KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi ja menetlusliik Tartu Ringkonnakohus 1. aprill 2020 1-19-9797 Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Kri

§ 25

lg 2 järgi, lühimenetlus Apelleeritud kohtuotsus Apellant Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)

1. veebruari
2. a otsus Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Jaanika Kõrgmaa Süüdistatav Aleksandr Krivtsov, isikukood 36109110435; elukoht: XXX, töökoht: puudub, invaliidsuspensionär. Varem kriminaalkorras karistamata. Kaitsja Vandeadvokaadi abi Igor Belugin, määratud korras Prokuratuur esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Jaanika Kõrgmaa Kannatanu J.S. Kirjalik menetlus Apellatsioonimenetluse pooled Kriminaalasja läbivaatamise viis RESOLUTSIOON
3. Viru Maakohtu
4. veebruari 2020 kohtuotsus jätta muutmata.
5. Prokuratuuri apellatsioon jätta rahuldamata.
6. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Lillo&Lõhmus riigi õigusabi tasu 129 (sada kakskümmend üheksa) eurot ja 60 (kuuskümmend) senti (sealhulgas käibemaks 21 eurot ja 60 senti) Aleksandr Krivtsovile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
7. Jätta eelmises punktis välja mõistetud menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus
8. Aleksandr Krivtsov on antud kohtu alla selles, et tema 05.04.2019 kella 21.30 paiku, viibides Narva linnas aadressil XXX asuvas majas, olles alkoholijoobes, ühise alkoholitarvitamise käigus tekkinud konflikti tõttu, lõi J.S. i vähemalt 11 korda noaga erinevatesse keha piirkondadesse, sh näo, kaela, käe, kõhu, rindkere ja selja piirkonda. Oma tegevusega tekitas A. Krivtsov kannatanule füüsilist valu ning lõikehaava vasaku põse piirkonda, torke-lõikehaava vasakule ülakõhtu, torke-lõikehaava nimmepiirkonda, torke-lõikehaava kaela vasakule poole külgpinnale, lõikehaava paremale labakäele, lõikehaava parema labakäe sõrmele, lõikehaava paremale randmele, lõikehaava vasakule kõrvalestale, kaks torke-lõikehaava rindkerre ning torke-lõikehaava vasakule poole roidekaare alla. Ekspertiisi kohaselt ei olnud kannatanule tekitatud vigastused eluohtlikud, kuid arvestades A. Krivtsovi valitud kuriteo toimepanemise vahendit, löökide arvu ja keha piirkondi, kuhu löögid olid suunatud, siis pidi A. Krivtsov möönma J.S. ile eluohtliku tervisekahjustuse tekitamist. Sel moel pani A. Krivtsov tahtliku teoga toime eluohtliku tervisekahjustuse tekitamise katse, s.o KarS §

25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Maakohtu otsus

1. Viru Maakohtu
2. veebruari
3. a otsusega mõistati A. Krivtsov süüdistuses KarS §

§ 25lg 2 järgi õigeks.

Lahendati asitõenditega seotud küsimused ning jäeti menetluskulud riigi kanda.

1. Maakohtu otsuse põhiseisukohad on järgmised. 3.1 Vaidlus puudub selles, et kannatanu J.S. ja süüdistatav A. Krivtsov jagasid ja jagavad ühist elukohta aadressil XXX , Narva ja ka süüdistuses märgitud ajal ehk 05.04.2019 kella 21.31 ajal viibisid nad oma ühises elukohas. 05.04.2019 kella 21.29 ajal tehti telefoninumbrilt XXX häirekeskusele kõne, milles paluti aadressile XXX , Narva kiirabi saatmist. Kõnest nähtuvalt avaldas helistaja, et tema nägu (kõnes nimetatud lõust) on haavatud, tal on näos noahaav ja selle haava tekitaja viibib sündmuskohal (vt 10.07.2019 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli, tl 64). 3.2 Politseiametnik K.L. a ütluste kohaselt oli ta 05.04.2019 patrullekipaažis ja kella 21.31 paiku said nad väljakutse aadressile XXX , Narva. Väljakutse sisuks oli näonoahaav ja teate kohaselt viibis lööja sündmuskohal. Sündmuskohale saabusid nad paari minutiga ja nendega üheaegselt jõudsid sündmuskohale ka kiirreageerijad. Maja juurde jõudes, tuli neile värava juurde vastu nähtava näonoahaavaga, üleni verine J.S. kes avaldas, et peale tema ja ründaja majas teisi isikuid ei viibi ning ründaja viibib majas. Majja sisenedes leidsid nad elutoas paiknenud voodist istumas A. Krivtsovi nimelise isiku, kes peeti kinni ja toimetati Narva politseijaoskonda. Tunnistaja märkis ka, et sündmuskohal viibinud patrullpolitseinik J.S. leidis 2 elutoast, vasaku voodi alt, millel istus ründaja, helepunaseks värvunud veega ämbrist noa, mille osas oli kahtlus, et tegemist võib olla rünnakuks kasutatud noaga. J.S. võttis kummikinnastes kätega noa ämbrist välja, nuga pakendati ja markeeriti ning võeti sündmuskohalt kaasa. Samuti fotografeeriti ja videosalvestati sündmuskoht (tl 1-15). 3.3 Politseiametnik K.L. aga ühetaolisi ütlusi andis ka J.S. . Kahtlustatava kinnipidamise ajal viibis kannatanu J.S. koos K.L. a ja N.R. ga väljas. Kannatanul esines nähtav kehavigastus – vasakul näopoolel paiknev noahaav. Kannatanule kutsuti kiirabi, kes talle esmaabi osutas ja ta haiglasse toimetas. Kannatanu avaldas neile, et Aleksandr, kellega nad majas viibisid, oli teda noaga näkku löönud. Tunnistaja ütluste kohaselt oli kannatanu nähtavas alkoholijoobes – tema suust oli tunda alkoholilõhna ning tema reaktsioon ja kõneviis olid aeglased. Sisenedes XXX majja, köitsid tema tähelepanu esiku ja köögi põrandal olnud verekahtlased määrdumised. Määrdumised olid ka elutoas ja vooditel. Kahtlustatav Aleksandr paiknes nende sisenemise hetkel elutoas. Temagi oli nähtavas joobes – tema kõnnak oli ebastabiiline ja isik oli verbaalselt agressiivne. Kiirreageerijad pidasid Aleksandri kinni, toimetasid politseisõidukisse ja seejärel politseijaoskonda. Majas puudus valgus, mistõttu tuli kasutada taskulampe. Tunnistaja avastas voodi alt valget värvi ämbri heleroosa vedelikuga, milles oli lahtikäiv nuga. Noa käepide oli helepruuni värvi ja nuga oli lahtises asendis. (tl 46-48). 3.4 Maakohus uuris veel ka politsei vormikaameraga salvestatut, mis on kantud 10.07.2019 asitõendi vaatlusprotokolli (tl 64-73). 3.5 Menetluse käigus kuulati nii kannatanu J.S. (tl 49-58) kui ka süüdistatav A. Krivtsov (tl 117-124) üle. 3.6 SA Narva Haigla edastatud dokumenditele vastavalt reageeris kiirabi 05.04.2019 kell 21.29 väljakutsele, mille kohaselt paluti kiirabi aadressile XXX , Narva noahaavadega isikule. Patsiendiks osutus J.S. , kellel tuvastati mitut keha piirkonda haaravad lahtised haavad, sh näohaavad, kõrva haav, kaela vasaku poole haav, rindkerehaavad, vasaku roidekaare haav, parema nimmepiirkonna haav, parema labakäe haav, V. sõrme labakäe haav ja haav paremas randmes. (tl 76-82) Ekspertiisiga nr 19E-IDI0049 (tl 87-91) tuvastati J.S. il 15 cm pikkune lõikehaav vasaku põse piirkonnas, ca 2 cm pikkune torke-lõikehaav vasakul ülakõhus, ca 2 cm pikkune torkelõikehaav nimmepiirkonnas, ca 3 cm pikkune torke-lõikehaav vasakul pool kaela külgpinnalt, ca 7 cm pikkune lõikehaav paremal käelabal, ca 1,5 cm pikkune lõikehaav parema labakäe V. sõrmel, ca 1,5 cm pikkune lõikehaav paremal randmel, ca 2 cm pikkune lõikhaav vasakus kõrvalestas, ca kaks 2 cm pikkust torke-lõikehaava rindkerel ja ca 3,5 cm pikkune torkelõikehaav vasakul roidkaare all. Ekspertiisiakti kohaselt on vigastatud tekkinud terava vägivalla toimel, löökidest teravaotsalise, lõikeserva omava vahendiga, näiteks noaga. Vigastused võivad olla tekitatud määruses näidatud ajal ehk 05.04.2019 kella 21.30 paiku. Löögid on tekitatud vähemalt
