KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Ants Mailend Otsuse tegemise aeg 01.04.2020.a Tsiviilasja number 2-19-134177 Tsiviilasi E Vi hagi R Gi vastu elatise saamiseks Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad 2 430 eurot Hageja: E V (isikukood xxx) Hageja seaduslik esindaja (ema) A V (isikukood xxx) Kostja: R G (isikukood xxx) Kostja lepinguline esindaja Maia Ploom 30.03.2020 Kohtuistungi kuupäev RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi osaliselt. 2. Mõista kostjalt R Gilt (isikukood
- x)hageja E Vi (isikukood
- x)kasuks välja 1 172 eurot. 3. Mõista kostjalt R Gilt (isikukood
- x)hageja E Vi (isikukood
- x)kasuks välja elatis 262 eurot kuus alates 01.05.2020, kuid mitte vähem kui 89,72% seaduse alusel ettenähtud elatise miinimummäärast kuus, kuni lapse täisealiseks saamiseni (kuni 24.07.2037). 4. R G on kohustatud maksma elatist iga kalendrikuu eest hiljemalt vastava kuu 10. kuupäeval A Vi kontole x või muule tema poolt teatatud kontole. Samale kontole tuleb tasuda ka eespool punktis 2 väljamõistetud summa. 5. Jätta hagi rahuldamata eelnimetatut ületavate nõuete osas. 6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik 1. Hageja E V esitas 18.11.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse korras nõude elatise saamiseks miinimummääras. Kostja R G vaidles maksekäsu ettepanekule 28.11.2019 vastu väites, et lapse kulud on väiksemad kui 540 eurot kuus ning et novembri eest on ta elatist juba maksnud. Pärnu Maakohus andis asja üle Harju Maakohtule hagimenetlusse. 2. Hageja esitas 16.01.2020 hagiavalduse. Hageja on imik ja elab koos emaga. Kostja maksis poolte kokkuleppel novembris ära elatise 270 eurot oktoobri eest. Hageja ülalpidamiskulud on 584 eurot kuus. Hageja nõuab elatist vastavalt kehtivale miinimummäärale alates novembrist 2019. 3. Harju Maakohus võttis hagi menetlusse 20.01.2020 määrusega. 4. Kostja vastas hagile 02.02.2020. Kostja teatas, et tunnistab hagi osaliselt ja on valmis maksma elatist 200 eurot kuus. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE 2013. aasta novembris koostatud uurimusest selgub, et lapse tegelikud kulud jäävad üldjuhul oluliselt madalamaks kui võiks eeldada PKS § 101 lg 1 järgi. Uurimuse „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika uuendamine ja analüüs" kohaselt keskmine arvestuslik ülalpidamiskulu aastatel 2010-2012 oli Eestis 280 eurot kuus ühe lapse kohta. Kostja netosissetulek on 916 eurot kuus ja sellest vähemalt pool peaks jääma kostja vajadusteks. Kostja peab mõtlema ka oma pensionisäästude peale. 5. Kohus selgitas pooltele 04.02.2020 määrusega menetluse seisu ja tõendamiskoormust (digitoimiku lk [dtl] 65). 2 6. Kostja teatas 24.02.2020 avalduses, et hageja ülalpidamiskulud on 245 eurot kuus (dtl 68). Kostja teatas, et seda on võimalik tõendada ainult vande all antavate seletustega. Kostja väitis, et on maksnud hagejale elatist sularahas. Kostja ülalpidamisel on ka teine laps X, kes elab nädalaste perioodide kaupa vaheldumisi kostja ja oma ema juures. Kostja kannab Xi ülalpidamiskuludest igakuiselt 377 eurot (dtl 69). Kostja enda vältimatud kulud on 770 eurot kuus ja kõik kulud kokku 1 297 eurot. Kostja keskmine töötasu on 547,8 eurot kuus aga tulevikus peab ta tõenäoliseks hakata teenima ca 900 eurot kuus. Kostjat toetavad sularahaga tema vanemad (dtl 70). 7. Hageja eitas 25.02.2020 avalduses kostjalt sularaha saamist. Hageja väitel sai ta veebruaris 2020 kostjalt pangaülekandega 200 eurot. Hageja ema saab igakuiselt riiklikku toetust 60 eurot (dtl 96). Hageja tegi ühtlasi kompromissiettepaneku, et kostja maksaks alates 01.12.2019 igakuiselt 270 eurot. 