← Eesti

1-18-10125/31

Obsah (4)§ 32§ 34§ 11§ 1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kriminaalasi nr 1-18-10125 11. novembril 2019.a Tallinnas, Harju Maakohus koosseisus Kohtunik Liina Pohlak Rahvakohtunikud Meelis Kurgpõld ja Ene Kirss Sekretär Thea T

§ 32

sätestatud relvasoetamisluba ja § 34 sätestatud relvaluba, mille alusel omandab isik õiguse käidelda relva, poolautomaatset ühetoimelist tulirelva Waffenfabrik Mauser A.-G. OBERNDORF A.N mudel 1910 kaliiber 6,35 mm Browning 233385. Lähtuvalt ekspertiisiaktist nr 18E – TB0095, 02.11.2018, ekspertiisiks esitatud ühetoimeline tulirelv Waffenfabrik Mauser A.-G. OBERNDORF A.N mudel 1910 kaliiber 6,35 mm Browning 233385 kuulub tulirelvade hulka ning on laskekõlblik.

§ 32

lg 2 p 2 kohaselt piiratud tsiviilkäibega relva ja laskemoona soetamiseks, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 5 ja 7 ning § 9 lõikes 3 sätestatud juhtudel, ning relvade, tulirelva osade või laskemoona valmistamisega, relvade, tulirelva osade või laskemoona müügiga või relvade ja tulirelva osade ümbertegemise ja parandamise teenuse osutamisega tegelemisel on vajalik soetamisluba.

§ 34

lg 2 kohaselt annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse käidelda relvaloale kantud relva või sama liiki relva ja selle laskemoona ning helisummutit ja lasersihikut käesoleva seaduse ning selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud tingimustel ja korras.

§ 11

lg 2 kohaselt loetakse relva ja laskemoona käitlemiseks relvade ja laskemoona soetamist, omamist, valdamist, hoidmist. … samuti tema kohtueelses menetluses tuvastamata ajast alates, kuid mitte hiljem kui 06.09.2018, omandas ebaseaduslikult, s.o omamata

§ 32

sätestatud relvasoetamisluba ja § 34 sätestatud relvaluba, kohtueelses menetluses tuvastamata isikult kahetoimelise püstoli ehk tulirelva Norinco mudel 88 modifikatsioon SP kaliiber 9x19 mm nr AO1927 ning hoidis ja valdas seda ebaseaduslikult, s.o omamata

§ 32

sätestatud relvasoetamisluba ja § 34 sätestatud relvaluba, mille alusel omandab isik õiguse käidelda relva, enda elukohas aadressil xxxx kohtueelses menetluses tuvastamata ajast kuni 06.09.2018, kui see oli Põhja prefektuuri ametnike poolt 06.09.2018 toimetatud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud. Lähtuvalt ekspertiisiaktist nr 18E – TB0095, 02.11.2018, ekspertiisiks esitatud kahetoimeline püstol Norinco mudel 88 modifikatsioon SP kaliiber 9x19 mm nr AO1927 kuulub tulirelvade hulka ning on laskekõlblik ekspertiisiaktis kirjeldatud viisil.

§ 32

lg 2 p 2 kohaselt piiratud tsiviilkäibega relva ja laskemoona soetamiseks, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 5 ja 7 ning § 9 lõikes 3 sätestatud juhtudel, ning relvade, tulirelva osade või laskemoona valmistamisega, relvade, tulirelva osade või laskemoona müügiga või relvade ja tulirelva osade ümbertegemise ja parandamise teenuse osutamisega tegelemisel on vajalik soetamisluba.

§ 34

lg 2 kohaselt annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse käidelda relvaloale kantud relva või sama liiki relva ja selle laskemoona ning helisummutit ja lasersihikut käesoleva seaduse ning selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud tingimustel ja korras.

§ 11

lg 2 kohaselt loetakse relva ja laskemoona käitlemiseks relvade ja laskemoona soetamist, omamist, valdamist, hoidmist. … samuti tema kohtueelses menetluses tuvastamata ajal, kuid mitte hiljem kui 29.08.2018, omandas kohtueelses menetluses tuvastamata isikult ebaseaduslikult, s s.o omamata

§ 32

sätestatud relvasoetamisluba ja § 34 sätestatud relvaluba, mille alusel omandab isik õiguse käidelda tulirelva laskemoona, tulirelva laskemoonast kokku 1 398 allnimetatud padruneid. Lähtuvalt ekspertiisiaktist nr 18E – TB0095, 02.11.2018, ekspertiisiks esitatud padrunitest on 2      151 laskekõlblikku 6, 35 mm Browning kaliibrilist püstolipadrunit; 3 laskekõlblikku .22L_R kaliibrilist paukpadrunit; 1 laskekõlblik trasseeriva kuuliga 5,45x39 mm kaliibriline vintpüssipadrun; 1 laskekõlblik 7,62x54R kaliibriline vintpüssipadrun 1 242 laskekõlblikku 9x19 mm kaliibrilist püstolipadrunit. Eelpool nimetatud tulirelva laskemoona hoidis ja valdas Tarmo Laasi kohtueelses menetluse tuvastamata ajast seni, kuni see oli leitud ja ära võetud 29.08.2018 ja 30.08.2018 Põhja prefektuuri ametnike poolt toimetatud läbiotsimise käigus aadressil aadressidel xxxx kinnistu (koordinaadid xxx, xxxx) ja 06.09.2018 toimetatud läbiotsimise käigus aadressil xxxx.

§ 32

lg 2 p 2 kohaselt piiratud tsiviilkäibega relva ja laskemoona soetamiseks, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 5 ja 7 ning § 9 lõikes 3 sätestatud juhtudel, ning relvade, tulirelva osade või laskemoona valmistamisega, relvade, tulirelva osade või laskemoona müügiga või relvade ja tulirelva osade ümbertegemise ja parandamise teenuse osutamisega tegelemisel on vajalik soetamisluba.

§ 34

lg 2 kohaselt annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse käidelda relvaloale kantud relva või sama liiki relva ja selle laskemoona ning helisummutit ja lasersihikut käesoleva seaduse ning selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud tingimustel ja korras.