2. löögi tagajärjel. Ekspertiisiakti kohaselt pole tegemist eluohtlike vigastustega ja need paranevad vähema kui 4 nädalaga. 3.7 Maakohus nentis, et puuduvad vasturääkivused selles, et 05.04.2019 viibisid A. Krivtsov ja J.S. ühiselt aadressil XXX , Narva, nad tarvitasid alkoholi ning A. Krivtsov tekitas J.S. ile süüdistuses nimetatud kehavigastused. Küll on kannatanu ja süüdistatava ütlused nende vahel toimunud sündmuste kulgemise ja põhjuste osas sedavõrd erinevad, et kaasa tuua järelm, mille kohaselt on ühe isiku versioon XXX , Narva aset leidnud sündmuste osas on ebausaldusväärne. 3 3.8 Maakohus asus seisukohale, et antud juhul pole võimalik kannatanu verisoonile tugineda, sest kannatanu on selgitusi andes olnud ebajärjepidev, tema ütlused on ebaloogilised ja tema kohtueelsel menetlusel antud ütlused muudest tõenditest olulistes detailides tuge ei leia. 3.8.1 Kannatanu eitas tema ja A. Krivtsovi vahelise konflikti olemasolu enne A. Krivtsovi rünnet. A. Krivtsov andis aga ütlusi, et neil tekkis ühise alkoholi tarvitamise käigus sõnaline konflikt, mille käigus kasutati teineteise aadressil inetuid ja ebatsensuurseid väljendeid. Politseiametnike vormikaamerate salvestustistest, nähtub, kuidas J.S. vastab politseiametnikule noaga löömise põhjuste kohta, et nad tülitsesid (kaamera salvestus tehtud rinnakaameraga P19064). Seega on kannatanu algselt avaldanud tülitsemist, mida hilisemal ülekuulamisel eitama asus. 3.8.2 Järgnevalt avaldas J.S. , et A. Krivtsov lõi teda noaga elutoa ja köögi vahelise ukse juures ning pärast kahte kõhtu tehtud lööki kaotas ta teadvuse. Pärast teadvuse taastumist nägi ta, et on üleni verine ja kutsus kiirabi. Maakohus analüüsis häirekeskusele tehtud kõne salvestist, kus kõnes viidatakse üksnes näkku tehtud veritsevale noahaavale. Maakohtu jaoks ei olnud mõistatavad J.S. i selgitused üksnes näovigastuse olemasolu kohta. Samast tõendist tuleneb seegi, et ka politseiametnike saabudes osutab kannatanu samuti üksnes oma näohaavale. 3.8.3 Kuna J.S. avaldas ülekuulamisel teadvusekadu, mis tekkis teise kõhupiirkonda saadud löögi järgselt, siis on kiirabikaardile tehtud tema ütlustele tuginedes kanne, et teadvusekadu tal esinenud pole (tl 82). Seega on J.S. i ütlused vastuolulised ka teadvusekao osas. 3.8.4 Maakohtu hinnangul on J.S. andnud vastuolulist informatsiooni ka noa osas. Ülekuulamisel märkis ta, et nuga, mida A. Krivtsov tema suhtes kasutas, kuulus A. Krivtsovile. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt (rinnakaamera P19064 salvestis) märkis J.S. hoopis seda, et A. Krivtsovi käes oli hoopis temale kuuluv nuga. 3.8.5 Edasiselt osutas maakohus asjaolule, et J.S. i sõnade kohaselt lõi A. Krivtsov teda elutoa ja köögi vahelise ukse juures. Kuna A. Krivtsovi sõnade kohaselt tekkis tal pärast kahte kõhtu saadud noalööki teadvusekadu, siis tähendab see, et ta pidi kukkuma just antud kohta ja tema kukkumispaigas pidi A. Krivtsov teda täiendavalt lööma veel
3. korral. Uurides sündmuskoha vaatlusprotokolli ühes selle lisaks olevate fotodega (tl 16-29) ning K.L. a ütluste lisaks olevaid fotosid (tl 1-15), nentis maakohus, et J.S. i kirjeldatud kohas puuduvad veremäärdumised või muud viiteid, mis võimaldaks järeldust, et J.S. tema poolt kirjeldatud paika kukkus ja selles kohas ka kehavigastused sai. Siinkohal võttis maakohus arvesse, et J.S. i ütluste kohaselt pidi ta teadvusekao tõttu valdava osa lööke saama teadvusetus olekus põrandal lebamise ajal. Köögi ja magamistoa ukseläve juures on verekahtlane määrdumine veretilkade kujul; suurem veremäärdumine paikneb köögis külmkapi juures. Samuti on suurem veremäärdumine täheldatav magamistuppa sisenedes parempoolsel voodil ja teise (magamis)toa põrandal. Märgitust järeldub, et koht, kus J.S. pidanuks löökide ajal lebama, suur hulka veremäärdumist edasi ei anna ja enamgi veel, kui J.S. oli põrandal pikali, siis tähendab see, et veremäärdumine ei saanud jääda kõnealusesse paika tilkadena. Pikali oleku korral pidanuks veri olema seal laialihõõrutud kujul. Kohus märkis ka, et kahetsusväärselt ei ole menetluse käigus peetud vajalikuks uurida J.S. il seljas olnud rõivaid – need võimaldanuks täiendavalt kontrollida tema esitatud versiooni paikapidavust või ebakõlasid. 4 3.9 Maakohtu hinnangul pole kõrvale võimalik jätta ka A. Krivtsovi tervislikku seisundit. Kahtlustatavana ülekuulamisel märkis A. Krivtsov, et ta on 100% töövõimekaotusega, sest avarii järgselt on tema selgroolülid nihkunud, jalgadel ta liikuda ei saa ja liigub üksnes karkude abil. Et A. Krivtsovi liikumine on äärmiselt vaevaline, sai maakohus vahetult tajuda kohtuistungil. A. Krivtsov liikus abivahendite, s.o karkude toel ja tema teisel korrusele asuvasse kohtusaali tulemine/jõudmine võttis J.S. i kaasabil tavatult pika aja. Ka tunnistaja J.S. kirjeldas A. Krivtsovi liikumist/kõnnakut sündmuskohal ebastabiilsena. 3.10 Eelnevast kujunes järgnev pilt – olulise liikumispuudega A. Krivtsov liigub abivahenditeta (neid üheski menetluses uuritud tõendis ei kirjeldata ega viidata) nuga käes toast köögi suunas, satub ukse juures vastamisi endast füüsiliselt tugevama J.S. iga, keda esmalt kahel korral noaga kõhtu lööb. Nende löökide järgselt kaotab J.S. teadvuse – mõistuspäraselt kukub, ent A. Krivtsov jätkab teadvusetult lamava J.S. i noaga löömist erinevatesse kehapiirkondadesse. Võttes arvesse haavade paiknemist erinevates kehapooltes ja piirkondades, siis tähendab see, et liikumisraskustega A. Krivtsov pidi akontaktse J.S. i asendit ka muutma. Arvestades juba kohtu poolt eelnevalt välja toodud J.S. i ütluste ebakõlasid, samuti A. Krivtsovi tervislikust seisundist tulenevat, ei pea kohus eluliselt võimalikuks sündmuste kulgemist J.S. i kirjeldatud viisil ja kohus jätab J.S. i ütlused XXX , Narva aset leidnud sündmuste kirjelduse osas ebausaldusväärsuse argumendil kõrvale. 