8. Kohus selgitas pooltele 25.02.2020 määrusega menetluse seisu ja tõendamiskoormust (digitoimiku lk [dtl] 115). Kohus selgitas, et seni esitatud tõendite asjakohasust pole nende esitajate poolt nõuetekohaselt põhjendatud. Kohus jättis rahuldamata kostja taotluse seletuse andmiseks vande all. Kohus toetas hageja kompromissiettepanekut ja pakkus välja kokkuleppe sõnastuse. 9. Kostja esitas 29.03.2020 tõendina sularaha maksmise kavatsust kajastava sõnumivahetuse. Ühtlasi väitis kostja RAKE 2020 uuringule tuginedes, et hageja ülalpidamiskulud on 355 eurot kuus (dtl 123). Kostja kordas valmidust maksta elatist 200 eurot kuus. Kohus jättis selle avalduse menetlemata, kuna menetlemine oleks toonud kaasa menetluses viivituse (30.03.2020 kohtuistungi protokolli lk 2). 10. Kohus vaatas asja läbi 30.03.2020 videokonverentsi teel peetud kohtuistungil. Hageja seaduslik esindaja istungil ei osalenud, olles eelnevalt teatanud takistustest istungil osalemiseks. Kohus ei rahuldanud hageja taotlust istungi edasilükkamiseks (dtl 117). Kohus arutas asja hageja osavõtuta, kuna hageja oli teatanud nõusolekust asja lahendamiseks kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata (dtl 43). Otsuse põhjendused 11. Kohus rahuldab hagi osaliselt, põhjendades seda alljärgnevaga. 12. Hageja nõuab elatist perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 2 sätestatud minimaalses määras. Nimetatud sätte kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 2019.a oli vastavalt arvestatud miinimumelatise summaks 270 eurot kuus, alates 01.01.2020 292 eurot kuus (Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määrus nr 117 ja 19.12.2019 määrus nr 115). Vastavalt PKS § 96 ja § 97 p 1 on alaealisel lapsel õigus saada oma isalt elatist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 lg 2 kohaselt on alla 18-aastane isik alaealine. PKS § 108 järgi võib elatist nõuda tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluses oma nõude 18.11.2019 ja 3 nõuab elatise väljamõistmist alates 01.11.2019 (vt kohtu selgitusi 04.02.2020 määruse ps 2, dtl 65). 13. Pole vaidlust, et hageja elab koos emaga ning et kostja temale vahetult ülalpidamist ei anna. 14. Hageja väitel on tema ülalpidamiskulud 584 eurot kuus (dtl 47). Tulenevalt PKS 101 lg 2 kohaldamise kohtupraktikast ei pea hageja tõendama elatise miinimummäära ja riikliku lapsetoetuse summa piiresse jäävaid ülalpidamiskulusid. Eeldatakse, et lapse ülalpidamiskulud on vähemalt nii suured. Lapse ema kinnitusel saab ta igakuist lapsetoetust 60 eurot (dtl 96). Hageja põhjendustest järelduvalt on lapsevanemate kanda jääv igakuine ülalpidamiskulu 524 eurot (584 – 60). Tulenevalt PKS §-dest 96 ja 102 lg 2 on kummalgi vanemal üldjuhul võrdne ülalpidamiskohustus ja hageja põhjendustest järelduvalt peaks kostja kanda jääva osa suurus olema 262 eurot kuus (524 / 2). Eelnimetatud põhjustel ei käsitle kohus täpsemalt hageja poolt esitatud tõendeid ülalpidamiskulude kohta. 15. Kostja väited hageja tegelike ülalpidamiskulude kohta on tõendamata. Muude tõendite puududes ei ole usaldusväärselt võimalik teha ülalpidamiskulusid kindlaks vande all antava seletusega, mistõttu kohus jättis kostja vastava taotluse rahuldamata (dtl 115). Kostja sellele vastuväidet ei esitanud. 