§ 11

lg 2 kohaselt loetakse relva ja laskemoona käitlemiseks relvade ja laskemoona soetamist, omamist, valdamist, hoidmist. Seega Tarmo Laasi tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemisega, mis on toimepandud vähemalt teist korda, pani toime KarS § 418 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav Tarmo Laasi end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Kohtuistungil andsid ütlusi kannatanu T P, tunnistajad E P, H P, T B, R L, M-J L, R H, ekspert T.A. Kohus uuris järgmisi dokumente: - Kõnesalvestiste õiend (lk 27-28); - Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fotodega, 29.08.2018 (1 kd lk 29- 40); - Isiku läbivaatuse protokoll koos fotodega, 29.08.2018 (1 kd lk 41-52); - Asitõendite vaatlusprotokoll koos fotodega (1 kd lk 53- 94); - Isiku ekspertiisiakt nr 18E-PõI0166 koos lisadega, 02.10.2018 (1 kd lk 95-99); - Indikaatorvahendi kasutamise protokoll, 29.08.2018 (1 kd lk100); - Joobeseisundi tuvastamise saatekiri, 29.08.2018 (1 kd lk 101); - Tarmo Laasi kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, 29.08.2018 (1 kd lk 102-105) - Isiku läbivaatuse protokoll koos fotodega, 29.08.2018 ( 1 kd lk106-138 ); - Asitõendi vaatlusprotokoll koos fotodega, 10.09.2018 ( 1 kd lk 139-151 ); - Tarmo Laasi kahtlustatavana antud ütlused (2 kd lk 191, kohus avaldas KrMS § 293 ja § 289 lg 1 alusel ); - Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt nr 418, 13.09.2018 (1 kd lk156-163 ); - Relvaregistri väljatrükk (1 kd lk 164 ); - Läbiotsimisprotokoll koos fotodega, 29.08.2018 (1 kd lk 165-197 ); - Läbiotsimisprotokoll koos fotodega, 30.08.2018 (1 kd lk198-211 ); - Läbiotsimisprotokoll koos fotodega, 05.09.2018 (1 kd lk 212-230 ); - Läbiotsimisprotokoll koos fotodega, 06.09.2018 (2 kd lk 1 -46 ); - Asitõendi vaatlusprotokoll, 09.09.2018 (2 kd lk47-49 ); 3 - Asitõendi vaatlusprotokoll koos fotodega, 12.09.2018 (2 kd lk 50-87); Ekspertiisiakt nr 18E-PL0014, 30.10.2018 (2 kd lk 88-92 ); Ekspertiisiakt nr 18E-TB0095, 02.11.2018 (2 kd lk 93-116 ); Ekspertiisiakt nt 18E-AE0003, 19.10.2018 (1 kd lk 152-155 ); Asitõendi vaatlusprotokoll koos fotodega, 28.09.2018 (2 kd lk 117-146 ); Karistusregistri õiend (2kd lk 146); Õiend sissetuleku kohta (2 kd lk 147-150); Õigusabidokumndid (2 kd lk 151-161, 184-187); Tõkendi dokumendid (2kd lk 162-177, 198); Asitõendite üleandmise aktid (2 kd lk 178-183); Tööraamatu väljavõte (2 kd lk 194-197); Tervisedokumend (2 kd lk 199-207). Kohus kuulas helisalvestisi (kõned Häirekeskusesse). Kohus, kuulanud ära süüdistatava, tunnistajad, kannatanu ja eksperdi ning uurinud dokumentaalseid tõendeid asub järgmistele seisukohtadele. Süüdistus KarS § 113 lg 1- 25 lg 2 järgi Süüdistatav Tarmo Laasi end tapmise katses süüdi ei tunnistanud. Ekspertiisiakti nr 18E-PõI0166 kohaselt esinesid T Pl kaks peetuslasuvigastust: üks haav paiknes kõhul nabast kõrgemal ja keha keskjoonest vasemal, haavakanali suund eest-paremalt tahavasakule, kuuli peetumine vasakul küljel nahaaluses rasvkoes. Teine haav asus vasaku küünarvarre sirutuspinnal alumises kolmandikus, haavakanal suund ülenev, kuuli peetumine vasaku õlavarre pehmetes kudedes. Tervisekahjustused ei ole eluohtlikud ja nende paranemine kestab 4 nädalat kuni 4 kuud. Vigastusega ei kaasnenud elundi kaotust ega selle tegevuse lakkamist. Kannatanul oli vigastatud kõhusirglihas, mis paikneb kõhukelme vahetus läheduses ja mille vigastamise korral oleks tegemist kõhuõõnde ulatuva haava ja eluohtliku tervisekahjustusega. Kõhuõõnede ulatuva haava korral on tõsine oht vigastada kõhuõõne organeid ja tõuseb tüsistuste lisandumise risk. Vasakul ülajäsemele paikneva kuulihaava puhul oli oht vigastada õlavarrearterit, mis on eluohtlik tervisekahjustus. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et fliisil on lõikevigastus lukust parema käes pool ja vasaku käe randmel. Kannatanu P ütluste kohaselt kuulus xxxx metsavahile L T, kellega oli tegevus kooskõlastatud. Öine vahetus tegi metsas tööd. Politsei kutse peale läks kohale, süüdistati metsavarguses. Politseid enam ei olnud. Teed mööda tuli taskulambiga isik, läksid ema-isaga lähemale vaatama, kuid rakett lendas üle pea, suund oli nende suunas. Enne keegi midagi ei öelnud. Isik oli kuskil 20-30 meetrit. Tundis ohtu ja liikus kiiremini raketiga isiku poole. Isik võttis vasakult poolt teise püstoli ja tulistas. Nägu oli kannatanu poole ja mõned meetrid oli vahe. Mäletab nelja lasku, kaks tabas. Üks kõhu piirkonda jäi selga pidama, kuul võeti hiljem välja. Teine kuul vasakust randmest sisse ja õlavarres peatus. Oli raske hingata. Haaras mehel käest kinni, et püstol ära võtta. Mees osutas vastupanu. Lõi meest 1-2 korda, siis jõudis ka isa kohale, koos surusid mehe maha ja võtsid püstolid ära. xxxx haiglas opereeriti. Käsi annab tänaseni tunda, kuul võeti kuu aega tagasi välja. Mehele lähenedes ei öelnud mees kannatanule midagi. Ei mäleta kas mees ütles pärast esimest lasku midagi. Isa oli selja taga 5-10 meetrit, jõudis peale laskmist kohale. Kartis, et mees võib veel tulistada, sest suunas relva nende poole. Relva said kätte füüsilise rüseluse käigus. Meest maha pannes püstolit käest ära ei saanud. Lõi mees käega 1-2 korda. Mingit eset, millega end kaitsta kaasas ei olnud. Natuke suutis peale kahte lasku liikuda. Üksi 4 poleks meest maha suutnud enam panna. Isiklikult mehelt relvi ära ei võtnud, ta ei lasknud lahti aga rüseluse lõpus olid relvad maas. Oli üle poole aasta töövõimetu ja käsi on nõrk Tunnistaja E P ütluste kohaselt toimus tulistamine 29.08.2018 poole ühe paiku öösel. Politsei nõudis korduvalt välja tulemist. Läksid kohale, politseid ei näinud, traktorist läks tööd tegema. Jalutasid tagasi hoovist, kui nende suunas lasti rakett. Ei näinud laskjat. Autotuled paistsid neile tagant poolt peale. Mehel oli üle õla kott, mis pärast oli puu juures maas. Rakett oli umbes 10 meetri kõrgusel. Esialgu ei tundnud ohtu, raketi laskmine ei ole keelatud. Vahemaa pojaga oli 3m siis kuulis üle kahe lasu. Paukude järel tekkis laskja ja poja vahel rüselus. Raketi püstol oli tunnistaja poole natuke kõrvale, kuid teisega ta lasi. Teine oli suunatud otse poja poole, tulistaja oli näoga otse tema poole. Võttis relva