3.11 Kannatanu ütlusi ei toeta ka asitõendi vaatlusprotokoll (tl 30-44). Selle kohaselt vaadeldi kahtlustatava jopet, millelt leiti verekahtlast määrdumist, kahtlustatava teksapükse, millelt leiti veremäärdumist, kahtlustatava kampsunit, millelt leiti veremäärdumist, sündmuskohalt leitud ja ära võetud lappi, millel oli verekahtlane määrdumine ja nuga, millelt võeti puute proovid. Kõiki neid esemeid vaadeldi ja kirjeldati, ent neid ei ole võimalik siduda kannatanu versiooniga juhtunu kohta. Selgust ja ka tuge kannatanu versioonile ei tule ka DNA-ekspertiisist (tl 98-108), sest A. Krivtsovi kampsuni esiosalt ja teksapükste esiosalt, samuti küünte alt võetud proovidelt saadi DNA täisprofiilid, mis on kokkulangev A. Krivtsovi DNA profiiliga, mitte aga J.S. i DNA profiiliga; kahtlustatava jope vasakult varrukalt võetud proovilt, köögipõrandalt asunud veremäärdumisest ja padja pinnalt asunud veremäärdumisest võetud proovidelt saadi DNA analüüsil täisprofiilid, mis on kokku langevad J.S. i DNA profiiliga, kuid mitte A. Krivtsovi DNA proviiliga. Noa käepidemelt võetud kahelt proovilt saadi DNA analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui kahelt isikult ja saadud tulemuste alusel ei saa välistada, selles A. Krivtsovilt ja J.S. ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldust selles. Mis puudutab täiendavalt A. Krivtsovilt võetud küünealuseid proove, siis tulemiks olnud kokkulangevus kas A. Krivtsovi enda DNA profiiliga, milles ei välistata J.S. ilt pärinevat bioloogilist materjali proovis, või pole J.S. i DNA profiil selles üldse sedastatav. Seega kinnitavad kõnealused asjaolud juba asjaolusid, mille üle põhimõttelist vaidlust pole, kuid ei aita kõrvalda kahtlusi, milles ebakõlad eksisteerivad. 3.12 Järgnevalt võttis maakohus seisukohta A. Krivtsovi ütluste osas. Maakohus märkis, et A. Krivtsovi ütlustes esinevad mõningased ebakõlad, ent need ei too kaasa tema ütluste osalist või täielikku ebausaldusväärseks lugemist ja sellega haakuvalt ka tema ütluste kõrvale jätmist. A. Krivtsov, et neil tekkis J.S. iga sõnaline konflikt, mille käigus kasutati teineteise aadressil inetuid, ebatsensuurseid väljendeid. See selgitus on kooskõlas asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvaga (vt politsei ja kannatanu vaheline vestlus sündmuste põhjuste kohta). Mis puudutab A. Krivtsovi ülejäänud ütlusi, s.h selgitusi miks ja kus ta J.S. i noaga lõi, siis nentis maakohus, et ühtegi menetlusõiguslikult lubatavat tõendit, mis tema ütlused kahtluse alla seaks või täielikult ümber lükkaks, pole. Tema ütlustest järeldub seegi, et kogu talle ette heidetav 5 sündmus leidis aset (elu)toas, voodis ja selle juures, kus ta istus. Ka politsei saabudes paiknes A. Krivtsov just voodis, mille alt veega täidetud ämbrist leiti ja võeti ära kuriteo toimepanemise vahendiks olnud nuga. Uurimise käigus pole kogutud ka tõendeid, mis viitaks võimalusele, et kannatanu noaga löömine võinuks toimuda muus kohas kui seda on A. Krivtsovi nimetatu. Kõrvutades A. Krivtsovi ütlusi, milles need kajastavad piirkondi, kuhu ta noalöögid tegi, J.S. il tuvastatud vigastustega, siis nentis maakohus, et tema ütlused pole täiel määral kattuvad J.S. il tuvastatud vigastustega. Kõnealust ebakõla ei pidanud maakohus aga oluliseks, kuna kõnealuste ebakõlade tekkimiseks on sedastatavad objektiivsed asjaolud. Tuvastatu kohaselt leidis J.S. i ja A. Krivtsovi vaheline sündmus aset 05.04.2019 kella 21.30 paiku. K.L. a ütluste lisaks olevate fotode, sündmuskoha vaatlusprotokolli ja selle lisaks olevate fotode, samuti nii J.S. ütluste kui ka asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt realiseerus J.S. i kehaline väärkohtlemine pimedal ajal. Osutatud tõenditest on nähtav seegi, et eramus aadressil XXX , Narva puudus elektrivalgustus ja ka väljakutsele reageerinud politseiametnikel tuli sündmuskohal kasutada taskulampe. Arvestades märgitut ja pidades silmas, et A. Krivtsov oli eelnevalt alkoholi tarvitanud ning J.S. i rünnak oli A. Krivtsovile ootamatu, siis nentis kohus, et kõnealused asjaolud nende koostoimes annavad aluse objektiivseks järelduseks, et A. Krivtsovil polnud võimalik täpselt fikseerida kuhu piirkondadesse rüseluse käigus antavad löögid täpselt sattusid ning tema ütluste ebausaldusväärseks lugemine argumendil, et tema ütlused pole kokku langevad J.S. il tuvastatud vigastustega, on põhjendamatu. Maakohus tegi kokkuvõtvalt järelduse, et A. Krivtsovi ütlused on tervikuna usaldusväärsed ja neile on võimalik tugineda. 3.13 A. Krivtsovi avaldatu kohaselt tekkis tal J.S. iga ühise alkoholi tarvitamise käigus sõnaline konflikt. Alkoholi tarvitamise ajal istus ta magamistoa voodil, J.S. aga magamistoas laua taga asetseval toolil (vt ka sündmuskoha vaatlusprotokolli). Pärast sõnalist konflikti tuli J.S. tema juurde, haaras paremaga käega tema kõrist, surus jõuliselt tema kaelale ja pressis ta seljaga vastu seina. Selle tegevuse tõttu kaasnenud valu ja hingamishäire ning vastupanu ebaõnnestumise tõttu haaras ta enda kõrvalt voodilt kokkukäiva lahtises asendis olnud noa, võttis selle paremasse kätte ja torkas sellega J.S. i parema käe õlga ja seejärel selga. 3.14 KarS § 28 lg 1 sätestab, et tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt ületab isik hädakaitse piiri, kui ta kavatsetult või otsese tahtlusega teostab hädakaitset vahenditega, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele, samuti kui ta ründajale kavatsetult või otsese tahtlusega ilmselt liigset kahju tekitab. 3.15 Enne eelevas punktis nimetatud küsimuse juurde tulemist, analüüsis maakohus prokuröri väidet A. Krivtsovi ütluste lugemisest ebausaldusväärseks, sest tema läbivaatusel mingeid vigastusi või viiteid kaelapiirkonna mõjutamisele ei sedastatud. Maakohus sedastas, et süüdistataval läbivaatuse käigus kaelavigastusi ei tuvastatud (tl 127143). Protokolli kohaselt sedastati tal parema kulmu kohal asetsev pruunika korbaga kaetud kriimustus ja sama piirkonna turse; samuti tuvastati tema vasaku käe käeseljalt keskmise sõrme küüneplaadi lähedalt 1 cm pikkune lõikehaav; vasaku käe nimeta sõrmel sõlmeotsa lähedal verd immitsev lõikehaav pikkusega 1 cm ning vasaku käe peopealt plaaster, mis oli läbi imbunud veresarnase vedelikuga. 