sätestatud relvasoetamisluba ja § 34 sätestatud relvaluba, mille alusel omandab isik õiguse käidelda relva, poolautomaatset ühetoimelist tulirelva Waffenfabrik Mauser A.-G. OBERNDORF A.N mudel 1910 kaliiber 6,35 mm Browning 233385. Lähtuvalt ekspertiisiaktist nr 18E – TB0095, 02.11.2018, ekspertiisiks esitatud ühetoimeline tulirelv Waffenfabrik Mauser A.-G. OBERNDORF A.N mudel 1910 kaliiber 6,35 mm Browning 233385 kuulub tulirelvade hulka ning on laskekõlblik.
lg 2 p 2 kohaselt piiratud tsiviilkäibega relva ja laskemoona soetamiseks, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 5 ja 7 ning § 9 lõikes 3 sätestatud juhtudel, ning relvade, tulirelva osade või laskemoona valmistamisega, relvade, tulirelva osade või laskemoona müügiga või relvade ja tulirelva osade ümbertegemise ja parandamise teenuse osutamisega tegelemisel on vajalik soetamisluba.
lg 2 kohaselt annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse käidelda relvaloale kantud relva või sama liiki relva ja selle laskemoona ning helisummutit ja lasersihikut käesoleva seaduse ning selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud tingimustel ja korras.
lg 2 kohaselt loetakse relva ja laskemoona käitlemiseks relvade ja laskemoona soetamist, omamist, valdamist, hoidmist. … samuti tema kohtueelses menetluses tuvastamata ajast alates, kuid mitte hiljem kui 06.09.2018, omandas ebaseaduslikult, s.o omamata
sätestatud relvasoetamisluba ja § 34 sätestatud relvaluba, kohtueelses menetluses tuvastamata isikult kahetoimelise püstoli ehk tulirelva Norinco mudel 88 modifikatsioon SP kaliiber 9x19 mm nr AO1927 ning hoidis ja valdas seda ebaseaduslikult, s.o omamata
sätestatud relvasoetamisluba ja § 34 sätestatud relvaluba, mille alusel omandab isik õiguse käidelda relva, enda elukohas aadressil xxxx kohtueelses menetluses tuvastamata ajast kuni 06.09.2018, kui see oli Põhja prefektuuri ametnike poolt 06.09.2018 toimetatud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud. Lähtuvalt ekspertiisiaktist nr 18E – TB0095, 02.11.2018, ekspertiisiks esitatud kahetoimeline püstol Norinco mudel 88 modifikatsioon SP kaliiber 9x19 mm nr AO1927 kuulub tulirelvade hulka ning on laskekõlblik ekspertiisiaktis kirjeldatud viisil.
lg 2 p 2 kohaselt piiratud tsiviilkäibega relva ja laskemoona soetamiseks, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 5 ja 7 ning § 9 lõikes 3 sätestatud juhtudel, ning relvade, tulirelva osade või laskemoona valmistamisega, relvade, tulirelva osade või laskemoona müügiga või relvade ja tulirelva osade ümbertegemise ja parandamise teenuse osutamisega tegelemisel on vajalik soetamisluba.
lg 2 kohaselt annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse käidelda relvaloale kantud relva või sama liiki relva ja selle laskemoona ning helisummutit ja lasersihikut käesoleva seaduse ning selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud tingimustel ja korras.
lg 2 kohaselt loetakse relva ja laskemoona käitlemiseks relvade ja laskemoona soetamist, omamist, valdamist, hoidmist. … samuti tema kohtueelses menetluses tuvastamata ajal, kuid mitte hiljem kui 29.08.2018, omandas kohtueelses menetluses tuvastamata isikult ebaseaduslikult, s s.o omamata
sätestatud relvasoetamisluba ja § 34 sätestatud relvaluba, mille alusel omandab isik õiguse käidelda tulirelva laskemoona, tulirelva laskemoonast kokku 1 398 allnimetatud padruneid. Lähtuvalt ekspertiisiaktist nr 18E – TB0095, 02.11.2018, ekspertiisiks esitatud padrunitest on 2 151 laskekõlblikku 6, 35 mm Browning kaliibrilist püstolipadrunit; 3 laskekõlblikku .22L_R kaliibrilist paukpadrunit; 1 laskekõlblik trasseeriva kuuliga 5,45x39 mm kaliibriline vintpüssipadrun; 1 laskekõlblik 7,62x54R kaliibriline vintpüssipadrun 1 242 laskekõlblikku 9x19 mm kaliibrilist püstolipadrunit. Eelpool nimetatud tulirelva laskemoona hoidis ja valdas Tarmo Laasi kohtueelses menetluse tuvastamata ajast seni, kuni see oli leitud ja ära võetud 29.08.2018 ja 30.08.2018 Põhja prefektuuri ametnike poolt toimetatud läbiotsimise käigus aadressil aadressidel xxxx kinnistu (koordinaadid xxx, xxxx) ja 06.09.2018 toimetatud läbiotsimise käigus aadressil xxxx.