ära ja lõi mehe pikali. Pojal oli auk kõhus. Tulistaja oli pojast mõni meeter viimaste laskude ajal. Poeg oli tunnistajast vasakul, laskja oli ees. Mees ütles pärast, et andke andeks Eesti mehed. Enne nägi tuld kui inimest. Abikaasa oli siis selja taga. Tunnistaja H P ütluste kohaselt tulistati 29.08.18 kella 12 ja ühe vahel öösel. Läksid politsei kõne peale kohale. Traktor seisi pimeduses, politseid ei olnud. Taimo käskis traktoristil tööle hakata. Ootasid politseid, jalutasid metsateel. Nägid valgust, arvas, et politsei tuleb. Suundusid valguse poole. Mehed olid eespool. Inimese juurest tuli rakett, mis lendas üle pea. Vaatas kuhu rakett maandus ja kui ümber keeras olid mehed koos ja kuulis plötsakat (lasku), siis oli rüselus ja kiirendas sammu. Kuulis kahte lasku. Nägi, et poeg hoidis kätt kõhu peale, et on vaja kiirabi. Tegeles pojaga ja ei tea mida tegid mees ja abikaasa. Süüdistatav Laasi ütluste kohaselt hakkas poole kümne ajal traktor T hoovis tööle ja kutsus politsei. Politsei helistas kuhugi ja käskis dokumentidega kohale tulla. Umbes 22.30 sõitis politsei ära ja traktor lülitati välja. Ei olnud politsei äraminekul rahul lahendusega. Umbes 23.30 pandi traktor uuesti käima. Ei saanud stardipüstolit autost kätte, seepärast pani Mauseri põue. Mauseri võttis puukuurist, karbis oli 2 salve, millest laadis ühe. Pani kõik 6 või 7 padrunit. Laadis igaks juhuks. Kaasas oli ka raketipüstol. Arvas, et midagi kahtlast toimub. Tahtis märkamatult platsile ligineda. Nägi õues tumedat autot ja 3 inimest. Kujud olid traktori kõrval mõne meetri Laasi pool. Meestel ei näinud midagi käes.Tegi paar saamu ja siis joosti tema poole. E P oli paremal ja T otse. Arvas, et isa tahab teda poolküljelt võtta. Vahemaa oli 7 meetrit. Tegi raketipüstolist parema käega hoiatuslasu üles. Mauserist tegi 2 lasku kiiresti üksteise järgi. Mehed jooksid veel kiiremini. Tekkis hirm. E tuli paremalt, T kadus vahepeal silmapiirilt. Otsustas E vasakule teha hoiatuslasu ja tegi kaks lasku. Siis tuli T välja ja siis isa juba lõi rusikaga. Laasi kukkus maha ja siis peksti kätte-jalgadega, kaotas teadvuse. Vasakuga lasi nii, et E vasakule läheks, et pihta ei saaks, kuid teine mees tuli põõsast välja. Raketipüstol oli paremas käes tühi. Sai aru, et keegi sai pihta teise peksmise korra järel. P lubas teda relvast maha lasta. Kui politseisse helistas oli mõne klaasi veini võtnud. Raketipüstolist tegi ühe lasu. Kolmanda lasu kohta ei ole tema ütlused, uurija pani kirja. Tsiteeritud kannatanu, tunnistajate ja süüdistatava ütlused kinnitavad, et kannatanu ja tunnistajad liikusid metsateel kui neile tuli vastu süüdistatav, kes tulistas kõigepealt raketipüstolist ühe lasu õhku, seejärel tulistas süüdistatav teisest relvast vähemalt 2 lasku, mis tabasid kannatanut kõhtu ja kätte. Kannatanu haaras süüdistatavast, edasi toimus rüselus süüdistatava ja tunnistaja E.P vahel. Ekspertiisiakti nr 18E-AE0003 kohaselt leiti T.Laasi jopelt, jope varrukatelt ja T.Laasi kätelt tulirelvast tulistamisel tekkivatele põlemisjääkidele iseloomulikke mikroosakesi. Parema käel keskmisel määral ja vasakul käel vähesel määral. Lasujääkidele iseloomulikud mikroosakesed on elementkoostise põhjal samaliigilised sündmuskohalt võetud padrunikestas leiduvate lasujääkidega. Tarmo laasi kätelt ja riietelt lasujääkide leidmine kinnitab samuti, et T.Laasi oli isikuks, kes tulistas T Pt. 5 29.08.18 sündmuskoha vaatlusprotokoll, kinnitab, et xxxx talust umbes 66 m kaugusel metsateel on vasakpoolses süvendjäljes maas hülss (xxxx). Hülsist vasakul 2,5 kaugusel põõsastikus on musta värvi nahkne õlakott, kus on signaalraketid. Vaatlusprotokolli kajastatu kinnitab, et T.Laasil olid kaasas signaalraketid, seega oli tal võimalik lasta signaalrakette. Ekspertiisiakt 18E-TB0095 kinnitab samuti, et kaks 6,35 mm Browning kaliibrilist püstolipadruni kesta on heidetud püstolist Mauser 233385, mis tõendab, et kannatanu pihta tulistati just Laasi valduses olnud püstolist Mauser. Seega, on eeltsiteeritud tõenditega tõendamist leidnud süüdistatava poolt nii kannatanu kõhtu ja kätte tulistamine kui ka asjaolu, et kannatanule laskude tagajärjena tekitatud tervisekahjustus – ei olnud tekitatud kujul eluohtlik. Riigikohus on lugenud kõhuõõnde ulatuva haava eluohtlikuks vigastuseks (RKKK 3-1-1-40-13 p- 7 ja 10). Kuna kuul jäi kannatanu õnneks pidama nahaaluses rasvkoes, ei jõudnud kuul kõhuõõnde. Tarmo Laasi isiku läbivaatuse protokolli kohaselt tuvastati tema riietel mitmed verekahtlased määrdumised. Vasaku silma all tumelilla hematoom koos tursega. Mõlemal põsel ja ninal punetus ja kuivanud vere määrdumised. Isiku kaela esipinna parempoolses osas turse ning kaela tagumisel osal, vasaku õla tagumisel pinnal ja parema õla tagumisel pinnal mitmed marrastused, hematoomid ja punetused. Käelabadel on mullasarnased määrdumised ja parema käelaba punetav ja tursunud. Tarmo Laasi riideid on vaadeldud 10.09.2018 asitõendi vaatlusprotokollis. Nimetatud protokollid kinnitavad kannatanu, süüdistatava ja tunnistajate ütlusi, mille kohaselt toimus pärast tulistamist rüselus süüdistatava ja peamiselt tunnistaja E.P vahel. Vaidlust ei ole faktis, et rüselus algas pärast seda kui T.Laasi oli tulistanud T.P kõhtu ja kätte. Asjaolu, et T. ja E.P lükkasid T.Laasi pärast tulistamist pikali ja tahtsid Laasilt relva ära võtta, mistõttu toimus rüselus ja T.Laasi sai kergeid tervisekahjustusi, ei õigusta rüselusele eelnenud T.Laasi käitumist, mille käigus ta tulistas tulirelvast tunnistajate ja kannatanu suunas, misõttu vähemalt 2 lasku tabas T.P. Rüselus oli tingitud just T.Laasi enda eelnevast käitumisest (tulirelvast inimese pihta tulistamisest). Tunnistaja M.-J. L ütlused kinnitavad, et käis tol ööl 2 korda väljakutsel xxxx vallas xxxx. Teisel korral kohale jõudes nägi süüdistatavat ja kannatanut pikali ja üht meesterahvast püsti süüdistatava kõrval. Mees ütles, et süüdistatav tulistas kannatanut tulirelvast. Lähedal oli sõiduteel maas püstol. Relva pani politseisõidukisse. Sel hetkel tuvastasid süüdistataval joobe. Süüdistatava nägu oli verine, kuid ta ei olnud agressiivne. Tunnistaja R H ütluste kohaselt puutus kokku Laasiga xxxx taga metsas kaks korda augusti lõpus

