) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Kostja ja OÜ Omaraha sõlmisid 16.06.2017 laenulepingu nr S171063399, mille alusel väljastati kostjale laen summas 3000 eurot, intressimääraga 30% aastas, kokku 4 aasta peale. Kostja sai küll raha kätte, kuid kokkuleppelisi osamakseid kohaselt ei tasunud. Kostja tasus 706,15eurot põhiosa katteks, 1139,72 eurot intressi katteks ja 1,80 eurot viivise katteks. Kostja ja OÜ Omaraha sõlmisid 15.09.2017 laenulepingu nr S181904173, mille alusel väljastati kostjale laen summas 1560 eurot, intressiga 25% aastas, perioodiks 3 aastat. Kostja sai küll raha kätte, kui osamakseid kohaselt ei tasunud. Kostja tasus 479,85 eurot põhiosa katteks, 394,93 eurot intressi katteks ja 0,83 eurot viiviste katteks. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi, mistõttu üles laenuandja lepingu üles ja loovutas olemasoleva nõude 25.03.2019 kostja vastu hagejale. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 3374,02 eurot, intress 302,99 eurot, viivis 570,91 eurot ja sissenõudmiskulud 50 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kohtu selgitused Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 06.02.2020.a. Kohus selgitab, et tulenevalt
Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. 2 2-19-122155 Kohtuvälised kulud on
Kohtukulud on
Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 350 eurot ja kohtutäituri tasu 30 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 350 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 350 eurot. Kohtutoimikust nähtub, et hageja on maksekäsu kiirmenetluse raames kohtutäitur Hille Kudu tasu arve summas 30 eurot, seega on kohtu hinnangul nimetatud kulu põhjendatud ning hageja menetluskulud on kokku 380 eurot (350+30).
lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (380 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.