6 A. Krivtsov kuulati kahtlustavana üle 06.04.2019 kella 11st kuni kella 12ni. Tema läbivaatust teostati 06.02.2019 kella 2.20st kuni kella 03.00ni. Seega teostati A. Krivtsovi läbivaatust tema ülekuulamisele eelnenud ajal. Kuigi uurimisasutus sai tema ütluste kaudu teadlikuks tema väitest kaela mõjutamise kohta, siis ei nähtu, et uurimisasutus oleks kõnealust informatsiooni kontrollinud. Kuna vastavat informatsiooni ei kontrollitud ja isiku läbivaatuse protokollis puudub märge, et A. Krvitsovi kaela/kaelapiirkonda kontrolliti ja tal puudusid kaelavigastused, siis on prokuröri väide kaelavigastuste puudumise/tuvastamatuse kohta õiguslikult irrelevantne. 3.16 Võttes aluseks A. Krivtsovi ütlused, jaotas maakohus J.S. i käitumise kolme ossa – esimest käitumisaktide jada kirjeldas kohus juba eelnevalt – J.S. tuli voodil istunud A. Krivtsovi juurde, kus haaras jõuliselt A. Krivtsovilt kaelast ja surus ta vastu seina; sellele tegevusele reageeris A. Krivtsov kahe noalöögiga. Pärast teist noalööki vabastas J.S. A. Krivtsovi kaela ja eemaldus A. Krivtsovist. Seejärel tõusis A. Krivtsovi voodist püsti, ent taas tuli J.S. tema suunas. Kartes uut kehalist rünnakut, lõi ta uuesti J.S. i noaga selga. Seejärel lükkas J.S. ta uuesti voodile, misjärel kasutas ta J.S. i suhtes täiendavalt nuga. 3.17 A. Krivtsovi ütlustele tuginedes luges maakohus tõendatuks, et esimesed kaks noalööki tegi A. Krivtsov hetkel, mil J.S. tema kaelast jõuliselt haaras, kaela pigistas ja teda kaelast kinni hoides vastu seina surus. Seega tõrjus A. Krivtsov vahetut rünnet ehk õiguslikult viibis A. Krivtsov hädakaitseseisundis. Võttes aluseks KarS § 28 lg-s 1 toodu koostoimes osutatud Riigikohtu suunistega, järeldub, et A. Krivtsov oli õigustatud enda õigusvastast õigushüvede kahjustamist lõpetama J.S. i õigushüvede kahjustamisega ehk teisisõnu – realiseerima kaitsetegevust. Tuvastatu kohaselt kasutas A. Krivtsov kaitsetegevuseks nuga, täpsemalt kahte noahoopi. Kohus möönis, et üldjuhul on noa kasutamine küsitav, sest selle kasutamine võib kaasa tuua kõige raskemaid tagajärgi. Hetkel, mil J.S. süüdistatavat kaelast kinni haaras, seda pigistas ja teda kaelast kinni hoides vastu seina surus, istus A. Krivtsov voodil. A. Krivtsovi tervislikust seisundist tulenevalt puudus tal võimalus ära jooksmiseks/põgenemiseks ja seejuures pole ümber lükatav ka tema väide, et enne noa kasutamist üritas ta J.S. i haardest vabaneda, ent see ebaõnnestus. Seega tuleb edasiselt analüüsida, millist tõhusat kaitsemeedet oli A. Krivtsovil tekkinud olukorras üldse võimalik kasutada. Tekkinud olukorras puudus A. Krivtsovil ühegi teise, J.S. i õigushüvesid vähem kahjustava kaitsevahendi kasutamise võimalus. Tal ei olnud füüsiliste jõudude ebavõrdsuse ja terviseseisundist tuleneva liikumistakistuse tõttu võimalik osutada füüsilist kehalist vastupanu, so nt J.S. i ära lükata, teda eemale tõugata või ise lahkuda/põgeneda. Samuti ei ole sedastatav, et tal olnuks aega otsustada vahendi üle, mida ründe tõrjumiseks kasutada. A. Krivtsovi ütlused võimaldavad järeldust, et J.S. i käitumine oli ootamatu. Siinkohal on ka oluline, et A. Krivtsov ei võtnud nuga kusagilt eesmärgipäraselt, et J.S. ile kahju tekitada. Ta andis ütlusi, mille kohaselt J.S. i tegevuse ajal (kaelast kinni haaramise, sellele jõu osutamise ja kaelast kinni hoidest vastu seina surumise ajal) avastas ta enda kõrvalt voodist lahtikäiva noa. A. Krivtsov tõrjus J.S. i õigusvastast rünnet esimese juhuslikult kätte sattunud esemega ja tuvastatu kohaselt puudus tal objektiivselt valikuvõimalus otsustada mõne muu, õigushüvesid vähem kahjustava vahendi kasutamiseks. Noa juhusliku avastamise väites pole kohtul põhjust ka kahelda. A. Krivtsovi läbivaatuse protokolli kohaselt tuvastati tema vasakult käelt mitmeid, n.ö värskeid ehk veritsevaid lõikehaavu (tl 127-143). Kahetsusväärselt pole menetluse käigus peetud vajalikuks küsitleda A. Krivtsovi kõnealuste lõikehaavad päritolu/tekkemehhanismi kohta või muul viil tuvastada nende tekkepõhjusi. Eelnevale kriminaalmenetluslikule kogemusele tuginedes ei saanud 7 maakohus välistada, et osundatud haavade tekkimine on seotud just suvalise noaterast haaramisega. Maakohtu hinnangul ei olnud A. Krivtsovil võimalik reageerida J.S. i õigusvastasele käitumisele ühelgi muul viisil või vahendiga kui seda oli juhuslikult kätte sattunud nuga ning sedastatav pole, et A. Krivtsov oleks kavatsetult või otsese tahtlusega teostanud hädakaitset vahendiga, mis ei vastanud ründe ohtlikkusele, või ta tekitas J.S. ile kavatsetult või otsese tahtluse ilmselt liigset kahju. Maakohus nentis, et A. Krivtsovi poolt kaitsetegevuseks valitud vahend oli sobiv ründe lõpetamiseks, s.o ründe lõplikuks tõrjumiseks ja antud hetkel oli tegemist ka säästvaima vahendiga taolise eesmärgi saavutamiseks. A. Krivtsovi sõnade kohaselt kasutas ta J.S. i suhtes nuga kahel korral. Seega tõusetus küsimus, kas J.S. i õigusvastase tegevuse peatamiseks piisanuks ühest noalöögist. Kohtu hinnangul tuleb sellele vastata eitavalt. A. Krivtsov avaldas, et J.S. vabastas tema kaela käte haardest alles teise noalöögi järgselt. Hädakaitseõiguse olemusest tulenevalt oli A. Krivtsovil õigus lõpetada omapoolne kaitsetegevus pärast ründetegevuse täielikku lõppemist. Kuna ründetegevus lõppes peale teist noahoopi, siis ei saa talle teise noahoobi tegemist ette heita. 3.18 A. Krivtsovi ütluste kohaselt, pärast kahe noahoopi konfliktsituatsioon lõplikku lahendust ei leidnud ning mõne hetke pärast ehk ajal, mil A. Krivtsov oli voodist jõudnud püsti tõusta, tuli J.S. uuesti tema suunas. Tundes taas hirmu kägistamise ees, lõi ta uuesti J.S. i noaga. Seejärel lükkas J.S. ta voodisse, kus ta uuesti J.S. i suhtes nuga kasutas, sh vehkis ta noaga. Kohus peab asjakohaseks välja tuua, et ekspertiisiakti kohaselt pidi A. Krivtsov J.S. i suhtes nuga kasutama vähemalt
