 Eelpool ( otsuse p. 10.1) on ringkonnakohus juba esitanud oma põhjendused sellest, et äriühing K OÜ on seotud Heinu Klaasiga. Seega on tõendamist leidnud, et nimetatud äriühingu riigihankel nr 142543 edukaks pakkujaks tunnistamise otsuse tegemisel osales Heinu Klaas, tehes samuti hankemenetluse läbiviimiseks toiminguid, seega omas ametiisikuna pädevust KVS § 2 lg 1,2 mõttes ega teatanud oma seotusest riigihankel osalenud äriühinguga, millega pani tahtlikult toime KVS § 11 lg 1 p 1 ettenähtud toimingupiirangu rikkumise. 10.
14. Rae Vallavalitsuse riigihangete nr 144341, nr 145329, nr 145383, nr 147255 ja nr 148588 osas on maakohus otsuse lk. 16-23 esitanud poolte kokkuleppel avaldatuks loetud vaatlusprotokollis refereeritud ja CD plaadilt nähtuvad andmed sellest, et Heinu Klaas oli kaasatud kõikide Rae Vallavalitsuse riigihangete menetlusse, valmistades ette hankedokumentatsiooni ja korraldades hankeid. Kaitsja ei ole nimetatud järeldust vaidlustanud, kuid on leidnud, et nimetatud asjaolu ei kinnita hankemenetlustes otsuste vastuvõtmist või otsustusprotsessi mõjutamist. Kohtukolleegium eespool (otsuse p-s 8) esitatud põhjendustel jätab tõendikogumist välja vandeadvokaat Jaanus Tehveriga seotud tõendid, millised tegelikult osutasid vaid asjaolule, et vandeadvokaat osutab õigusteenust Rae Vallavalitsuse riigihangetel ja suhtleb Heinu Klaasiga vaid hankemenetlusega seotud üksikküsimustega seonduvalt. Nimetatud tõendi väljajätmine ei mõjuta seega kuigivõrd kaitsja poolt kinnitatud kohtu järeldust, et Heinu Klaas osales Rae Vallavalitsuse riigihangete läbiviimisel, mistõttu ei oma ka koosseisuliste asjaolude tuvastamisel tähtsust. Maakohus on viidanud ka vaatlusprotokollis refereeritud ja lisatud CD-l paiknevale e-kirjale, mis oli adresseeritud ka Rae Valla abivallavanemale MS-le ja vallasekretärile MM-le, kes ütluste kohaselt kuulusid riigihankekomisjoni ( 3 kd. t.lk. 72 pöördel), kus teeb muuhulgas ettepaneku kõrvaldada parima pakkumuse teinud äriühing ning tunnistada edukaks teine riigihankel pakkumuse teinud äriühing. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et selline tõend kinnitab süüdistuse versiooni, et Rae Vallavalitsuse riigihangete korraldamisel osales Heinu Klaas otsuste tegemisel ja tal oli võimalik neid otsustamisprotsessi suunata. Tuvastamist on leidnud, et kõikidel pakkumustel osales vähemalt üks Heinu Klaasiga seotud äriühing kas siis üksikpakkujana või ühispakkumuses osalenuna. Tuvastamist on leidnud, et riigihankel 145329 tunnistati edukaks K OÜ pakkumus, riigihankel 145383 tunnistati edukaks ühispakkumus, kus üheks pakkujaks oli P AS, kes oli KVS § 7 lg 1 p 2 kohaselt Heinu Klaasiga seotud isikuks. Sellekohase vaidlustamata järelduse põhjenduse on maakohus esitanud otsuse lk. 39 teises lõikes ja kohtukolleegium