  1. Laasil võis olla väike joove, oli tunda lõhna ja lõbusam jutt. Esimeselt väljakutselt lahkusid, kui said aru, et metsatööde organiseerijad kohale ei tule. Teistkorda saabusid tulistamise väljakutse peale, seejärel kiirabi, kriminalistid ja uurijad. Naisterahvas ütles, et Laasi tulistas nende poega kõhu piirkonda. Laasi oli istuli või pikali, tal ei olnud prille ees, tahtis neid saada. Kiirabi tuli ja viis teise mehe kohe ära. Laasi ütles, et ka talle on liiga tehtud, kohapeal talle arstiabi ei osutatud. Laasi võis politseiauto isegi nutta ja ütles, et ei oleks pidanud tulistama. Sündmuskohal oli relvataoline ese. Seega ei oska tunnistajad Laats ja H anda ütlusi tulistamise asjaolude kohta. Nende ütlustest võib järeldada, et just politsei telefonikõned tingisid perekond Pe tuleku sündmuskohale. Sellest tulnevalt on usutavad ka P ütlused, et mööda metsateed kõndides arvasid esialgu, et neile tuleb vastu politsei, mis kinnitab, et P puudus tahtlus Laasi rünnata. Tunnistaja B ütluste kohaselt toimus tulistamine 29.08.2018 xxxx kandis xxxx. Sõitis sinna Laasiga puhkama. Tarmo kutsus politsei ja oli siis 15-20 minuti koos politseiga eemal. Politsei läks ära. Siis sõitis mööda veel üks auto. Tarmo läks autot vaatama, ei mäleta, kas võttis midagi 6 kaasa. Tarmo läks uuest ära, ei näinud, et oleks midagi kaasa võtnud. Pärast Tarmo enam tagasi ei tulnud. Hiljem kuulis kolme lasku. Ei tea kas Tarmol on suvilas laskerelvi. Tarmol on raketipüstol. Pärast politsei käimist, ütles Tarmole, et ta ei läheks sinna. Oli pime ja arvab, et Tarmol oli taskulamp. Tsiteeritud tunnistaja B ütlustest nähtub, et tema tulistamist pealt ei näinud ja ei tea mis asjaoludel T.Laasi uuesti kodust ära minnes relva kaasa võttis. Põhjendatud ei ole kaitsja väide tulistamise hetkel T.Laasi võimaliku hädakaitseseisundi või hädakaitsepiiride ületamise kohta. Hädakaitse olemasoluks KarS § 28 lg 1 kohaselt tuleb kõigepealt tuvastada hädakaitseseisund, s.o vahetu või vahetult eesseisev õigusvastane rünne kaitsja või teise isiku õigushüve vastu (vt RKKKo 3-1-1-111-04, p 10 ja 3-1-1-17-04, p-d 9-10). Ründe olemasolu ja selle lõpuhetke tuvastamine sõltub faktilistest asjaoludest ja lähtub objektiivse kõrvaltvaataja seisukohalt teo toimepanemise ajal (nn ex ante hindamine) (vt RKKKo 3-1-1-17-04, p 10). Hädakaitseseisundi tuvastamise järel tuleb edasi kontrollida ka kaitsetegevuse vastavust KarS § 28 nõuetele, sealhulgas seda, kas tegemist pole hädakaitse piiride ületamisega KarS § 28 lg 2 tähenduses. Kaitsetegevus seisneb ründaja õigushüve kahjustamises ründe tõrjumiseks. Kaitsetegevuseks valitud vahend peab olema sobiv ründe lõpetamiseks ehk ründe lõplikuks tõrjumiseks, kuid samas ka säästvaim vahend selle eesmärgi saavutamiseks. Seejuures peab kaitsetegevus olema kantud kaitsetahtest, mis tähendab, et kaitsja peab aru saama, et ta viibib ja tegutseb kaitseolukorras ning lähtuma sellest oma tegevuses (vt RKKKo 3-1-1-34-08, p 10). T.Laasi enda ütluste kohaselt nägi ta, et kannatanul ja tunnistajatel ei olnud midagi käes. Seega oli T.Laasi teadlik, et talle vastu tulevad inimesed ei ole relvastatud. T.Laasil puudus ka igasugune alus eeldada, et tunnistajad ja kannatanu kavatsevad teda rünnata. Isikute vahel puudus igasugune varasem konflikt või kokkupuude. Laasi enda ütlustest nähtub, et ta tahtis märkamatult platsile ligi hiilida. Peale esimest lasku raketipüstolist ei tulistanud keegi T.Laasi vastu, seega oli T.Laasile jätkuvalt arusaadav, et talle vastu jooksvatel inimestele puuduvad tulirelvad. Enne T.Laasi poolt Mauserist tulistamist ei olnud ei kannatanud ega tunnistajad T.Laasile midagi öelnud (kinnitavad nii Laasi, tunnistaja kui kannatanu ütlused), seega ei olnud keegi ka ähvardanud Laasi rünnata. Seega ei olnud mitte keegi pannud T.Laasi suhtes toime mitte ühtegi süütegu ega ähvardanud ühegi vägivalla teoga, mille vastu T.Laasi end kaitsma oleks pidanud. Kannatanud ja tunnistajad ei olnud teinud midagi õigusvastast. Fakt, et Laasile ei meeldinud politsei tegevus, ei ole põhjuseks minna inimesi tulistama. Isegi kui Laasi arvas, et metsas tegutsevad metsavargad, ei tähenda see, et need inimesed oleks Laasile ohtlikud ja nende pihta peaks tulistama. Asjaolu, et tunnistajad ja kannatanu hakkasid pärast esimest lasku Laasi suunas jooksma, ei kinnita, et neil oli kavatsus Laasi suhtes vägivalda kasutada. Vägivalda kasutati Laasi suhtes alles peale kannatanu pihta tulistamist, eesmärgiga Laasilt relvad ära võtta. Kohus möönab, et olukorras, kus kannatanut T. P oli haavatud ja verd jooksis ning vigastuste raskus ei olnud teada, võis E.P poja verd nähes minna endast välja ning sellises erutuse seisundis T.Laasi maha panemisel kasutada tugevamat jõudu kui võib olla oli hädavajalik. Kuid kõik see mis toimus Laasi ja tunnistajate vahel pärast T.Laasi poolt tulirelvast laskmist, ei õigusta T.Laasi poolt tulirelvast inimese pihta laskmist. Hilisema rüseluse ja selle käigus saadud tervisekahjustused tingis just Laasi poolt kannatanu pihta tulistamine. Käesolevas kriminaalasjas puuduvad igasugused tõendid, mis kinnitaks, et T.Laasit ähvardas või ohustas õigusvastane rünne tema isiku või tema vara vastu, seega puudub alus väite, et T.Laasi oli hädakaitseseisundis. Kaitsja väide, et Laasi eesmärgiks oli üksnes õigusvastase tegevuse tõkestamine või hirmutamine ei haaku Laasi käitumisega. T.Laas ise läks relvadega naabri maale ja just tema oli see, kes hakkas inimeste pihta tulistama. T.Laasil ei olnud vaja naaberkinnistule üldse minna ning veel vähem koos relvaga. Isegi kui T.Laasi kujutas ette, et teda võib mingi oht ähvardada, ei ole olukorras, kus isik ise teab, et talle lähenevatel isikutel ei ole midagi käes, tulirelv kindlasti säästvaim vahend. Laasi ei hoiatanud talle lähenevaid isikuid, et kavatseb tulistada. Kui oletada, et Laasi kartis talle lähenevaid isikuid, siis oli tal võimalus 7 hoiatada, et talle lähenemise koral tulistab. Inimestevahelises üldtunnustatud käitumises ei ole aktsepteeritav ja normipärane, et kui Sulle lähenevad võõrad inimesid, kelle puhul ei ole teada, kes nad on, et siis hoiatamata kohe tulistatakse. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et T.Laasi ei tegutsenud hädakaitseisundis ja kuna puudus hädakaitseseisund ei saanud ta ka neid piire ületada. Kaitsja palub T.Laasi tegevus kvalifitseerida KarS § 118 lg 1p1 või § 119 lg 1 järgi. Tunnistamaks Tarmo Laasit süüdi KarS § 113 – 25 lg 2 järgi, tuleb tuvastada, et ta soovis kannatanu surma vähemalt kaudse tahtlusega. Juhul, kui selgub, et süüdistatava tahe ei olnud suunatud kannatanu surma põhjustamisele, tuleb tema tegu kvalifitseerida KarS § 118 lg 1 p 1 järgi. Kohtumenetluses tuvastatud asjaolude kohaselt tulistas T.Laasi T.P kaks korda tabades kõhtu ja käsivarde tekitades talle mitmeid vigastusi. Kannatanule osutati meditsiiniabi ja ta jäi ellu. Objektiivsest küljest on eelkirjeldatud tegu sobiv realiseerimaks nii KarS § 113 – 25 lg 2 kui ka KarS § 118 lg 1 p 1 koosseise. Mõlemad kõnealused süüteod on sarnased nii objektiivse külje poolest, kuna väliselt on toimepanija kummalgi juhul põhjustanud ohu inimese elule, kui ka subjektiivse külje poolest, kuivõrd KarS § 15 lg 1 kohaselt eeldab raske tervisekahjustuse tekitamine tahtlust, mida nõuab KarS § 25 lg 1 järgi ühtlasi ka süüteokatse. Seega sõltub küsimus, millise sätte järgi konkreetsel juhul süütegu kvalifitseerida, toimepanija käitumise objektiivsele (nn väline teopilt) ja subjektiivsele (nn sisemine teopilt) küljele antavast hinnangust kogumis. Juhtudel, mil isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis on konkreetseks ohuks tema elule, saab juba välise teopildi alusel teha järeldusi võimaliku tapmisteo tahtluse kohta. Tähele tuleb panna, et KarS §-ga 113 kaitstakse õigushüvena isiku elu, samal ajal kui KarS § 118 p-s 1 kaitstavaks õigushüveks on inimese tervis. See tähendab, et olukorras, kus isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis võib kausaalahela katkematu kulgemise korral suure tõenäosusega vahetult kaasa tuua inimese surma, saab juba ainuüksi välise teopildi alusel rääkida vahetust inimelu ohustamisest tapmiskoosseisu mõttes. Välisele teopildile saab tapmiskoosseisu tuvastamisel tugineda iseäranis siis, kui toimepanija tegu ei ole ühekordne, vaid koosneb mitmest isiku elu ohustavast teost ning siis, kui toimepanija tegu iseloomustab ühekordse toimimisviisi äärmuslik ohtlikkus (3-1-1-128-06). Käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud, et T.Laasi tulistas inimeste suunas kaks korda, mis mõlemad tabasid ning selle tulemusel tekkis kannatanu elule vahetu oht (kuuli jõudmisel kõhuõõnde oleks olnud tegemist eluohtliku tervisekahjustusega ning käel paiknenud kuulihaava puhul oli oht vigastada õlavarrearterit, mis on samuti eluohtlik tervisekahjustus ), ning mõlemad kuulid oleks võinud tuua kaasa kannatanu surma. Seega on käesoleval juhul oluline vaagida, kas T.Laasi tegu oli suunatud tapmisele. Riigikohus on märkinud, et iga tervist kahjustav käitumine võib endast kujutada ohtu kõige raskema tagajärje saabumiseks (3-1-1-43-06) ning sellest ei saa teha automaatselt järeldust toimepanijal esinenud tapmistahtluse kohta. Riigikohus on leidnud, et ühekordne noalöök rindkere piirkonda ei ole selliseks teoks, mis annaks automaatselt alust rääkida toimepanija tapmistahtlusest. Juhtudel, mil isiku käitumine on küll põhjustanud konkreetse ohu elule, kuid välise teopildi alusel ei saa teha tõsikindlaid järeldusi tapmistahtluse kohta, tuleb iseäranis hoolikalt kontrollida nn sisemise teopildi asjaolusid, täpsemalt seda, millele toimepanija tahtlus oli suunatud. Kohtu arvates on kaks hoiatuseta tehtud järjestikust kiiret lasku tulirelvast inimese suunas tegu, mis annab alust rääkida tapmistahtlusest. Tegemist ei olnud ühe juhusliku lasuga, vaid tegemist oli kahe suunatud tahtliku lasuga. Kahe inimeste suunas sihitud lasu puhul ei saa rääkida ettevaatamatusest. 8 Käesolevas asjas on keskseks küsimuseks kas korduvalt püstolist tulistades kehavigastuse tekitamisel möönis T.Laasi kannatanu surma saabumist enda tegevuse tulemina või lootis, et see ei saabu. Otsuses nr 3-1-1-142-05 on Riigikohtu kriminaalkolleegium märkinud, et isegi siis, kui on tuvastatud, et isik sai täiel määral aru enda teo ohtlikkusest, ei tähenda see automaatselt, et isik oleks arvestanud võimaliku raske tagajärje saabumisega ning sellega sisimas ka nõustunud (p 23). Ka väliselt eluohtliku teo toimepanemise korral on seega arvestatav argument, et tegelikkuses lootis teo toimepanija võimalikuna äratuntud tagajärge vältida. Lootus, et selline tagajärg - konkreetne ja vahetu oht elule, mis on lähedal võimalikule surmale ei saabu, peab Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsusest nr 3-1-1-142-05 tulenevalt olema aga isiku üldist elukogemust ja teospetsiifikat silmas pidades adekvaatne, st see peab tuginema isiku poolt äratuntud asjaoludele, mis lubavad tal mõistlikult uskuda, et tema poolt loodud oht ei realiseeru tagajärjes. Lootus tagajärje mittesaabumisele peab olema tõsimeelne, mis tähendab, et see toetub konkreetsetele asjaoludele ega ole sõltuvuses tema poolt mittekontrollitavast juhuslikkusest. Juhul kui loetletud tingimused ei ole täidetud, puudub alus rääkida kergemeelsusest KarS § 18 lg 2 mõttes. Olles tulistanud inimeste suunas kaks kuuli, mis mõlemad tabasid, ei kontrollinud T.Laasi enam mingilgi viisil sündmuste edasist käiku. T.Laasi käitumine tõi kaasa tema poolt mittekontrollitava sündmuste käigu ning tema poolt loodud konkreetse ohu võimaliku tagajärje kannatanu surma - hoidis ära vaid meditsiinitöötajate õigeaegne sekkumine. Tulenevalt riigikohtu praktikast olukorras, kus toimepanija on tegutsenud kannatanu surma põhjustamise suhtes vähemalt kaudse tahtlusega, neeldub tervisekahjustuse tekitamise tahtlus tapmistahtluses ning isiku tegevust tuleb õiguslikult vaadelda üksnes tapmiskatsena. T.Laasi ütluste kohaselt ei soovinud ta kedagi tappa ja otsustas hirmust tulistada E vasakule. Taimo kadus vahepeal silmapiirilt. Laasi ütlustest nähtub, et ta teadis, et lisaks traktoristile oli hoovil 3 inimest. Seega oli ta teadlik, et isegi kui tema parajasti neid inimesi ei näe, liigub pimedas tema suunas 3 isikut. Laasi ütlustest nähtub, et ta oli nooruses käinud lasketrennis ja relvaregistri väljatrükk kinnitab, et T.Laasil on 2001-2005 olnud relvaluba. Seega on T.Laasi puhul tegemist isikuga, kes omas keskmisest suuremaid kogemusi ja teadmisi relvade kasutamisest ning kelle lasketäpsus oli parem kui keskmisel inimesel. Kannatanu T.P ütlustest nähtub, et tulistamise hetkel oli vahe vaid mõned meetrid ja T.Laasi oli tulistamise hetkel tema poole näoga. Ka tunnistaja E.P kinnitas, et Laasi oli näoga kannatanu poole. Kannatanut otse kõhtu tulistamine kinnitab, et süüdistatav oli näoga kannatanu poole. Arvestades, et lasud tabasid kannatanut kõhtu ja kätte, tulistas T.Laasi lähedalt inimese keha piirkonna kõrguselt ja ei üritanudki teha hoiatuslasku õhku. Asjaolu, et T.Laasi pani kodus salve 6-7 padrunit (tema enda ütlused) näitab, et T.Laasil oli juba kodust lahkudes plaanis tulistada püstolist Mauser. T.Laasi ei võtnud relva kaasa mitte ainult ähvardamiseks või hoiatamiseks, vaid kogu tema käitumise jadast: politsei lahkudes koju tagasi minnes, kodust relva võtmine, selle laadimine ja ilma midagi ütlemata nii raketipüstolist kui Mauserist tulistamine, võib järeldada, et T.Laasil oli alguset peale valmisolek inimese pihta tulistamiseks. Laasi käitumisele hinnangut andes arvestab kohus ka fakti, et T.Laas soovis relvadega märakamatult lähedale hiilida, mis näitab Laasi soovi teisi inimesi oma käitumisega üllatada. Sellise Laasi enda avaldatud suhtumisega riimuvad Laasi poolt ilma hoiatamata tulistamised. T.Laasil võttis pärast lasku raketipüstolist, kätte Mauseri ja tulistas ilma vahedeta kohe 2 lasku. Tarmo Laasi poolt väikese vahemaa juures inimeste suunas järjest kahe lasu tulistamine, veendumata pärast esimest lasku ega keegi pihta ei ole saanud, näitab, et isik oli valmis igasugusteks tagajärgedeks. Kahte järjestikust lasku inimeste suunas ei saa nimetada