lg 2 p 2 kohaselt piiratud tsiviilkäibega relva ja laskemoona soetamiseks, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 5 ja 7 ning § 9 lõikes 3 sätestatud juhtudel, ning relvade, tulirelva osade või laskemoona valmistamisega, relvade, tulirelva osade või laskemoona müügiga või relvade ja tulirelva osade ümbertegemise ja parandamise teenuse osutamisega tegelemisel on vajalik soetamisluba.
lg 2 kohaselt annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse käidelda relvaloale kantud relva või sama liiki relva ja selle laskemoona ning helisummutit ja lasersihikut käesoleva seaduse ning selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud tingimustel ja korras.
lg 2 kohaselt loetakse relva ja laskemoona käitlemiseks relvade ja laskemoona soetamist, omamist, valdamist, hoidmist. Seega Tarmo Laasi tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemisega, mis on toimepandud vähemalt teist korda, pani toime KarS § 418 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav Tarmo Laasi end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Kohtuistungil andsid ütlusi kannatanu T P, tunnistajad E P, H P, T B, R L, M-J L, R H, ekspert T.A. Kohus uuris järgmisi dokumente: - Kõnesalvestiste õiend (lk 27-28); - Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fotodega, 29.08.2018 (1 kd lk 29- 40); - Isiku läbivaatuse protokoll koos fotodega, 29.08.2018 (1 kd lk 41-52); - Asitõendite vaatlusprotokoll koos fotodega (1 kd lk 53- 94); - Isiku ekspertiisiakt nr 18E-PõI0166 koos lisadega, 02.10.2018 (1 kd lk 95-99); - Indikaatorvahendi kasutamise protokoll, 29.08.2018 (1 kd lk100); - Joobeseisundi tuvastamise saatekiri, 29.08.2018 (1 kd lk 101); - Tarmo Laasi kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, 29.08.2018 (1 kd lk 102-105) - Isiku läbivaatuse protokoll koos fotodega, 29.08.2018 ( 1 kd lk106-138 ); - Asitõendi vaatlusprotokoll koos fotodega, 10.09.2018 ( 1 kd lk 139-151 ); - Tarmo Laasi kahtlustatavana antud ütlused (2 kd lk 191, kohus avaldas KrMS § 293 ja § 289 lg 1 alusel ); - Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt nr 418, 13.09.2018 (1 kd lk156-163 ); - Relvaregistri väljatrükk (1 kd lk 164 ); - Läbiotsimisprotokoll koos fotodega, 29.08.2018 (1 kd lk 165-197 ); - Läbiotsimisprotokoll koos fotodega, 30.08.2018 (1 kd lk198-211 ); - Läbiotsimisprotokoll koos fotodega, 05.09.2018 (1 kd lk 212-230 ); - Läbiotsimisprotokoll koos fotodega, 06.09.2018 (2 kd lk 1 -46 ); - Asitõendi vaatlusprotokoll, 09.09.2018 (2 kd lk47-49 ); 3 - Asitõendi vaatlusprotokoll koos fotodega, 12.09.2018 (2 kd lk 50-87); Ekspertiisiakt nr 18E-PL0014, 30.10.2018 (2 kd lk 88-92 ); Ekspertiisiakt nr 18E-TB0095, 02.11.2018 (2 kd lk 93-116 ); Ekspertiisiakt nt 18E-AE0003, 19.10.2018 (1 kd lk 152-155 ); Asitõendi vaatlusprotokoll koos fotodega, 28.09.2018 (2 kd lk 117-146 ); Karistusregistri õiend (2kd lk 146); Õiend sissetuleku kohta (2 kd lk 147-150); Õigusabidokumndid (2 kd lk 151-161, 184-187); Tõkendi dokumendid (2kd lk 162-177, 198); Asitõendite üleandmise aktid (2 kd lk 178-183); Tööraamatu väljavõte (2 kd lk 194-197); Tervisedokumend (2 kd lk 199-207). Kohus kuulas helisalvestisi (kõned Häirekeskusesse). Kohus, kuulanud ära süüdistatava, tunnistajad, kannatanu ja eksperdi ning uurinud dokumentaalseid tõendeid asub järgmistele seisukohtadele. Süüdistus KarS § 113 lg 1- 25 lg 2 järgi Süüdistatav Tarmo Laasi end tapmise katses süüdi ei tunnistanud. Ekspertiisiakti nr 18E-PõI0166 kohaselt esinesid T Pl kaks peetuslasuvigastust: üks haav paiknes kõhul nabast