4. korral ja J.S. il tuvastatud haavadest on 5 haava näol tegemist lõikehaavaga ja 6 haava näol on tegemist torke-lõikehaavaga. Kuna esmase ründe tõrjumise ajal põhjustas A. Krivtsov J.S. ile kaks torkehaava, siis järeldas maakohus, et ülejäänud vigastused, s.o 4 torke-lõikehaava ja 5 lõikehaava, tekkisid nö jätkutegevuse käigus. 3.19 Maakohus nentis siingi A. Krivtsovi hädakaitseseisundis viibimist. Nii selgitas A. Krivtsov, et J.S. hakkas pärast tema voodist püsti tõusmist uuesti tema suunas liikuma. Kohtu hinnangul oli selleski olukorras ehk olukorras, kus J.S. polnud veel A. Krivtsovi suhtes jõudnud õigusvastaselt käituda, õigus realiseerida kaitseõigust. Seda põhjusel, et KarS § 28 lg 1 kohaselt ei viibi isik hädakaitseseisundis mitte üksnes siis, kui ta tõrjub vahetut rünnet vaid see laieneb ka olukordadele, kus isik tõrjub vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet. 3.20 Maakohus luges tuvastatuks, et juba varem ründas J.S. A. Krivtsovi, kui haaras viimasel kinni kaelast, mõjutas seda tugevajõuliselt, takistas A. Krivtsovi hingamist ning lükkas viimase kaelast kinni hoides vastu seina. Vaieldamatult on taoline tegevus valu ja elu lõppemise ees hirmu põhjustav (seda märkis A. Krivtsov ka ütluses), ent arvestades ka füüsiliste jõudude ebavõrdsust, nõustub kohus A. Krivtsovi väitega, et tekkinud olukorras, sh arvestades, et J.S. il oli võimalus A. Krivtsovist eemale hoida, konflikti jätkamist vältida, ent ta lähenes uuesti A. Krivtsovile, oli viimasel alust karta uut J.S. i-poolset rünnakut. Seega on objektiivselt sedastatav A. Krivtsovi hädakaitseseisundis viibimine, mis andis talle õiguse kaitsetegevuse teostamiseks. 3.21 Kuigi maakohus jagas J.S. i ründetegevuse ja A. Krivtsovi kaitsetegevuse erinevatesse osadesse, siis on õiguslikult tegemist ühe teoga, mis toimus A. Krivtsovi ütlustele tuginedes lühikese aja jooksul. Märgitu tähendab, et olemuslikult asetses A. Krivtsov kaitsevahendi valiku üle otsustamisel, valimisel ja kasutamisel samas olukorras, kus ta viibis nö esmase kaitsetegevuse ajal. Seega kohaldub juba varem välja öeldu, mille kohaselt puudus 8 A. Krivtsovil tema füüsiliste eripärade tõttu võimalus sündmuskohalt lahkumiseks, füüsilise jõuga J.S. ile vastupanu osutamiseks, võimalus abi kutsumiseks või sellise kaitsevahendi valimiseks, millega J.S. i õigushüvesid vähemal määral kahjustada. Siinkohal ei evi kaalu, et kaitsetegevuse käigus põhjustas A. Krivtsov J.S. ile täiendavalt 4 torke-lõikehaava ja 5 lõikehaava. A. Krivtsov tekitas valdava osa torke-lõikehaavu ja lõikehaavad vahetu rüseluse käigus, menetluse käigus kogutud tõendid ei võimalda järeldust, et noalöökide eesmärgiks oli kaitsetegevusest väljuv ja kavatsetuse või otsese tahtluse vormis J.S. ile liigse kahju põhjustamine ja nagu öeldud, loetakse kaitsevahend sobilikuks, kui see tõrjub ründe lõplikult, lõpetab selle täielikult ja otsekohe, ilma et kaitsja õigushüved ohtu jääksid või satuksid edaspidi ohtu ründesituatsiooni kui tervikut silmas pidades (vt ka RKKKo nr 3-1-1-17-04 p 11). Kuna juba algselt põhjustas J.S. kätega kaelast haaramise, jõulise kaelale surumise ja kaelast haarates vastu seina surumise ning hingamistakistuse tekitamisega vähemalt ohu A. Krivtsovi elule ja tervisele, siis oli A. Krivtsov õigustatud kasutama oma kaitsetegevuses J.S. i suhtes ka nuga ning seda hetkeni, mil J.S. ist lähtunud oht on täielikult, otsekohe ja lõplikult kõrvaldatud. Kuna J.S. i ründtegevus lõppes alles teistkordse A. Krivtsovi voodisse lükkamise ajal, siis oli kõnealuse momendini õigustatud A. Krivtsovi kaitsetegevuse teostamine. Kuna A. Krivtsov tegutses J.S. i suhtes objektiivsest küljest hädakaitseseisundis ja tema kaitsetegevus ei väljunud hädakaitse piiridest, sest ta kaitses ennast õigusvastase ründe eest, kasutas selleks kohaseid vahendeid ja ei põhjustanud ründajale ilmselt liigset kahju, siis tuleb A. Krivtsov süüdistuses KarS §

§ 25lg 2 järgi õigeks mõista.

Apellatsioon 4. Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni prokuratuur. Selles palutakse maakohtu otsus tühistada, A. Krivtsov tunnistada süüdi KarS §

§ 25lg 2 järgi ja karistada teda 4 aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra, mõistes kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 5.-7. aprillini 209, s.o 3 päeva, lugedes kanda jäävaks karistuseks 2 aastat 7 kuud ja 27 päeva vangistust. 4.1 Prokurör nõustub, et kannatanu selgitused vahetult pärast sündmust (häirekeskuse kõnes ning rinnakaamera salvestisel) on mõnevõrra erinevad tema hiljem antud ütlustest, kuid kohus on jätnud arvestamata, et algsete selgituste andmise ajal oli kannatanu alkoholijoobes ja just saanud kehavigastusi. Sellises olukorras on täiesti mõistetav teatud segaduse tunne ning šokiseisund ning ei saa oodata, et isik suudab täiesti adekvaatselt vahetult pärast tema suhtes toimunud rünnakut rääkida kõikidest detailidest. Kohus aga sellega arvestanud ei ole. 4.2 Kannatanu on oma ütlustes väljatoonud, et mäletab ainult kahte lööki noaga, pärast seda kaotas teadvuse ja kui toibus, kutsus kiirabi. Kannatanu pole andnud ütlusi kui kaua teadvuse kaotus kestis või, et ta oleks selle tagajärjel kukkunud. Kohus on asunud eeldama, et teadvuse kaotus pidi ilmtingimata päädima kukkumise ning põrandal lamamisega. Eelkõige pole kannatanu kõiki asjaolusid mäletanud, mis on seletatav nii tema alkoholijoobe kui ka saadud vigastustega, mis ei ole aga põhjuseks, miks eelistada süüdistatava ütluseid kannatanu ütlustele. 4.3 Prokurör leiab, et kohus on kergekäeliselt hinnanud ebausaldusväärseteks kannatanu ütlused, samal ajal kui vastuolude esinemist süüdistatava ütluste ning kannatanu vigastuste vahel, on kohus pidanud ebaoluliseks. 9 4.4 Kohus on jätnud tähelepanuta, et ka süüdistatava ütlused on ebaloogilised. Osas, et kui kannatanu J.S. haaras paremaga käega tema kõrist, surus jõuliselt tema kaelale ja pressis ta seljaga vastu seina, siis A. Krivtsov võttis noa paremasse kätte ja torkas sellega J.S. i parema käe õlga ja seejärel selga. Sellisel viisil kannatanu paremasse õlga löömine pidi olema oluliselt raskendatud. Kannatanu löömine selga, on samuti ebaloogiline, sest ründe tõrjumisel satuvad löögid tavapäraselt ründaja keha eespiirkonda. Selga löömise osas on lisaks A. Krivtsov andnud ütlusi, et kannatanu hakkas uuesti tema poole tulema ja ta lõi kannatanut taas noaga selga. On arusaamatu, kuidas oli võimalik lähenevat kannatanut selga lüüa. Süüdistatava versioonis on ka täiesti ebaloogiline ja eluliselt mitte usutav asjaolu, et kannatanu, kes oli juba süüdistatava ütluste kohaselt ühe rünnaku tulemusena saanud kaks noalööki ja kes seetõttu pidi ka aru saama, et A. Krivtsov saab end noaga kaitsta, asub veel kord teda ründama. 4.5 Prokurör ei nõustu kohtu seisukohaga, et A. Krivtsovil polnud võimalik täpselt fikseerida, kuhu piirkondadesse rüseluse käigus antavad löögid täpselt sattusid ja seetõttu pole vastuolu A. Krivtsovi ütluste ja J.S. il tuvastatud vigastuste vahel oluline. Prokuröri hinnangul pidi A. Krivtsov olenemata alkoholijoobest aru saama, kuhu piirkonda ta lõi. Kui valgustus oli piisav selleks, et süüdistatav suutis voodist leida noa, siis oli valgustus piisav ka selleks, et eristada kannatanu õla piirkonda ja selja piirkonda. Seetõttu leiab prokurör, et A. Krivtsovi ütlused ei ole usaldusväärsed osas, mis puudutavad kannatanule tekitatud kehavigastuste asjaolusid, sh seda, et kannatanu ründas A. Krivtsovi ja viimane teostas hädakaitset ning need ütlused tuleb tõendikogumist välja jätta. 