hoiatuslasuks. Hoiatuslask tehakse üks ja õhku. Sealjuures ei hoiatanud T.Laasi kannatanut ja 9 tunnistajaid üldse, et tal on tulirelv ja ta kavatseb neid tulistada. Isegi pärast lasku raketipüstolist ei öelnud Laasi, et kavatseb uuesti tulistada kui talle lähenevad inimesed ei peatu. Vastupidi, T.Laasi tegutses vaikides, millest võib järeldada, et ta soovis, et tema tegevus oleks teiste jaoks ootamatu. Tunnistaja H ja P ütlused kinnitavad, et vahetult pärast tulistamist kahetses T.Laasi tulistamist ja palus vabandust. Isiku poolt teo kahetsemine näitab, et ta sai täielikult aru, mida ta oli teinud. Samuti saab sellest järeldada, et T.Laasi ei pannud tapmise katset toime kavatsetult. T.Laasi enda ja tunnistaja B ütlused kinnitavad, et Laasi oli tarvitanud kõnealusel õhtul eelnevalt alkoholi. Ka indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt tuvastati 29.08.2018 kell 02:03 T. Laasil alkoholijoove 0,47 mg/l. Seega on tõendatud ja selles ei ole ka vaidlust, et süüdistatav oli teo toimepanemise ajal alkoholijoobes. On tõenäoline, et isik oli alkoholijoobe tõttu kergemini ärritunud ning ta ei mõelnud oma teo tagajärjele, kuid see ei tähenda, et isik ei oleks oma teost aru saanud. Alkoholijoove ei ole küll kergendav asjaolu, kuid alkoholijoobe üks tunnustest on vähenenud võime oma tegude tagajärgi arvestada. Kuigi Taimo Laasi ei mõelnud tõenäoliselt tagajärjele enne kannatanu pihta tulistamist, pidi ta oma senise elukogemuse pinnalt aru saama ja võimalikuks pidama, et inimeste suunas mitu korda tulistades võib ta kellelegi pihta saada ja tekitada kannatanule eluohtliku vigastuse, mille tagajärjel võib viimane surra. Tulistades inimese keha kõrgusel suunda, kus ta teadis olevat inimesed, möönis T.Laasi sellega igasuguse tagajärje saabumise võimalust.T.Laasi ei välistanud enda jaoks ka võimalikku teise inimese surma. Seega pani Tarmo Laasi tapmise katse toime kaudse tahtlusega ja tema tegevus tuleb kvalifitseerida KarS § 113 lg 1- 25 lg 2 järgi. Süüdistus KarS § 418 lg 2p1 järgi Tunnistaja R L kinnitas, et suvilat kasutas Tarmo Laasi ja tunnistaja käib seal arva. Ei teadnud, kas Tarmol on kodus või suvilas relvad. Alkoholi tarvitades, hakkab Tarmo rusikaga vastu rinda tagume, et tema on kõva mees. Vägivaldseks ei muutunud. Ei ole kunagi näinud padruneid ega relvi suvilas. Tunnistaja ütlused kinnitavad, et kuigi tema on suvila omanik, kasutab seda T.Laasi ja suvilas olnud asjadest s.h relvadest ja laskemoonast ei tea tunnistaja midagi. 29.08.2018 ja 30.08.2018 läbiotsimisprotokollide kohaselt leiti xxxx külast T.Laasi kasutuses olnud majast ja kõrvalhoonetest muu hulgas: paukpadruni sarnased esemed 4tk, stardipüstoli hülsid 10, padrunikest 1, 1 kuulilaadne ese, 4 signaalraketi hülssi, 1 padruni hülss, 3 stardipüstoli padrunit, 1 signaalraketi hülss. 1 relvasalv kollast värvi riidekotiga, kolm väikest plastiktopsi kuulidega, topsis 18 kuuli, hülss kleebisega, plastmass purkides 77 padrunit diivani seest. 05.09.2018 läbiotsimisprotokolli kohaselt leiti T.Laasi kasutuses olnud sõiduautost relvalaadne ese, salv, 12 padrunit. 06.09.2018 läbiotsimisprotokolli kohaselt leiti T.Laasi kasutuses olnud korterist xxx muu hulgas: 24 6,35 padrunit, relvataoline ese 88SP 9x19 para, 650 9 mm padrunit „Luger“, 108 25AUTO padrunit, 77 9 mm padrunit, 11+10 poolmantel kuuli, 100 9 mm Luger padrunit, 14 9 mm kuuli, 1 metallist relvasalv, 7+ 20 22 LRkaliibri padrunit, 5,45x39 mm ja 7,62x54R padrunid. Tunnistaja Laats ütlused kinnitavad, et sündmuskohalt leiti maast püstol Mauser. Ekspertiisiakti nr 18E-TB0095 kohaselt kuulub püstol Mauser mudel 1910 kaliiber 6,35 Browning nr 233385 tulirelvade hulka ja on laskekõlblik. Norinco mudel 88 modifikatsioon SP kaliiber 9x19 mm nr AO1927 kuulub tulirelvade hulka. Püstol ei ole päästelöögimehhanismi rikke tõttu laskekõlblik, ent on kõlblik laskude sooritamiseks akti p 1.4.1 kirjeldatud viisil. 10 152 6,35 Browning kaliibrilist püstolipadrunit kuuluvad tulirelva laskemoona hulka ja laskekõlblikud on
  2. 27 22 LRkaliibrilist ääretulepadrunit kuuluvad tulirelva laskemoona hulka, laskekõlblikud oli 3 1 trasseeriva kuuliga 5,45x39 mm kaliibriline vintpüssipadrun kuulus tulirelva laskemoona hulka ja oli laskekõlblik. 1 7,62x54R kaliibriline vintpüssipadrun kuulus tulirelva laskemoona hulka ja oli laskekõlblik; 1 242 9x19 mm kaliibrilist püstolipadrunit kuuluvad tulirelva laskemoona hulka ning on laskekõlblikud . Relvaregistri andmetel oli T.Laasil relvaluba L-381 26.02.2001-27.10.2005 relvale Singer FA82775 6,35 mm. Relv varastatud. Relvaluba L-0/91 14.10.2003-23.11.2004 gaasipüstolile või- revolvrile 8mm. Relv kaotatud. Seega puudus T.Laasil kehtiv relva luba tema valdusest leitud tulirelva Mauser 1910 kaliiber 6,35 Browning ja elukohast leitud tulirelva Norinco 88 ning süüdistuses loetletud padrunite valdamiseks. Ekspert T A ütluste kohaselt olid Mauser, Nornico valmistatud relvatehases. Raketipüstol tulirelvade hulka ei kuulunud, kuna eesmärk signaaliandmine. Stalker ettenähtud signaalrakkettide laskmiseks. Heckler ja Stalker on ka tööstuslikult valmistatud.Tulirelvade eesmärk on saata lendkeha püssirohu toimel, signaalrelvad mõeldud märgu andmiseks ja need ei ole loodud kellegi kahjustamiseks. Raketi ja signaalpüstoleid võib kasutada relvana, aga see oleks nende väärkasutus mitte sihipärane kasutus. Raketi ja signaalpüstolist tulistatud padruniga võib inimesele tervisekahjustusi tekitada. Ohutuse tagamiseks peab neid laskma vähemalt 50kraadise nurga all. Raketid on valgustatud. Pihta saamisel järgnevad kindlasti termilised kahjustused. Neid on võimalik ümberehitada tulirelvaks. Ekspertiisiks esitatutest ei olnud ükski tulirelvaks kohandatud. Gaasipadruni puhul on gaasikristallid püssirohuga padrunikestaks. Raketi kustumine sõltub laengust, mis on sees. Reegline 80 meetrit lendab ja põlemisaeg 6-8 sek. Kustumise kõrgust, saab tuvastada katsemeetodil. Raketipüstol on sileraudne ja kohe peale väljalaksmist võib ta hakata laperdama ja siis on trajektoor ettearvamatu. Alla kukub metallitükike, mis ei pruugi teha inimesele viga. T.Laasi kinnitas, et kõik läbiotsimiste käigus ja sündmuskohalt leitud relvad, padrunid jt esemed kuulusid talle või olid tema käes hoiul. Kunagi oli isiklik relv 6,35, mis varastati sealt jäid padrunid. M E andis hoiule Norinco ja padrunid, mis viis maale, M pidi need ära viima, kuid kadus M kontakt. Püstol seisis xxxx tn peidetuna, on sellest mõned paugud kunagi teinud. Relvad olid tema käes hoiul. Noorena tegeles laskmisega. Vanatädi asjadest leidis Mauseri, mis kuulus vanaisale. Väheefektiivne enesekaitse relv. Viis selle maale. On Mauseriga teinud 2 proovilasku ja seda õlitanud. Pärast seda seisis see Mauser vutlaris, kilekotis kalakasti all puukuuris, padrunid olid eraldi. Mauserile plaanis augu lasta puurida ja jätta mälestusesemeks. Omas relvaluba kuni
  3. Diivanisse peidetud padrunid andis ise välja. Seega kinnitavad tsiteeritud Laasi ütlused, et tal puudus tulirelvade Norinco ja Mauser ning süüdistuses loetletud padrunite omamiseks ja valdamiseks