kõrgemal ja keha keskjoonest vasemal, haavakanali suund eest-paremalt tahavasakule, kuuli peetumine vasakul küljel nahaaluses rasvkoes. Teine haav asus vasaku küünarvarre sirutuspinnal alumises kolmandikus, haavakanal suund ülenev, kuuli peetumine vasaku õlavarre pehmetes kudedes. Tervisekahjustused ei ole eluohtlikud ja nende paranemine kestab 4 nädalat kuni 4 kuud. Vigastusega ei kaasnenud elundi kaotust ega selle tegevuse lakkamist. Kannatanul oli vigastatud kõhusirglihas, mis paikneb kõhukelme vahetus läheduses ja mille vigastamise korral oleks tegemist kõhuõõnde ulatuva haava ja eluohtliku tervisekahjustusega. Kõhuõõnede ulatuva haava korral on tõsine oht vigastada kõhuõõne organeid ja tõuseb tüsistuste lisandumise risk. Vasakul ülajäsemele paikneva kuulihaava puhul oli oht vigastada õlavarrearterit, mis on eluohtlik tervisekahjustus. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et fliisil on lõikevigastus lukust parema käes pool ja vasaku käe randmel. Kannatanu P ütluste kohaselt kuulus xxxx metsavahile L T, kellega oli tegevus kooskõlastatud. Öine vahetus tegi metsas tööd. Politsei kutse peale läks kohale, süüdistati metsavarguses. Politseid enam ei olnud. Teed mööda tuli taskulambiga isik, läksid ema-isaga lähemale vaatama, kuid rakett lendas üle pea, suund oli nende suunas. Enne keegi midagi ei öelnud. Isik oli kuskil 20-30 meetrit. Tundis ohtu ja liikus kiiremini raketiga isiku poole. Isik võttis vasakult poolt teise püstoli ja tulistas. Nägu oli kannatanu poole ja mõned meetrid oli vahe. Mäletab nelja lasku, kaks tabas. Üks kõhu piirkonda jäi selga pidama, kuul võeti hiljem välja. Teine kuul vasakust randmest sisse ja õlavarres peatus. Oli raske hingata. Haaras mehel käest kinni, et püstol ära võtta. Mees osutas vastupanu. Lõi meest 1-2 korda, siis jõudis ka isa kohale, koos surusid mehe maha ja võtsid püstolid ära. xxxx haiglas opereeriti. Käsi annab tänaseni tunda, kuul võeti kuu aega tagasi välja. Mehele lähenedes ei öelnud mees kannatanule midagi. Ei mäleta kas mees ütles pärast esimest lasku midagi. Isa oli selja taga 5-10 meetrit, jõudis peale laskmist kohale. Kartis, et mees võib veel tulistada, sest suunas relva nende poole. Relva said kätte füüsilise rüseluse käigus. Meest maha pannes püstolit käest ära ei saanud. Lõi mees käega 1-2 korda. Mingit eset, millega end kaitsta kaasas ei olnud. Natuke suutis peale kahte lasku liikuda. Üksi 4 poleks meest maha suutnud enam panna. Isiklikult mehelt relvi ära ei võtnud, ta ei lasknud lahti aga rüseluse lõpus olid relvad maas. Oli üle poole aasta töövõimetu ja käsi on nõrk Tunnistaja E P ütluste kohaselt toimus tulistamine 29.08.2018 poole ühe paiku öösel. Politsei nõudis korduvalt välja tulemist. Läksid kohale, politseid ei näinud, traktorist läks tööd tegema. Jalutasid tagasi hoovist, kui nende suunas lasti rakett. Ei näinud laskjat. Autotuled paistsid neile tagant poolt peale. Mehel oli üle õla kott, mis pärast oli puu juures maas. Rakett oli umbes 10 meetri kõrgusel. Esialgu ei tundnud ohtu, raketi laskmine ei ole keelatud. Vahemaa pojaga oli 3m siis kuulis üle kahe lasu. Paukude järel tekkis laskja ja poja vahel rüselus. Raketi püstol oli tunnistaja poole natuke kõrvale, kuid teisega ta lasi. Teine oli suunatud otse poja poole, tulistaja oli näoga otse tema poole. Võttis relva ära ja lõi mehe pikali. Pojal oli auk kõhus. Tulistaja oli pojast mõni meeter viimaste laskude ajal. Poeg oli tunnistajast vasakul, laskja oli ees. Mees ütles pärast, et andke andeks Eesti mehed. Enne nägi tuld kui