4.6 Süüdistatava eelnimetatud ütluste kõrvale jätmisel muutub ainetuks ka versioon, et A. Krivtsov viibis hädakaitseseisundis. Ekspertiisiaktiga tuvastati kannatanul vigastused erinevates kehapiirkondades, mis oli tekitatud vähemalt 11 löögi tagajärjel. Kannatanul tuvastati muuhulgas üks torkehaav seljal, mis osundab asjaolule, et kannatanu oli süüdistatava suhtes selle noalöögi saamisel seljaga. See omakorda tähendab, et selle löögi tegemise ajal ei saanud toimuda kannatanu poolset rünnakut. Arvestades löökide rohkust ning nende tagajärjel tekitatud vigastuste paiknemist erinevates kehapiirkondades (nägu, kael, käsi, kõht, rindkere ja selg) saab prokuröri hinnangul rääkida tahtlikust tegevusest, mis oli suunatud eluohtliku tervisekahjustuse tekitamisele. 4.7 Kohus on ebaõigesti süüdistatava ütlusi arvestades asunud seisukohale, et A. Krivtsov tegutses J.S. i suhtes objektiivsest küljest hädakaitseseisundis ja tema kaitsetegevus ei väljunud hädakaitse piiridest, sest ta kaitses ennast õigusvastase ründe eest, kasutas selleks kohaseid vahendeid ja ei põhjustanud ründajale ilmselt liigset kahju. Seejuures on kohus nimetatud järeldusele jõudmisel korduvalt viidanud A. Krivtsovi tervislikule seisundile, mille tõttu ei olnud võimalik Krivtsovil osutada füüsilist kehalist vastupanu, s.o nt J.S. i ära lükata, teda eemale tõugata või ise lahkuda/põgeneda. 4.8 Prokurör leiab, et isegi kui lähtuda süüdistatava versioonist, et kannatanu teda ründas, siis on kohus ekslikult jõudnud järeldusele, et A. Krivtsov ei ületanud hädakaitse piire. Prokuröri hinnangul on kohus liigselt keskendunud A. Krivtsovi jalgade liikumispuudele ning põhjendamatult laiendanud selle A. Krivtsovi üldisele liigutamisvõimele. A. Krivtsov on andnud küll ütlusi, et ta üritas vabaneda, kuid pole täpsustanud, et oleks püüdnud kannatanut eemale tõugata või käte/rusikatega lüüa. Käte/rusika löökide puudumist kinnitab ka asjaolu, et kannatanult tuvastati torke-lõikehaavad ja lõikehaavad, kuid mitte hematoome. Prokurör järeldab, et A. Krivtsov ei püüdnudki end kätega kaitsta, vaid valis tahtlikult ohtlikuma ning ründele mittevastava vahendi (nuga). Siinkohal ei saa ka nõustuda sellega, et A. Krivtsovil ei olnud aega vahendi valimiseks, sest tal oli aega noa leidmiseks. 10 4.9 Vaidlust ei ole ka selles, et A. Krivtsov tegi kannatanu suhtes noaga vähemalt 11 lööki. Kohus on pidanud teostatud lööke kaitsetegevuses õigustatuks, leides, et A. Krivtsov tekitas valdava osa torke-lõikehaavu ja lõikehaavad vahetu rüseluse käigus. Prokurör kohtu seisukohaga ei nõustu ning leiab, et justnimelt sooritatud löökide rohkus tõendab, et A. Krivtsov mitte ainult ei valinud ründe tõrjumiseks ebasobivat vahendit, vaid ka tahtlikult tekitas kannatanule liigset kahju. 4.10 Eeltoodust lähtuvalt taotleb prokurör A. Krivtsovi süüdi mõista süüdistuses KarS §

§ 25lg 2 järgi.

Karistuse mõistmisel palub prokurör arvestada prokuröri poolt esimese astme kohtus toodud põhjendusi. Kaitsja kirjaliku seisukoht

1. A. Krivtsovi kaitsja palub jätta prokuröri apellatsiooni rahuldamata ja Viru Maakohtu otsuse muutmata. Jätta menetluskulud jätta riigi kanda. 5.1 Apellatsioonis nõustus prokurör sellega, et kannatanu selgitused, mis olid antud vahetult pärast sündmust (kõnedes häirekeskusele ja rinnakaamera salvestisel) on mõnevõrra erinevad tema hiljem antud ütlustest. Apellant tuli järeldusele, et täiesti mõistetav on teatud segaduse tunne ja šoki seisund ning ei saa oodata, et isik suudab täiesti adekvaatselt rääkida kõikidest detailidest vahetult pärast tema suhtes toimunud rünnakut, kohus aga sellega ei arvestanud. Kaitsja arvamuse kohaselt, tuvastamaks kas kannatanul oli segaduse tunne ja šokiseisund, tulnuks läbi viia vastav ekspertiis. Seda aga ei taotletud. Kaitsja nõustub maakohtuga, et kannatanu J.S. i ütlused on ebausaldusväärsed. KrMS § 7 lg 2 kohaselt tõlgendatakse kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus süüdistatava kasuks. 5.2 Apellatsiooni kohaselt „Kannatanu on oma ütlustes välja toonud, et mäletab ainult kahte lööki noaga, pärast seda kaotas ta teadvuse ja kui toibus, kutsus kiirabi. Kannatanu pole andnud ütlusi kui kaua teadvuse kaotus kestis või, et ta oleks selle tagajärjel kukkunud. Kohus on asunud eeldama, et teadvuse kaotus pidi ilmtingimata päädima kukkumise ning põrandal lamamisega. Eelkõige ei mäletanud kannatanu kõiki asjaolusid, mis on seletatav nii tema alkoholijoobe kui ka saadud vigastustega, mis ei ole aga põhjuseks, miks eelistada süüdistatava ütluseid kannatanu ütlustele.“ Kaitsja arvates olukorras, kus mingi oluline asjaolu jäi kohtueelses menetluses tuvastamata, ei saa isikut süüdi mõista. Nimelt jäi kohtueelses menetluses tuvastamata, kas kannatanu tõepoolest kaotas sündmuskohal teadvuse. Kui see nii oli, siis millised asjaolud selle põhjustasid. Kaitsja arvates ei ole usaldusväärne kannatanu seletus, et ta mäletab ainult kahte lööki noaga ning pärast seda kaotas teadvuse. Kriminaalasjas tuvastati, et noalöögid ei olnud eluohtlikud ning ei vigastanud tähtsaid organeid. 5.3 Kaitsja arvates püüab apellant ümber lükata kohtuotsuse järeldusi, pakkudes kogutud tõenditele omapoolseid tõlgendusi. Kaitsja leiab, et tuvastatud 11 vigastust oli nõrkade löökide tagajärg, sest kannatanu ei saanud kohe aru, et süüdistatav teda noaga torkas. Süüdistatav selgitas, et kannatanu surus teda vastu seina. Kaitsja leiab, et sellises olukorras saigi süüdistatav lüüa kannatanut selga ja näkku. 11 Süüdistatav võttis noa, kuna see oli ainsana ta käeulatuses. Kui peale esimesi lööke selga ja näkku eemaldus kannatanu kehaga süüdistatavast, jätkates samas süüdistatava kõrist hoidmist. Kannatanu lasi süüdistatava täielikult vabaks ja eemaldus temast ohutusse kaugusesse alles siis, kui sai aru, et jookseb verd. Kohus tuvastas õigesti, et süüdistatav tegutses ainsal võimalikul viisil, ei ületanud hädakaitse piiri ja ei tekitanud kannatanule liigset kahju. Kaitsja arvamusel võimaldavad asjas tuvastatud asjaolud ainult õigeksmõistvat kohtuotsust. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasjaga, maakohtu seisukohtadega ning prokuratuuri apellatsiooniga, leiab, et maakohtu otsus jääb muutmata, prokuratuuri apellatsiooni seega edu ei saada.