järeldusega nõustudes ei pea vajalikuks seda korrata. Asjaolu, et esitatud vaidlustus tõi kaasa Heinu Klaasi ettepanekul riigihanke lõpetamise, eelnimetatud esialgset otsustust ei väära. Hanke luhtumise tõttu läbiviidud teistkordsel riigihankel nr 1472555 tunnistati edukaks ühispakkumus, kus üheks osaliseks oli jällegi AS P. Kolleegium leiab, et Rae Vallavalitsuse riigihankemenetluse läbiviimisel oli Heinu Klaasi ülesandeks hankedokumentide koostamine, seejuures kvalifitseerimistingimuste määramine, pakkumustel kvalifitseerumise hindamine ja ka pakkumuse edukaks tunnistamise hindamine ehk siis eelotsustuse tegemine hanke võitja osas. Eelnevat kinnitab
15. juuli 2018 vaatlusprotokollis refereeritud ja lisatud CD-l olevad andmed sellest, et kui riigihankes nr 147255 oli pakkumuste esitamise tähtajaks
16. november 2013 ja juba
17. november, so järgmisel päeval, koostab IE süüdistatava Heinu Klaasi ülesandel riigihanke edukaks tunnistamise protokolli, kus juba võtjaks oli märgitud T OÜ ja Heinu Klaasiga seotud juriidiline isik AS-i P ühispakkumus ( 1kd. t.lk. 190, 258). Heinu Klaas saatis
18. novembril 2013 nimetatud dokumendid ja ka eelotsustuse Rae Vallavalituse ametnikele MS-le ja MM-le, kes kuulusid ka riigihankekomisjoni. 16 Kolleegium leiab, et omades ametiseisundit ja täites avalikke ülesandeid oli Heinu Klaasi pädevuses määrata kindlaks hanketingimused, tal oli ülevaade juba tehtud pakkumuste hindadest, mis oli pakkumuse edukaks tunnistamise aluseks, ta ise hindas pakkumustel kvalifitseerumist, millised toimingud andsid pädevuse ja võimaldasid eeliste andmist endaga seotud äriühingutele juba pakkumuste esitamise staadiumis, mistõttu pole oluline ka asjaolu, et kahel riigihankel osutus võitjaks temaga mitteseotud isik. Samuti võimaldasid tema toimingud enamus kordadel tagajärjena riigihangetel temaga seotud äriühingute pakkumuste tunnistamist parimateks ning vastavate lepingute sõlmimist. Samuti osales ta riigihangetel parima pakkumuse tunnistamise osas otsuse tegemisel. Apellatsioonis märgitud asjaolu, et dokumendid vormistas Heinu Klaasi ülesandel ja palvel keegi teine, pole määravaks, kuna Heinu Klaasil oli nende sisu osas määrav pädevus. Oluline on, et ametiseisundit omas Heinu Klaas, kes oli kohustatud huvide konfliktist teatama, mida ta aga kordagi ei teinud, rikkudes sellega tahtlikult KVS § 11 lg 1 p 1 ettenähtud toimingupiirangut. 10.
19. Eesti Tervishoiu Muuseumi riigihangete nr 169047 „Plastinaatide ostmine Eesti Tervishoiu Muuseumile“ ja nr 173108 „Eesti Tervishoiu Muuseumile digilahkamislaua ostmine“ osas puudub vaidlus selles, et Heinu Klaas aitas Eesti Tervishoiu Muuseumil 2015 ja 2016 aastal riigihanged läbi viia. Nimetatut on kinnitanud oma ütlustega sihtasutuse tolleaegne juhatuse liige MJ ( 3 kd. t.lk. 75-76). 10.4.