inimest. Abikaasa oli siis selja taga. Tunnistaja H P ütluste kohaselt tulistati 29.08.18 kella 12 ja ühe vahel öösel. Läksid politsei kõne peale kohale. Traktor seisi pimeduses, politseid ei olnud. Taimo käskis traktoristil tööle hakata. Ootasid politseid, jalutasid metsateel. Nägid valgust, arvas, et politsei tuleb. Suundusid valguse poole. Mehed olid eespool. Inimese juurest tuli rakett, mis lendas üle pea. Vaatas kuhu rakett maandus ja kui ümber keeras olid mehed koos ja kuulis plötsakat (lasku), siis oli rüselus ja kiirendas sammu. Kuulis kahte lasku. Nägi, et poeg hoidis kätt kõhu peale, et on vaja kiirabi. Tegeles pojaga ja ei tea mida tegid mees ja abikaasa. Süüdistatav Laasi ütluste kohaselt hakkas poole kümne ajal traktor T hoovis tööle ja kutsus politsei. Politsei helistas kuhugi ja käskis dokumentidega kohale tulla. Umbes 22.30 sõitis politsei ära ja traktor lülitati välja. Ei olnud politsei äraminekul rahul lahendusega. Umbes 23.30 pandi traktor uuesti käima. Ei saanud stardipüstolit autost kätte, seepärast pani Mauseri põue. Mauseri võttis puukuurist, karbis oli 2 salve, millest laadis ühe. Pani kõik 6 või 7 padrunit. Laadis igaks juhuks. Kaasas oli ka raketipüstol. Arvas, et midagi kahtlast toimub. Tahtis märkamatult platsile ligineda. Nägi õues tumedat autot ja 3 inimest. Kujud olid traktori kõrval mõne meetri Laasi pool. Meestel ei näinud midagi käes.Tegi paar saamu ja siis joosti tema poole. E P oli paremal ja T otse. Arvas, et isa tahab teda poolküljelt võtta. Vahemaa oli 7 meetrit. Tegi raketipüstolist parema käega hoiatuslasu üles. Mauserist tegi 2 lasku kiiresti üksteise järgi. Mehed jooksid veel kiiremini. Tekkis hirm. E tuli paremalt, T kadus vahepeal silmapiirilt. Otsustas E vasakule teha hoiatuslasu ja tegi kaks lasku. Siis tuli T välja ja siis isa juba lõi rusikaga. Laasi kukkus maha ja siis peksti kätte-jalgadega, kaotas teadvuse. Vasakuga lasi nii, et E vasakule läheks, et pihta ei saaks, kuid teine mees tuli põõsast välja. Raketipüstol oli paremas käes tühi. Sai aru, et keegi sai pihta teise peksmise korra järel. P lubas teda relvast maha lasta. Kui politseisse helistas oli mõne klaasi veini võtnud. Raketipüstolist tegi ühe lasu. Kolmanda lasu kohta ei ole tema ütlused, uurija pani kirja. Tsiteeritud kannatanu, tunnistajate ja süüdistatava ütlused kinnitavad, et kannatanu ja tunnistajad liikusid metsateel kui neile tuli vastu süüdistatav, kes tulistas kõigepealt raketipüstolist ühe lasu õhku, seejärel tulistas süüdistatav teisest relvast vähemalt 2 lasku, mis tabasid kannatanut kõhtu ja kätte. Kannatanu haaras süüdistatavast, edasi toimus rüselus süüdistatava ja tunnistaja E.P vahel. Ekspertiisiakti nr 18E-AE0003 kohaselt leiti T.Laasi jopelt, jope varrukatelt ja T.Laasi kätelt tulirelvast tulistamisel tekkivatele põlemisjääkidele iseloomulikke mikroosakesi. Parema käel keskmisel määral ja vasakul käel vähesel määral. Lasujääkidele iseloomulikud mikroosakesed on elementkoostise põhjal samaliigilised sündmuskohalt võetud padrunikestas leiduvate lasujääkidega. Tarmo laasi kätelt ja riietelt lasujääkide leidmine kinnitab samuti, et T.Laasi oli isikuks, kes tulistas T Pt. 5 29.08.18 sündmuskoha vaatlusprotokoll, kinnitab, et xxxx talust umbes 66 m kaugusel metsateel on vasakpoolses süvendjäljes maas hülss (xxxx). Hülsist vasakul 2,5 kaugusel põõsastikus on musta värvi nahkne õlakott, kus on signaalraketid. Vaatlusprotokolli kajastatu kinnitab, et T.Laasil olid kaasas signaalraketid, seega oli tal võimalik lasta signaalrakette. Ekspertiisiakt 18E-TB0095 