3. Kohtukolleegiumil ei ole põhjust teha maakohtule etteheiteid kriminaalmenetlusseaduse normide väära kohaldamise kohta, sest neid kohtukolleegium ei tuvastanud. Kogutud tõenditele antud hinnang kogumis on põhjendatud. Ka kohtukolleegium on veendunud, et maakohtus uuritud tõendikogumile antav hinnang ei võimalda lugeda A. Krivtsovi süü talle esitatud süüdistuses tõendatuks. Kuna apellatsioonikohus hindab maakohtu otsuse seaduslikuks ja põhjendatuks ning nõustub otsuses esitatud põhjendustega A. Krivtsovi õigeksmõistmisel, siis neid siinkohal üle ei korda. Alljärgnevalt vastab kohtukolleegium prokuratuuri apellatsiooni põhiväidetele.
4. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et süüdistuses märgitud ajal elasid kannatanu J.S. ja süüdistatav A. Krivtsov Narvas, XXX A. Krivtsovile kuuluvas elukohas. Vaidlust pole selleski, et 05.04.2019 kella 21.19 ajal helistas kannatanu J.S. häirekeskusesse, kus palus saata aadressile XXX kiirabi. Kannatanu selgitas, et tema näos on noahaav ning vigastuse tekitaja viibib majas, s.o sündmuskohal.
5. Vaidluse all ei ole ka asjaolud, mis said teatavaks kohaletulnud politseitöötajate K.L. a ja J.S. vahendusel, samuti politsei rinnakaamera salvestiselt nähtuv (vt eelviidatud tunnistajate ütlused, 1 kd, lk 1-15, 46-48, asitõendi vaatlusprotokoll, 1 kd, lk 64-73). Samuti ei ole prokuratuur vaidlustanud kannatanul tuvastatud vigastuste arvu, asukohta, raskust, liiki, tekitamise viisi.
6. Apellatsiooni keskse argumendi kohaselt ei ole maakohus õigesti hinnanud asjaosaliste, s.t kannatanu J.S. i ja süüdistatava A. Krivtsovi ütlusi. Ringkonnakohtul tuleks anda nimetatud tõenditele maakohtust erinev hinnang - lugeda usaldusväärseteks kannatanu J.S. i ütlused sündmuse toimumise kohta, hinnata ebausaldusväärseteks süüdistatava ütlused ning selle tulemusena mõista A. Krivtsov süüdistuses KarS 118 lg 1 p 1-§ 25 lg 2 järgi süüdi.
7. Nagu kohtukolleegium sissejuhatavalt märkis, ei saa maakohtule teha etteheiteid kriminaalmenetlusõiguse normide väära kohaldamise osas. Teatavasti on nimetatud rikkumisega tegemist siis, kui kohus hindab tõendeid ebaõigesti.
8. Tõendamiseseme asjaolude tuvastamisel hindas maakohus kannatanu J.S. i ja süüdistatava A. Krivtsovi ütlusi ning leidis, et kannatanu S. Serovi ütlusi sündmuse toimumise kohta ei ole võimalik aluseks võtta. Seejuures tõi maakohus üksiksasjalikult välja asjaolud, mis välistasid kannatanu ütluste usaldusväärsuse. 12
9. Prokuratuur möönab, et kannatanu selgitused vahetult peale sündmust on tõepoolest mõnevõrra erinevad hiljem antud ütlustest. Maakohus jättis aga siinkohal arvestamata, et esmaste selgituste andmisel oli kannatanu alkoholijoobes ja äsja saanud kehavigastusi. Seega on kaebaja hinnangul igati mõistetav teatav segaduse tunne ja šokiseisund, mistõttu ei saagi isikult oodata täiesti adekvaatset rääkimist.
10. Kohtukolleegiumi hinnangul ei lükka kaebeargumendid maakohtu seisukohti kannatanu J.S. i ütluste hindamisel ümber. Lühidalt kokku võttes lähtus maakohus järgmistest asjaoludest – 1) politseile esmaste selgituste andmisel rääkis J.S. tülitsemisest A. Krivtsoviga, hiljem sellest ei rääkinud; 2) J.S. avaldas, et A. Krivtsov lõi teda noaga elutoa ja köögi vahelise ukse juures ning pärast kahte lööki kõhtu kaotas ta teadvuse. Kõnes häirekeskusele ja algselt politseile rääkis kannatanu ühest noahaavast näkku; kiirabikaardil on märgitud kannatanu sõnade järgi, et tal teadvusekadu ei olnud; 3) kannatanu rääkis erinevalt noa kuuluvusest 4) kannatanu versioon teadvusekaotusest väidetavas ründekohas, ei ole sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvaga kooskõlas (vt ka maakohtu otsuse p 9 lk 6).
11. Kohtukolleegiumi hinnangul tuginevad maakohtu seisukohad kannatanu J.S. i ütluste ebausaldusväärseks hindamisel nende üksikasjalikul analüüsil, samas kui kaebaja argumendid J.S. i ütluste usaldusväärsuse toetuseks põhinevad vaid subjektiivsel hinnangul - kannatanul võis esineda segaduse tunne ja šokiseisund.
12. Prokuratuur leiab, et maakohus on kannatanu ütlused lugenud ebausaldusväärseks kergekäeliselt. Selline etteheide on kohtukolleegiumi hinnangul alusetu ning ei tulene ka maakohtu otsusest.
13. Prokuratuur leiab, et ka kannatanu ütluste hindamisel pidanuks maakohus lähtuma samadest asjaoludest nagu süüdistatava ütluste hindamisel- ka kannatanu tegevust ja sündmusest arusaamist mõjutas valguse puudumine ja alkoholijoove.
14. Eeltoodud kaebeargumenti (valguse puudumine ja alkoholijoove) apellant täpsemalt ei selgita. Seega jääb kohtukolleegiumile selgusetuks, millised asjaolud jäid kaebaja arvates kannatanul elektrivalguse puudumise tõttu eramus segaseks. Kannatanu J.S. selgitas, et A. Krivtsov seisis uksel nuga käes, ütles, et „mind nii lihtsalt ei võta“ ning lõi talle kahel korral noaga kõhtu, misjärel kaotas J.S. teadvuse. Valgustuse puudumisest ei ole siinkohal vähimatki juttu. Asjaolu, et kannatanu ja süüdistatav olid mõlemad alkoholijoobes, ei ole vaidluse all. Maakohtu analüüs süüdistatava A. Krivtsovi ütluste osas on detailne ning kohtule siinkohal midagi ette heita ei ole (vt maakohtu otsuse p 12).
15. Apellandi arvates jättis maakohus tähelepanuta, et süüdistatava ütlused on ebaloogilised. Seejuures toob kaebaja ebaloogilisuse näitena välja süüdistatava ütluste osa, kus räägitakse kannatanu löömisest selga. Apellant leiab, et selga löömine ei ole eest ründe puhul loogiline.