20. Maakohus on otsuse lk. 26- 30 esitanud tõendid, millistele tuginedes on kohus tuvastanud, et Heinu Klaas osales hankedokumentatsiooni ettevalmistamisel ja hanke läbiviimisel. Nii nähtub otsusest, et hanke ettevalmistamisel on Heinu Klaas osalenud hankedokumentide koostamisel sh. hankespetsifikatsioonide kindlaksmääramisel, samuti pakkuja kvalifitseerimistingimuste määramisel. Seetõttu ei saa kolleegium nõustuda kaitsja väitega, et nimetatud hanke juures puudus Heinu Klaasil igasugune roll. Kohtuotsuse kohaselt on kriminaalasjas esitatud tõenditele sh. tunnistaja MJ ütlustele ja
21. juuli 2018 vaatlusprotokollile( 1 kd. t.lk. 194 pöördel- 197) tuginevalt alus järelduseks, et Heinu Klaas oli hankedokumentatsiooni ettevalmistamisel teadlik, et nimetatud riigihankes olemiseks käivad läbirääkimised Venemaal asuva äriühinguga I ning, et jõutud on kokkuleppele pakkumuse tegemise osas. Samuti oli ta juba enne MJ poolt hanke korraldamise käskkirja allkirjastamist teadlik, et ta on pakkumuse tegija ehk siis I nõustaja ( advisior). Kriminaalasja materjalide kohaselt (1 kd. t.lk. 150) on K OÜ, kus oli ainuosanikuks Heinu Klaas, esitanud SA Eesti Tervishoiu Muuseumile arve 2015 aasta septembris, oktoobris, novembris hangete alase Katsiooni eest summas 1260.00 eurot, mis vaatlusprotokollis kajastatud MJ elektroonilise kirja alusel kuulus tasumisele. Samuti on tuvastatav, et K OÜ esitas
22. veebruar 2016 asutusele I arve riigihankel osalemisel osutatud teenuste eest summas 1000.00 eurot.
23. jaanuaril 2016 sõlmis SA Eesti tervishoiu Muuseum ja I omavahel lepingu maksumusega 171 993 eurot. Maakohus on otsuse lk 40 viimases lõigus juba esitanud oma põhjenduse ja järelduse sellest, miks I on Heinu Klaasiga seotud isikuks KVS § 7 lg 1 p 4 kohaselt ning kuna kaitsja pole nimetatud järeldust vaidlustanud, kolleegium sellega nõustub, ega pea seda vajalikuks korrata. Seega on tuvastatav, et Heinu Klaasil oli pädevus ja võimalus osaleda riigihankemenetluses otsuse tegemisel ja toimingute tegemisel, millede tagajärjeks oli temaga seotud isikuga 171 993 eurose maksumusega lepingu sõlmimine. 10.4.
24. Maakohus on riigihanke nr 173108 osas tõendeid analüüsinud otsuse lk. 23-26, milledest nähtuvalt osales Heinu Klaas hanke dokumentatsiooni ettevalmistamisel nii 17 vormistamise kui ka nende sisu otsustamisel ja seda vastavalt juba läbirääkimisel osalenud pakkuja andmete alusel. Tegemist oli jällegi riigihankega, kus oli MJ ja Heinu Klaas pidanud eelnevalt läbirääkimisi äriühinguga Il AB. Apellatsioonis esitatud kaitsja väitele Heinu Klaasil igasuguse rolli puudumisest riigihankel otsuste tegemises ja nende mõjutamises, peab kolleegium vajalikuks viidata maakohtu otsuses lk 25 avatud MJ ja Heinu Klaasi
25. aprilli 2016 e-kirjavahetusele, millest nähtuvalt hankekomisjoni liikmed ei vaadanud eelmise menetluse käigus ega pea vajaduse puudumisel ka seekorda hankedokumente üldse vaatama, vaid Heinu Klaas leiab, et piisab kui toimub nagu eelmisel korral, et tema vaatab ja kinnitab. Samuti lisab, et kui tuleb rohkem kui üks pakkumus, siis saadab need. Samuti otsuse lk. 26 nähtub, et Heinu Klaas edastab
26. aprillil 2016 MJ-le Il AB pakkumuse märkusega, et MJ teeks edukaks tunnistatud pakkumuse käskkirja ära. Edukaks tunnistati Il AB pakkumine. Kolleegium leiab, et eelnev kirjavahetus näitab Heinu Klaasi pädevust ja faktilist osalemist otsuse tegemisel.