kinnitab samuti, et kaks 6,35 mm Browning kaliibrilist püstolipadruni kesta on heidetud püstolist Mauser 233385, mis tõendab, et kannatanu pihta tulistati just Laasi valduses olnud püstolist Mauser. Seega, on eeltsiteeritud tõenditega tõendamist leidnud süüdistatava poolt nii kannatanu kõhtu ja kätte tulistamine kui ka asjaolu, et kannatanule laskude tagajärjena tekitatud tervisekahjustus – ei olnud tekitatud kujul eluohtlik. Riigikohus on lugenud kõhuõõnde ulatuva haava eluohtlikuks vigastuseks (RKKK 3-1-1-40-13 p- 7 ja 10). Kuna kuul jäi kannatanu õnneks pidama nahaaluses rasvkoes, ei jõudnud kuul kõhuõõnde. Tarmo Laasi isiku läbivaatuse protokolli kohaselt tuvastati tema riietel mitmed verekahtlased määrdumised. Vasaku silma all tumelilla hematoom koos tursega. Mõlemal põsel ja ninal punetus ja kuivanud vere määrdumised. Isiku kaela esipinna parempoolses osas turse ning kaela tagumisel osal, vasaku õla tagumisel pinnal ja parema õla tagumisel pinnal mitmed marrastused, hematoomid ja punetused. Käelabadel on mullasarnased määrdumised ja parema käelaba punetav ja tursunud. Tarmo Laasi riideid on vaadeldud 10.09.2018 asitõendi vaatlusprotokollis. Nimetatud protokollid kinnitavad kannatanu, süüdistatava ja tunnistajate ütlusi, mille kohaselt toimus pärast tulistamist rüselus süüdistatava ja peamiselt tunnistaja E.P vahel. Vaidlust ei ole faktis, et rüselus algas pärast seda kui T.Laasi oli tulistanud T.P kõhtu ja kätte. Asjaolu, et T. ja E.P lükkasid T.Laasi pärast tulistamist pikali ja tahtsid Laasilt relva ära võtta, mistõttu toimus rüselus ja T.Laasi sai kergeid tervisekahjustusi, ei õigusta rüselusele eelnenud T.Laasi käitumist, mille käigus ta tulistas tulirelvast tunnistajate ja kannatanu suunas, misõttu vähemalt 2 lasku tabas T.P. Rüselus oli tingitud just T.Laasi enda eelnevast käitumisest (tulirelvast inimese pihta tulistamisest). Tunnistaja M.-J. L ütlused kinnitavad, et käis tol ööl 2 korda väljakutsel xxxx vallas xxxx. Teisel korral kohale jõudes nägi süüdistatavat ja kannatanut pikali ja üht meesterahvast püsti süüdistatava kõrval. Mees ütles, et süüdistatav tulistas kannatanut tulirelvast. Lähedal oli sõiduteel maas püstol. Relva pani politseisõidukisse. Sel hetkel tuvastasid süüdistataval joobe. Süüdistatava nägu oli verine, kuid ta ei olnud agressiivne. Tunnistaja R H ütluste kohaselt puutus kokku Laasiga xxxx taga metsas kaks korda augusti lõpus
kohaselt nõutav luba. Sõltumata asjaoludest, kuidas relvad ja laskemoon Laasi kätte sattusid, oli nimetatud tulirelvade omamiseks nõutav
s ettenähtud luba. Laasi ütlused kinnitavad, et kõnealused relvad olid tema käes olnud juba aastaid, seega oli tal olnud piisavalt aega, et relvad kas deaktiviseerida, ära anda või taotleda vajalik luba. Aastate jooksul on politsei korraldanud kampaaniaid, mille käigus on karistust kohaldamata võimaldatud inimestel anda ära ebaseaduslikult nende käes olevaid relvi, kuid T.Laasi ei ole ka seda võimalust kasutanud. T.Laasil on olnud varasemalt relvaluba, ta on töötanud riigiteenistuses s.h ka justiitsministeeriumis ja politseiametis, ta on õppinud õigusteadust ja töötanud juristina, seega oli T.Laasi väga hästi teadlik sellest, et relvade valdamiseks ja hoidmiseks on vajalik relvaluba. 11 Eeltoodust tulenevalt on läbiotsimisprotokollidega, tunnistaja Laats ja süüdistatava Laasi enda ütlustega leidnud tõendamist T.Laasi poolt tulirelva Mauser 1910 kaliiber 6,35 Browning ja tulirelva Norinco 88 kaliiber 9 mm ning süüdistuses loetletud padrunite omandamine, valdamine ja hoidmine.