16. Hageja väiteid tema ülalpidamiskulude kohta ei ole võimalik lükata ümber ainult üldiste ülalpidamiskulude kohta tehtud uuringute tulemuste kaudu. Üleriigilised tavaliste ülalpidamiskulude statistilised uuringud annavad suuniseid ja nendest peaks järeldusi tegema eelkõige seadusandja elatise miinimumsuuruse reguleerimisel. Sellisest uuringust ei saa järeldada konkreetse lapse – hageja – ülalpidamiseks vajalike kulude suurust. Käesolevas asjas ei ole tõendeid selle kohta, et hageja ülalpidamiskulud on tegelikult väiksemad hageja poolt nõutust. Kostja möönis 30.03.2020 istungil, et tema teise lapse Xi ülalpidamiskulud on oluliselt suuremad uuringu järgi vajalikest kuludest (istungiprotokolli lk 3). Põhjendusi esitamata ei saa usutavalt väita, et kostja ühe lapse ülalpidamiskulud on täpses vastavuses üleriigilise uuringu järeldustega, teise omad aga ületavad seda oluliselt. 17. Kostja poolt tema sissetulekute ja väljaminekute kohta esitatud faktiväidete õigsust eeldades ei esine PKS § 102 lg-s 2 ettenähtud alust kostjale langeva ülalpidamiskohustuse vähendamiseks. Kostjal on reaalselt võimalik kasutada igakuiselt summat 1 297 eurot (dtl 70) ja kulutada sellest igakuiselt 770 eurot iseenda vajaduste katmiseks ning 377 eurot oma teise lapse ülalpidamiskulude osaliseks katmiseks. Puuduvad põhjendused ja tõendid selle kohta, et hageja poolt nõutud elatise maksmisega võiks kostja ise või tema teine laps sattuda hagejaga võrreldes raskemasse olukorda. 18. Kostja on sisuliselt võtnud hagi õigeks 200 euro ulatuses kuus. Ülalnimetatud põhjustel on hagi põhjendatud kokku summas 262 eurot kuus. 19. Pooled vaidlevad selle üle, mis perioodi elatise katteks maksis kostja novembris 2019 270 eurot. Kostja väitel maksab ta igakuiselt 200 eurot ning novembris tehtud maksed 4 olid osaliselt tehtud oktoobri eest (dtl 69). Seda väidet ümberlükkavate tõendite puududes loeb kohus tõendatuks, et 2019.a novembri eest on kostja juba maksnud elatist 200 eurot. Hageja on võtnud omaks, et veebruaris on kostja maksnud veel 200 eurot (dtl 96). Sularahas elatise saamist hageja eitab ja kostja seda tõendanud pole. Sularaha maksmist ettevalmistava sõnumivahetuse jättis kohus hilinenud esitamise tõttu menetlemata (vt p 9 eespool), kuid kohus märgib, et sularaha maksmist lubav kohustustatud isiku avaldus ei ole teiste tõendite puududes piisav sularaha tegeliku üleandmise tõendamiseks. Hageja eitab sularaha saamist. 20. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise 262 eurot alates 01.11.2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Perioodi 01.11-31.12.2019 eest mõistab kohus kostjalt välja 324 eurot (2 x 262 – 200), perioodi 01.01-30.04.2020 eest mõistab kohus kostjalt välja 848 eurot (4 x 262 - 200) eurot, kokku 1 172 (324 + 848) eurot. 01.05.2020 algava perioodi eest mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 262 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 89,72% (262 eurot moodustab vastava protsendi praegu kehtivast miinimumelatisest 292 eurot) seadusega sätestatud elatise miinimummäärast. Kui elatise miinimummäär kasvab, suureneb vastavalt ka käesoleva kohtuotsusega väljamõistetud elatis. Vastavalt PKS § 101 lg-le 2 võib kohus elatise määrata kindlaks muutuva suurusena. 21. Kohus jätab rahuldamata hageja nõuded elatise saamiseks eelnimetatut ületavas ulatuses. 22. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Hageja taotluse (dtl 48) alusel ja juhindudes eelnimetatud sättest ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg-st 1, määrab kohus kindlaks otsuse täitmise korra. Elatis tuleb maksta hagejate ema A V kontole xxx või muule tema poolt teatatud kontole iga arvestuse aluseks oleva kuu 10. kuupäevaks. 23. Juhindudes TsMS §-st 164 jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Hageja pole teatanud, et temale on menetluskulusid tekkinud. Kostja teatas 30.03.2020 istungil, et ei nõua menetluskulude hüvitamist (istungiprotokolli lk 4). (allkirjastatud digitaalselt) Ants Mailend kohtunik 5