27. aprillil 2016 sõlmiti SA Eesti Tervishoiu muuseumi ja Il AB vahel leping maksumusega 39 800 eurot. Toimingupiirangu rikkumise tõendamise osas on maakohus oma põhjenduse esitanud otsuse lk. 41-
28. Seejuures on tõendina käsitanud ka K OÜ poolt
29. mail 2016 äriühingule Il AB saadetud arvet summas 1000.00 eurot riigihankel osalemiseks osutatud teenuse eest, milline summa laekus OÜ arvele
30. juunil
31. Maakohus on otsuse lk 43 esitanud oma põhjenduse ja järelduse sellest, miks Il AB oli Heinu Klaasiga seotud isikuks vastavalt KVS § 7 lg 1 p-le 4, millega kolleegium nõustub. Seega on tõendamist leidnud, et Heinu Klaas osales riigihankes toimingute ja otsuse tegemisel, mille tagajärjeks oli temaga seotud isikuga lepingu sõlmimine.
32. Maakohus on süüteo ulatuse osas oma põhjendused esitanud ja viidanud ka normidele, millede kohaselt on tegemist toimingupiirangu rikkumisega eriti suures ulatuses. Sisuliselt on 01.01.2011 kuni 31.12.2014 kehtinud KarS § 3001 lg 2 näinud ette vastutuse toimingupiirangu rikkumise eest, kui see on toime pandud ulatuses üle 320 000 euro. Alates 01.01.2015 on KarS § 3001 lg 2 järgi ette nähtud vastutus, kui toimingupiirangu rikkumine on toime pandud eriti suures ulatuses. Alates 01.01.2015 hinnatakse süüteo ulatust KarS § 121 p 3 järgi eriti suureks, kui see ületab 400 000 eurot. Kuna kolleegium eespool leidis, et jätkuva süüteona on käitatavad osateod, milliste faktilise lõppemise ajaks on
33. märts 2014, siis on nimetatud riigihangete tulemusel sõlmitud lepingute maksumus üle mitme miljoni, mistõttu on toimepandu eest vastutus ettenähtud süüteo toimepanemise ajal kehtinud KarS § 3001 lg 2 järgi ja ka kehtiva seaduse kohaselt on vastutus ette nähtud KarS § 3001 lg 2 järgi. SA Eesti Tervishoiu Muuseumi riigihangete faktilise lõppemise ajaks oli 2016 aasta aprill ja toimepandud riigihangete kogumaksumuseks oli 211 793 eurot. Seega ei ületa eeltoodud summa süüteo toimepanemise ajal ja ka kehtiva KarS § 3001 lg 2 ettenähtud eriti suure ulatuse määra, mis KarS § 121 p 3 järgi peab ületama 400 000 eurot. Küll aga on täidetud süüteo toimepanemise ajal kehtinud ja ka kehtiva KarS § 3001 lg 1 ettenähtud suur ulatus. Nimelt alates 01.01.2015 hinnatakse süüteo ulatust KarS § 121 p 2 järgi suureks, kui see ületab 40 000 eurot. Seega on eelnimetatud jätkuvaks hinnatud kuritegu kvalifitseeritav KarS § 3001 lg 1 järgi ja lõplikuks kvalifikatsiooniks jääb KarS § 3001 lg
34. Seega on maakohtu poolt Heinu Klaasi süüdimõistmine KarS § 3001 lg 2 järgi seaduslik ja põhjendatud ning ringkonnakohtu poolt jätkuva süüteo osas maakohtust mõneti erinevale seisukohale jõudmine ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ja uue otsuse tegemiseks. 18
35. Mõistetud karistust pole eraldi vaidlustatud. Maakohus on karistanud Heinu Klaasi sanktsioonis ettenähtud rahalise karistusega 150 päevamäära. Kolleegium märgib, et karistuse mõistmisel pole maakohus materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ega kriminaalmenetlusõigust rikkunud, mistõttu nimetatud alusel pole karistuse muutmiseks alust. Samuti kolleegium leiab, et karistuse muutmist ei too kaasa ka ringkonnakohtu poolt tehtud järeldus, et Sa Eesti Tervishoiumuuseumi riigihangete läbiviimisel toimepandud toimingupiirangu rikkumine on kvalifitseeritav KarS § 3001 lg 1 järgi. Kuriteo asjaolude osas mingeid muudatusi selline järeldus kaasa ei toonud, mistõttu ka nimetatud põhjusel pole karistusmäära korrigeerimiseks alust.
36. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 337lg 1 p 1, § 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 26.

juuni 2019 aasta otsuse muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata. 14. Kaitsja taotles apellatsioonimenetluses õigusabiga seotud kulude hüvitamist.

§ 185

lg 2 kehtestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse

§ 337

lg 1 p 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Ringkonnakohus tegi eelnimetatud lahendi, mistõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud Heinu Klaasi kanda ja kaitsja taotlus rahuldamisele ei kuulu. (allkirjastatud digitaalselt) Tühistatud osaliselt Riigikohtu 08.05.2020 otsusega RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu
2. juuni
3. a ja Tallinna Ringkonnakohtu
4. septembri
5. a otsus osas, millega: 1.
6. Heinu Klaas tunnistati süüdi ja karistati KarS § 3001 lg 2 järgi toimingupiirangute rikkumise eest järgmiste riigihangetega seoses: 1.1.
7. Kristiine Sport riigihange nr 146378 „Ehitajate tee 141 pneumohalli ehitustööd“; 1.1.
8. Kristiine Sport riigihange nr 146378 „Ehitajate tee 141 pneumohalli ehitustööde täiendavad tööd“; 1.1.
9. Rae Vallavalitsuse riigihange nr 144341 „Jüri Gümnaasiumi juurdeehituse ehitamise peatöövõtt“; 1.1.
10. Rae Vallavalitsuse riigihange nr 145329 „Jüri Gümnaasiumi pallihalli projekteerimis-ehitustööde peatöövõtt“; 19 1.1.
11. Eesti Ajaloomuuseumi riigihange nr 142543 „Klooga koonduslaagri väliekspositsiooni ehitustööde peatöövõtt“ ning 1.1.
12. SA Eesti Tervishoiu Muuseum riigihange nr 173108 „Eesti Tervishoiu Muuseumile digilahkamislaua ostmine“; 1.
13. mõisteti Heinu Klaasile 150 päevamäära suurune rahaline karistus, millest KarS § 68 lg 1 alusel arvati maha eelvangistuses viibitud aeg; 1.
14. jäeti Heinu Klaasi valitud kaitsjale kohtueelses menetluses ning maa- ja ringkonnakohtu menetluses makstud tasud täielikult süüdistatava enda kanda.
15. Tühistatud osas teha uus otsus, millega: 2.
16. lõpetada käesoleva otsuse resolutsiooni p-des 1.1.1-1.1.5 nimetatud riigihangetega seotud etteheidetes Heinu Klaasi suhtes kriminaalmenetlus

§ 199lg 1 p 2 alusel kuriteo aegumistähtaja möödumise tõttu; 2.2.

mõista H. Klaas käesoleva otsuse resolutsiooni p-s 1.1.6 nimetatud riigihankega seotud etteheites õigeks; 2.

1. mõista Heinu Klaasile KarS § 3001 lg 2 alusel 120 päevamäära suurune rahaline karistus; 2.
2. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Heinu Klaasi karistusaja hulka eelvangistuses viibitud üks päev, s.o kolm rahalise karistuse päevamäära. Ärakantavaks rahaliseks karistuseks lugeda 117 päevamäära, arvestades Heinu Klaasi päevamäärana 84,50 eurot, s.t 9 886,50 eurot.
3. Muus osas jätta maa- ja ringkonnakohtu otsus muutmata.
4. Kaitsja kassatsioon rahuldada osaliselt.
5. Mõista Eesti Vabariigilt Heinu Klaasi kasuks kohtueelses menetluses ning kohtumenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks välja kokku 3312 eurot. 20