lg 1 (süüdistuses ekslikult § 32 lg 2p2) kohaselt on piiratud tsiviilkäibega relva ja laskemoona soetamiseks, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 5 ja 7 ning § 9 lõikes 3 sätestatud juhtudel, ning relvade, tulirelva osade või laskemoona valmistamisega, relvade, tulirelva osade või laskemoona müügiga või relvade ja tulirelva osade ümbertegemise ja parandamise teenuse osutamisega tegelemisel on vajalik soetamisluba. Laasi valdusest leitud relvade soetamiseks T.Laasil luba ei olnud.
¹ lg 2 kohaselt on relva ja laskemoona käitlemine muu hulgas relvade ja laskemoona soetamine, leidmine, valdamine, hoidmine. Seega on T.Laasi poolt relvade ja laskemoona kodus ja suvilas hoidmise puhul tegemist relva ja laskemoona käitlemisega.
lg 2 kohaselt annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse relvaloale kantud relva käitlemiseks
ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras. Seega ilma loata puudus T.Laasil õigus käidelda tulirelvi Mauser 1910 kaliiber 6,35 Browning ja Norinco 88 kaliiber 9 mm ning süüdistuses loetletud padruneid. Kuna T.Laasi ise teadlikult valdas ja hoidis tulirelvi ja padruneid ning ta oli teadlik, et tegemist on relvadega, mille omamiseks on vajalik luba ja ta ei teinud midagi sellise loa saamiseks, siis pani ta kuriteo toime pandud kavatsetult. Kriminaalasjas on tuvastatud, et T.Laasi valdas täpselt tuvastamata ajast kuni tema kinnipidamiseni ja läbiotsimiste korraldamiseni nii tulirelvi Mauser ja Norinco kui ka süüdistuses loetletud padruneid. Relvade ja laskemoona valdamised kestsid samal ajal ning pole tõendeid, et T.Laasi oleks mõne süüdistuses loetletud laskemoona või tulirelvade Mauseri või Norinco valdusest või hoidmisest vahepeal loobunud. T.Laasi tegevus oli kogu tema juurest leitud relvade ja laskemoona valdamise ja hoidmise ajal kantud ühtsest tahtlusest, mille eesmärgiks oli omada ja vallata relvi ja laskemoona. Asjaolu, et erinevad relvad ja laskemoon leiti ja võeti ära erinevatel kuupäevadel peale Laasi kinnipidamist 29.08.2018, ei muuda T.Laasi tegevust korduvaks KarS § 418 lg 2p1 täehnduses. T.Laasi tegevust seoses tulirelvade Mauser ja Norinco ning laskemoona käitlemisega (nende samal ajal valdamine ja hoidmine) tuleb käsitleda jätkuva kuriteona. Kars § 418 lg 2 lg 2 näeb ette vastutuse sama teo eest vähemalt teist korda, kuivõrd T.Laasi tegevus kahe tulirelva ja süüdistuses loetletud laskemoona valdamisel on kantud ühtsest tulilrevade ja laskemoona hoidmise valdamise tahtlusest tuleb T.Laasi tegevus selles süüdistuses kvalifitseerida jätkuva kuriteona KarS § 418 lg 1 järgi kui tulirelva ebaseadusliku käitlemine. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 418 kohaselt ei esine T.Laasil mõistega raske psüühikahäire hõlmatavat terviseriket. Ta ei põe vaimuhaigust, ei ole nõrgamõistuslik ega nõdrameelne ning tal ei esine muud rasket psüühikahäiret. Inkrimineeritava teo ajal ei esinenud Tarmo Laasil terviseseisundit, mis oleks mõjutanud olulisel määral tema teadvust ja käitumist ning oleks takistanud tal adekvaatset oma tegudest aru saada ja käitumist juhtida. Tarmo Laasi oli süüdivusseisundis, st ta oli talle süüksarvatud teo toimepanemise ajal võimeline aru saama oma tegude keelatusest, endale oma tegudest aru andma ja neid juhtima. Arvestades eksperdiarvamust, Laasi enda ja teda tundvate tunnistajate B ja R.L ütlusi, kohtu hinnangul käesolevas asjas Tarmo Laasi tervisest tulenevaid süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust, laadi ning süüdistatava isikut. 12 KarS § 113 lg 1 näeb karistuseks ette vangistuse kuus kuni viisteist aastat. KarS § 418 lg 1 näeb võimaliku sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. (Riigikohtu otsus 3-1-1-113-12) Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-1-1-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19). Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Tarmo Laasil karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus loeb karistust kegendavaks asjaoluks tapmise katse puhul T.Laasi kahetsuse. Kohus arvestab kuriteo asjaolusid, tegemist on tõsise isikuvastase kuriteoga, mille käigus kasutati tulirelva ja toimepanemisele aitas kaasa ilmselgelt alkoholi tarvitamine. Samuti arvestab kohus asjaolu, et T.Laasi tulistas relvast 2 korda inimeste suunas, mis ka mõlemad tabasid ja surm jäi saabumata üksnes T.Laasi tahtest sõltumata asjaoludel. T.Laasit iseloomustab fakt, et vahetult pärast sündmust T.Laasi kahetses oma tegu (kinnitavad tunnistajate ütlused). Samas iseloomustab isikut ka suurenenud huvi relvade vastu ning valmisolek kasutada relvi relvastamata inimeste vastu. Kohus arvestab karistuse mõistmisel, et kuigi Tarmo Laasi on varem kriminaalkorras karistamata, on tema puhul suurem uute kuritegude sooritamise oht just tingituna kõrgendatud huvist relvade vastu. Laasi oli enda sõnade kohaselt ka varasemalt proovinud kuidas Mauser töötab ja seda õlitanud, millest saab järeldaa, et isik soovis relva töökorras olekut ja ei soovinud seda alles hoida mitte mälestusesemena vaid kasutusvalmis tulirelvana. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kuritegude raskust ja, et tegemist oli ründega inimese elu vastu. Arvestades eeltoodut ja karistuse eripreventiivseid eesmärke (hoida Tarmo Laasit edaspidi kuritegusid toime panemast), tuleb kohtu arvates Tarmo Laasit karistada sanktsiooni alammääras vangistusega KarS § 113 lg 1 – KarS § 25 lg 2 järgi kuus aastat. Arvestades relvade ja laskemoona käitlemisest realiseerunud ohtu inimelule tuleb Tarmo Laasi KarS § 418 lg 1 järgi karistada vangistusega üks aasta. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, mõista liitkaristuseks vangistus kuus aastat. Asitõendid KarS § 83 lg 4 alusel konfiskeeritakse aine (s.h narkootiline aine), vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Ekspert avaldas kohtuistungil soovi ekspertiisis olnud relvade ja laskemoona edastamiseks EKEI-le, Juhindudes ekspertiisiasutuse soovist ja KarS § 83 lg 4, KrMS § 126 lg 3 p 1,4 otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid: 13 - CD- plaat (kriminaalasja materjalide juures) jätta kriminaalasja materjalide juurde; - nahaosakesed, proovid, kilekott, paukpadruni sarnased esemed, stardipüstoli hülsid ja padrunid, padrunikest, kuulilaadne ese, signaalraketi hülsid, padruni hülss, verekahtlase määrdumisega püssikuul (Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas) – hävitada; - õppe miinipildujamiin lõhkeaineta (Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas), poolautomaatne ühetoimeline püstol Mauser, 1 306 padrunit, poolautomaatne kahetoimeline püstol Norinco, raketipüstol Heckler&Koch, poolautomaatne kahetoimeline signaalpüstol Stalker, 5 relva salve, 3 relva kesta (Politsei- ja Piirivalveameti relvalaos)- anda üle ekspertiisiasutusele. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskuludena süüdistatavalt Tarmo Laasilt välja välja KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 1350 eurot 175 lg 1 p 3, 4 alusel määratud kaitsjale tasutud 2320.80 eurot, ja ekspertiisikulud 1924 eurot. Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. detsembri 2012. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Isiku ekspertiis, millega tuvastati kannatanule tekitatud vigastuste raskus oli oluline kriminaalasja lahendamise seisukohalt otsustamaks, kas kannatanule tekitatud vigastused olid eluohtlikud, mistõttu tuleb see kulu 84 eurot süüdistatavalt välja mõista. Tulirelva ekspertiis, lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiis, ning lasujäägiekspertiis olid olulised tuvastamaks, millised olid T.Laasi valdusest leitud relvad ja laskemoon ning kas T.Laasi riietelt leiti lasujälgi. Nimetatud ekspertiisid aitasid kaasa kriminaalasja lahendamisele, mistõttu tuleb need kulud 225+420+430 eurot süüdistatavalt välja mõista. Ambulatoorne kohtupsühhiaatriline ekspertiis, millega määrati kindlaks süüdistatava tervislik seisund süüdistuses nimetatud teo toimepanemise ajal ja ka hiljem, on samuti oluline otsustamaks, kas süüdistatav oli üldse süüdiv, mistõttu tuleb see kulu 765 eurot süüdistatavalt välja mõista Kriminaalasjas läbiviidud narkootilisest ainest joobe tuvastamise ekspertiis ei olnud kriminaalasja lahendamise seisukohalt oluline, ega aidanud kaasa asja lahendamisele, mitõttu tuleb see kulu 35 eurot jätta riigi kanda. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Mõjuva põhjusena, mis takistab isikul kõigi tema menetlusega seotud kulude kandmist, tuleb käsitada sellist takistust, mille tõttu on isikul kas objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav menetluskulusid kanda. See asjaolu võib lähtuda isikust endast, näiteks raske haigus, mille tõttu pole isik võimeline töötama. Mõjuv põhjus võib aga tuleneda ka isikuvälistest asjaoludest (nt vara kaotus). Ka sissetuleku puudumine võib teatud juhtudel olla mõjuvaks põhjuseks, et taotleda menetluskulude riigi kanda jätmist. Kuid sissetuleku puudumist ei saa käsitada mõjuva põhjusena siis, kui isikul on piisavalt vara, mille arvelt kohustused täita. Mõjuva põhjuse 14 olemasolu tõendamise kohustus lasub isikul, kes taotleb menetluskulude riigi kanda jätmist. Isikule karistuseks reaalse vangistuse mõistmine ei ole selliseks asjaoluks mis tingiks iseenesest kohtukulude riigi kanda jätmist. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12, p 7). Kaitsja taotles osalise õigeksmõistmise korral menetluskulude osalist riigi kanda jätmist. Käesolevas kriminaalasjas ei ole süüdistatav ega kaitsja taotlenud menetluskulude riigi kanda jätmist põhjusel, et süüdistatav ei suuda neid tasuda. Samuti ei nähtu kriminaaltoimiku materjalidest asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistataval esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Kohus peab süüdistatavalt välja mõistetava sundraha ja menetluskulude osas, juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades, põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega sundraha ja menetluskulude vabatahtlikuks tasumiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest.. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud s.h sundraha saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik sundraha ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile sundraha tasumist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Juhindudes KrMS § 306, 311- 313, 310 lg 1 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Tarmo Laasi KarS § 113 lg 1 – KarS § 25 lg 2 järgi ja mõista karistuseks vangistus kuus aastat. Süüdi tunnistada Tarmo Laasi KarS § 418 lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus üks aasta. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, mõista liitkaristuseks vangistus kuus aastat. KrMS § 68 lg 1 alusel lugeda kinnipidamise aeg 29.08.2018- 26.06.2019 s.o 9 kuud ja 28 päeva karistusaja hulka. Kandmisele kuulub 5 aastat 2 kuud ja 2 päeva vangistust. Karistusaja alguseks lugeda T.Laasi reaalselt karistuse kandmisele asumise kuupäev. 15 16
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.