kohaselt nõutav luba. Sõltumata asjaoludest, kuidas relvad ja laskemoon Laasi kätte sattusid, oli nimetatud tulirelvade omamiseks nõutav

s ettenähtud luba. Laasi ütlused kinnitavad, et kõnealused relvad olid tema käes olnud juba aastaid, seega oli tal olnud piisavalt aega, et relvad kas deaktiviseerida, ära anda või taotleda vajalik luba. Aastate jooksul on politsei korraldanud kampaaniaid, mille käigus on karistust kohaldamata võimaldatud inimestel anda ära ebaseaduslikult nende käes olevaid relvi, kuid T.Laasi ei ole ka seda võimalust kasutanud. T.Laasil on olnud varasemalt relvaluba, ta on töötanud riigiteenistuses s.h ka justiitsministeeriumis ja politseiametis, ta on õppinud õigusteadust ja töötanud juristina, seega oli T.Laasi väga hästi teadlik sellest, et relvade valdamiseks ja hoidmiseks on vajalik relvaluba. 11 Eeltoodust tulenevalt on läbiotsimisprotokollidega, tunnistaja Laats ja süüdistatava Laasi enda ütlustega leidnud tõendamist T.Laasi poolt tulirelva Mauser 1910 kaliiber 6,35 Browning ja tulirelva Norinco 88 kaliiber 9 mm ning süüdistuses loetletud padrunite omandamine, valdamine ja hoidmine.