16. Kõrvutades A. Krivtsovi ütlusi selle kohta, kuhu ta noalöögid tegi, J.S. il tuvastatud vigastustega, nentis maakohus, et tema ütlused ei ole täiel määral kattuvad J.S. i vigastustega. Nimetatud ebakõla hindas maakohus aga ebaoluliseks, sest need on seletatavad objektiivsete asjaoludega (pime aeg, valgustuse puudumine, J.S. i ründe ootamatus). Seetõttu järeldas maakohus, et A. Krivtsovil polnud võimalik täpselt fikseerida, millistesse piirkondadesse rüseluse käigus tehtud löögid sattusid. 13
17. Prokuratuuri arvates pidi A. Krivtsov alkoholijoobest olenemata aru saama, kuhu piirkonda ta kannatanut lõi. Kui valgustus oli piisav, et leida üles nuga, siis oli see piisav ka mõistmaks, millistesse kehapiirkondadesse A. Krivtsov kannatanut lõi.
18. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohtu järeldused A. Krivtsovi poolt sooritatud löökidest õiged, põhjendatud ja loogilised ning neile midagi täiendavalt lisada ei olegi (vt maakohtu otsuse p 10). Mis puutub apellandi arvamusse, et kui A. Krivtsov nägi kus asus nuga, pidi ta ka nägema, kuhu ta kannatanut lõi, siis on see apellandi oletus, millel puudub tõenduslik tugi. A. Krivtsov rääkis sellest, et nuga asus tema kõrval voodil, sest sellega lõikas ta enne sõnalise tüli ja J.S. i rünnet suupisteid ja pani noa voodile. Seega ei pidanud süüdistatav valguse toel nuga sihipäraselt otsima. A. Krivtsov kirjeldas, kuhu ja millisel viisil ta kannatanut noaga lõi, misjärel vehkis ta noaga kannatanu suunas. Mäletab sedagi, et sähvas kannatanut noaga näkku. Noalöökide arvu ei osanud ta aga öelda. A. Krivtsovil puudus võimalus muul viisil käituda, kuna ta on 100% töövõimetu, liigub vaid karkude abil. Kohtukolleegium leiab, et A. Krivtsovi kirjeldus toimunust annab põhjendatud aluse järeldada, et tema löögid olid mitte sihipärased vaid juhuslikud, s.t tegemist oli tõepoolest noaga vehkimisega.
19. Apellant leiab, et maakohus leidis ebaõigesti, et A. Krivtsov tegutses hädakaitseseisundis ja tema teguviis ei väljunud hädakaitsepiiridest, sest ta kaitses end õigusvastase ründe vastu, kasutades kohaseid vahendeid ja ei põhjustanud seejuures ründajale liigset kahju. Isegi kui lähtuda süüdistatava versioonist, eksis kohus järelduses, et ta ei ületanud hädakaitse piire. Samuti on kohus liigselt keskendunud A. Krivtsovi liikumispuudele ning põhjendamatult laiendanud selle tema üldisele liikumisvõimele. Prokuratuur juhib tähelepanu asjaolule, et süüdistatav ei püüdnud end kaitsta kätega, vaid valis ohtlikuma ning ründele mittevastava vahendi. Löökide rohkus näitab, et A. Krivtsov mitte ainult ei valinud ebasobiva vahendi, vaid tahtlikult tekitas kannatanule liigset kahju.
20. KarS § 28 lg 1 kohaselt tuleb esmalt tuvastada hädakaitseseisund, s.o vahetu või vahetult eesseisev õigusvastane rünne kaitsja või teise isiku õigushüve vastu. Kohus luges tõendatuks, et esimesed kaks noalööki tegi A. Krivtsov hetkel, mil J.S. teda kaelast haaras ja pigistas, surudes seejuures A. Krivtsovi vastu seina. Kohus järeldas, et noaga kannatanut lüües tõrjus A. Krivtsov vahetut rünnet, s.t et ta viibis hädakaitseseisundis. Kohtukolleegium nõustub maakohtu seisukohaga ning teistsugusele seisukohale asuda ei ole ka võimalik.
21. Edasi kontrollis maakohus kaitsetegevuse vastavust KarS § 28 nõuetele, samuti võimalikku hädakaitsepiiride ületamist KarS § 28 lg 2 tähenduses. Maakohus tuvastas põhjendatult, et A. Krivtsov pidi vältimatult enda kaitsmise eesmärgil tegutsema, mille käigus kasutas ta nuga. Kohtukolleegiumi hinnangul on alusetu kaebaja poolt ette heita maakohtule seda, et põhjendades süüdistatava kaitsetegevuse ja kaitsevahendi asjakohasust J.S. i ründe vastu, osundas maakohus A. Krivtsovi füüsilisele puudele - liikumisvõime puudulikkusele. Maakohus märkis, et A. Krivtsovi liikumine oli vaevaline (maakohus veendus A. Krivtsovi raskendatud liikumisvõimes ka kohtuistungil), mis jääb oluliselt alla terve inimese liikumis/liigutamisvõimele. Sellest järeldas maakohus igati loogiliselt, et süüdistataval puudus võimalus muul viisil reageerida J.S. i ründetegevusele (nt põgeneda). Seejuures märkis kohus asjakohaselt, et A. Krivtsovi väide, mille kohaselt püüdis ta teda rünnanud J.S. i haardest vabaneda, kuid see ei õnnestunud, ei ole ümber lükatud.
22. Prokuratuur leiab, et A. Krivtsov kasutas ründe tõrjumiseks ebasobivat kaitsevahendit. Maakohus on sellelegi väitele asjakohase vastuse andnud ning sellega nõustub ka kohtukolleegium. Kriminaalasjas on tuvastatud, et muid asjakohaseid kaitsevahendeid A. Krivtsovil kasutada ei olnud võimalik. J.S. i rünne oli ootamatu ning A. Krivtsovil polnud 14 aega muude tõhusate kaitsevahendite leidmiseks, sest enda füüsilisest võimekusest jäi selgelt väheseks ning nuga asuski käeulatuses - voodil.
23. Maakohus tõi välja, et A. Krivtsov kasutas J.S. i suhtes nuga vähemalt 11 korral. Kannatanul tuvastati 5 lõikehaava, 6 torke-lõikehaava. Sellest järeldub, et süüdistataval õnnestus J.S. i õigusvastane rünne lõplikult tõrjuda alles aktiivse noaga vehkimise tulemusel (n.ö esmase ründe tõrjumiseks oli vaja kahte noalööki, millele järgnesid ülejäänud). Nimelt, A. Krivtsovi ütluste kohaselt, pärast esmast ründe tõrjumist ning tema (A. Krivtsovi) voodist ülestõusmise järel hakkas A. Serov uuesti tema suunas liikuma. Maakohus tegi nimetatud asjaolust põhjendatud järelduse - A. Krivtsovil oli jätkuvalt õigus realiseerida oma kaitseõigust (isik viibib hädakaitseseisundis ka siis, kui ta tõrjub vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet), mille käigus põhjustas A. Krivtsov J.S. ile täiendavalt 4 torke-lõike ja 5 lõikehaava. Tõenditega kooskõlas on seegi maakohtu järeldus, süüdistatav tekitas kannatanule eelnimetatud haavad rüseluse käigus, mitte sooviga tahtlikult tekitada kannatanule liigset kahju. Siinkohal tuleb tähele panna, et võttes arvesse kannatanul tuvastatud vigastuste raskust (ei olnud eluohtlikud) ja paiknemist (vt patsiendikaart, 1 kd, lk 77, ekspertiisiakt nr 19E-IDI0049, 1 kd, lk 87-91, kannatanu J.S. i läbivaatus, 1 kd, lk 57-58), saab järeldada, et tegemist oli valimatute löökidega tõrjumaks kannatanu õigusvastast rünnet (vt ka maakohtu otsuse p-d 15-24).
24. Eeltoodut kokku võttes ning juhindudes KarS § 337 lg 1-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
25. veebruari 2020 kohtuotsuse muutmata ning prokuratuuri apellatsiooni rahuldamata.
26. Kaitsja esitas taotluse tasu määramiseks A. Krivtsovile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsuse ja prokuratuuri apellatsiooniga tutvumiseks, seisukoha koostamiseks ning esitamiseks 120 minutit. Kokku taotleb kaitsja tasu 120,60 eurot (sh käibemaks 21,60 eurot). Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 22 lg-st 7, leiab et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi ja apellandiks oli prokuratuur, tuleb mentluskulu jätta riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 15