§ 32

lg 1 (süüdistuses ekslikult § 32 lg 2p2) kohaselt on piiratud tsiviilkäibega relva ja laskemoona soetamiseks, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 5 ja 7 ning § 9 lõikes 3 sätestatud juhtudel, ning relvade, tulirelva osade või laskemoona valmistamisega, relvade, tulirelva osade või laskemoona müügiga või relvade ja tulirelva osade ümbertegemise ja parandamise teenuse osutamisega tegelemisel on vajalik soetamisluba. Laasi valdusest leitud relvade soetamiseks T.Laasil luba ei olnud.

§ 1

¹ lg 2 kohaselt on relva ja laskemoona käitlemine muu hulgas relvade ja laskemoona soetamine, leidmine, valdamine, hoidmine. Seega on T.Laasi poolt relvade ja laskemoona kodus ja suvilas hoidmise puhul tegemist relva ja laskemoona käitlemisega.

§ 34

lg 2 kohaselt annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse relvaloale kantud relva käitlemiseks

ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras. Seega ilma loata puudus T.Laasil õigus käidelda tulirelvi Mauser 1910 kaliiber 6,35 Browning ja Norinco 88 kaliiber 9 mm ning süüdistuses loetletud padruneid. Kuna T.Laasi ise teadlikult valdas ja hoidis tulirelvi ja padruneid ning ta oli teadlik, et tegemist on relvadega, mille omamiseks on vajalik luba ja ta ei teinud midagi sellise loa saamiseks, siis pani ta kuriteo toime pandud kavatsetult. Kriminaalasjas on tuvastatud, et T.Laasi valdas täpselt tuvastamata ajast kuni tema kinnipidamiseni ja läbiotsimiste korraldamiseni nii tulirelvi Mauser ja Norinco kui ka süüdistuses loetletud padruneid. Relvade ja laskemoona valdamised kestsid samal ajal ning pole tõendeid, et T.Laasi oleks mõne süüdistuses loetletud laskemoona või tulirelvade Mauseri või Norinco valdusest või hoidmisest vahepeal loobunud. T.Laasi tegevus oli kogu tema juurest leitud relvade ja laskemoona valdamise ja hoidmise ajal kantud ühtsest tahtlusest, mille eesmärgiks oli omada ja vallata relvi ja laskemoona. Asjaolu, et erinevad relvad ja laskemoon leiti ja võeti ära erinevatel kuupäevadel peale Laasi kinnipidamist 29.08.2018, ei muuda T.Laasi tegevust korduvaks KarS § 418 lg 2p1 täehnduses. T.Laasi tegevust seoses tulirelvade Mauser ja Norinco ning laskemoona käitlemisega (nende samal ajal valdamine ja hoidmine) tuleb käsitleda jätkuva kuriteona. Kars § 418 lg 2 lg 2 näeb ette vastutuse sama teo eest vähemalt teist korda, kuivõrd T.Laasi tegevus kahe tulirelva ja süüdistuses loetletud laskemoona valdamisel on kantud ühtsest tulilrevade ja laskemoona hoidmise valdamise tahtlusest tuleb T.Laasi tegevus selles süüdistuses kvalifitseerida jätkuva kuriteona KarS § 418 lg 1 järgi kui tulirelva ebaseadusliku käitlemine. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 418 kohaselt ei esine T.Laasil mõistega raske psüühikahäire hõlmatavat terviseriket. Ta ei põe vaimuhaigust, ei ole nõrgamõistuslik ega nõdrameelne ning tal ei esine muud rasket psüühikahäiret. Inkrimineeritava teo ajal ei esinenud Tarmo Laasil terviseseisundit, mis oleks mõjutanud olulisel määral tema teadvust ja käitumist ning oleks takistanud tal adekvaatset oma tegudest aru saada ja käitumist juhtida. Tarmo Laasi oli süüdivusseisundis, st ta oli talle süüksarvatud teo toimepanemise ajal võimeline aru saama oma tegude keelatusest, endale oma tegudest aru andma ja neid juhtima. Arvestades eksperdiarvamust, Laasi enda ja teda tundvate tunnistajate B ja R.L ütlusi, kohtu hinnangul käesolevas asjas Tarmo Laasi tervisest tulenevaid süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust, laadi ning süüdistatava isikut. 12 KarS § 113 lg 1 näeb karistuseks ette vangistuse kuus kuni viisteist aastat. KarS § 418 lg 1 näeb võimaliku sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. (Riigikohtu otsus 3-1-1-113-12) Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-1-1-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19). Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Tarmo Laasil karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus loeb karistust kegendavaks asjaoluks tapmise katse puhul T.Laasi kahetsuse. Kohus arvestab kuriteo asjaolusid, tegemist on tõsise isikuvastase kuriteoga, mille käigus kasutati tulirelva ja toimepanemisele aitas kaasa ilmselgelt alkoholi tarvitamine. Samuti arvestab kohus asjaolu, et T.Laasi tulistas relvast 2 korda inimeste suunas, mis ka mõlemad tabasid ja surm jäi saabumata üksnes T.Laasi tahtest sõltumata asjaoludel. T.Laasit iseloomustab fakt, et vahetult pärast sündmust T.Laasi kahetses oma tegu (kinnitavad tunnistajate ütlused). Samas iseloomustab isikut ka suurenenud huvi relvade vastu ning valmisolek kasutada relvi relvastamata inimeste vastu. Kohus arvestab karistuse mõistmisel, et kuigi Tarmo Laasi on varem kriminaalkorras karistamata, on tema puhul suurem uute kuritegude sooritamise oht just tingituna kõrgendatud huvist relvade vastu. Laasi oli enda sõnade kohaselt ka varasemalt proovinud kuidas Mauser töötab ja seda õlitanud, millest saab järeldaa, et isik soovis relva töökorras olekut ja ei soovinud seda alles hoida mitte mälestusesemena vaid kasutusvalmis tulirelvana. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kuritegude raskust ja, et tegemist oli ründega inimese elu vastu. Arvestades eeltoodut ja karistuse eripreventiivseid eesmärke (hoida Tarmo Laasit edaspidi kuritegusid toime panemast), tuleb kohtu arvates Tarmo Laasit karistada sanktsiooni alammääras vangistusega KarS § 113 lg 1 – KarS § 25 lg 2 järgi kuus aastat. Arvestades relvade ja laskemoona käitlemisest realiseerunud ohtu inimelule tuleb Tarmo Laasi KarS § 418 lg 1 järgi karistada vangistusega üks aasta. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, mõista liitkaristuseks vangistus kuus aastat. Asitõendid KarS § 83 lg 4 alusel konfiskeeritakse aine (s.h narkootiline aine), vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Ekspert avaldas kohtuistungil soovi ekspertiisis olnud relvade ja laskemoona edastamiseks EKEI-le, Juhindudes ekspertiisiasutuse soovist ja KarS § 83 lg 4, KrMS § 126 lg 3 p 1,4 otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid: 13 - CD- plaat (kriminaalasja materjalide juures) jätta kriminaalasja materjalide juurde; - nahaosakesed, proovid, kilekott, paukpadruni sarnased esemed, stardipüstoli hülsid ja padrunid, padrunikest, kuulilaadne ese, signaalraketi hülsid, padruni hülss, verekahtlase määrdumisega püssikuul (Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas) – hävitada; - õppe miinipildujamiin lõhkeaineta (Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas), poolautomaatne ühetoimeline püstol Mauser, 1 306 padrunit, poolautomaatne kahetoimeline püstol Norinco, raketipüstol Heckler&Koch, poolautomaatne kahetoimeline signaalpüstol Stalker, 5 relva salve, 3 relva kesta (Politsei- ja Piirivalveameti relvalaos)- anda üle ekspertiisiasutusele. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskuludena süüdistatavalt Tarmo Laasilt välja välja KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 1350 eurot 175 lg 1 p 3, 4 alusel määratud kaitsjale tasutud 2320.80 eurot, ja ekspertiisikulud 1924 eurot. Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. detsembri 2012. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Isiku ekspertiis, millega tuvastati kannatanule tekitatud vigastuste raskus oli oluline kriminaalasja lahendamise seisukohalt otsustamaks, kas kannatanule tekitatud vigastused olid eluohtlikud, mistõttu tuleb see kulu 84 eurot süüdistatavalt välja mõista. Tulirelva ekspertiis, lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiis, ning lasujäägiekspertiis olid olulised tuvastamaks, millised olid T.Laasi valdusest leitud relvad ja laskemoon ning kas T.Laasi riietelt leiti lasujälgi. Nimetatud ekspertiisid aitasid kaasa kriminaalasja lahendamisele, mistõttu tuleb need kulud 225+420+430 eurot süüdistatavalt välja mõista. Ambulatoorne kohtupsühhiaatriline ekspertiis, millega määrati kindlaks süüdistatava tervislik seisund süüdistuses nimetatud teo toimepanemise ajal ja ka hiljem, on samuti oluline otsustamaks, kas süüdistatav oli üldse süüdiv, mistõttu tuleb see kulu 765 eurot süüdistatavalt välja mõista Kriminaalasjas läbiviidud narkootilisest ainest joobe tuvastamise ekspertiis ei olnud kriminaalasja lahendamise seisukohalt oluline, ega aidanud kaasa asja lahendamisele, mitõttu tuleb see kulu 35 eurot jätta riigi kanda. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Mõjuva põhjusena, mis takistab isikul kõigi tema menetlusega seotud kulude kandmist, tuleb käsitada sellist takistust, mille tõttu on isikul kas objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav menetluskulusid kanda. See asjaolu võib lähtuda isikust endast, näiteks raske haigus, mille tõttu pole isik võimeline töötama. Mõjuv põhjus võib aga tuleneda ka isikuvälistest asjaoludest (nt vara kaotus). Ka sissetuleku puudumine võib teatud juhtudel olla mõjuvaks põhjuseks, et taotleda menetluskulude riigi kanda jätmist. Kuid sissetuleku puudumist ei saa käsitada mõjuva põhjusena siis, kui isikul on piisavalt vara, mille arvelt kohustused täita. Mõjuva põhjuse 14 olemasolu tõendamise kohustus lasub isikul, kes taotleb menetluskulude riigi kanda jätmist. Isikule karistuseks reaalse vangistuse mõistmine ei ole selliseks asjaoluks mis tingiks iseenesest kohtukulude riigi kanda jätmist. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12, p 7). Kaitsja taotles osalise õigeksmõistmise korral menetluskulude osalist riigi kanda jätmist. Käesolevas kriminaalasjas ei ole süüdistatav ega kaitsja taotlenud menetluskulude riigi kanda jätmist põhjusel, et süüdistatav ei suuda neid tasuda. Samuti ei nähtu kriminaaltoimiku materjalidest asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistataval esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Kohus peab süüdistatavalt välja mõistetava sundraha ja menetluskulude osas, juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades, põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega sundraha ja menetluskulude vabatahtlikuks tasumiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest.. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud s.h sundraha saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik sundraha ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile sundraha tasumist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Juhindudes KrMS § 306, 311- 313, 310 lg 1 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Tarmo Laasi KarS § 113 lg 1 – KarS § 25 lg 2 järgi ja mõista karistuseks vangistus kuus aastat. Süüdi tunnistada Tarmo Laasi KarS § 418 lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus üks aasta. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, mõista liitkaristuseks vangistus kuus aastat. KrMS § 68 lg 1 alusel lugeda kinnipidamise aeg 29.08.2018- 26.06.2019 s.o 9 kuud ja 28 päeva karistusaja hulka. Kandmisele kuulub 5 aastat 2 kuud ja 2 päeva vangistust. Karistusaja alguseks lugeda T.Laasi reaalselt karistuse kandmisele asumise kuupäev. 15 16

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.