, § 4896 lg 3, § 4897 lg 1 p 1, § 48911 lg 1 p 1, § 48912, § 50869 lg 11 p 1, § 50870 p 7, § 50871, § 50872, § 50873 ja § 50874 kohus määras: RESOLUTSIOON 1.
lg 1 p 1 ja § 50872 alusel tunnistada lubatavaks Andrei Kozlovi suhtes tehtud Leedu Vabariigi Plungė maakohtu 07.12.2018.a otsuse täitmine Eesti Vabariigis. 2.
alusel pööratakse Andrei Kozlovilt väljamõistetud ja tasumata rahaline karistus summas 2300 (kaks tuhat kolmsada) eurot Eesti riigi tuludesse.
lg 1 alusel võib käesoleva kohtumääruse peale esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, millal isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Eesti Vabariigi Justiitsministeerium edastas 06.03.2020.a Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale Leedu Vabariigist saabunud Euroopa Liidu nõukogu raamotsuse 2005/214/JSK, rahaliste karistuste vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta, artikli 4 alusel väljaantava tunnistuse. Tunnistuses taotletakse Andrei Kozlovi suhtes 07.12.2018.a tehtud ja 18.02.2019.a jõustunud Leedu Vabariigi Plungė maakohtu otsusega nr 1-703-363/2018 väljamõistetud süüteo eest süüdimõistva otsusega määratud rahasumma 2300 euro tunnustamist ning täitmist Eesti Vabariigis.
lg 1 p 1 kohaselt otsustab otsuse tunnustamise karistatud isiku elukoha järgne maakohus või elukoha puudumise korral Harju Maakohus. Kohtule esitatud tunnistuse kohaselt on Andrei Kozlovi viimaseks teadaolevaks aadressiks xxxx ja deklareeritud elukohaks xxxx. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on Andrei Kozlovi elukohaks xxxx. Justiitsministri 27.10.2005.a määruse nr 45 „Maa- ja halduskohtute tööpiirkonnad“ § 1 p 1 kohaselt kuulub Harju maakond Harju Maakohtu tööpiirkonda. Seega tulenevalt
lg 1 p-st 1 on Harju Maakohtul pädevus otsustada Andrei Kozlovi suhtes tehtud otsuse tunnustamise ja täitmise üle. Kohtule esitatud tunnistusest nähtub, et Andrei Kozlov juhtis 28.10.2018.a umbes kell 18:19 Plungė rajoonis, maanteel Šiauliai – Palanga 94,100 km, olles alkoholijoobes, kui tema veres on tuvastatud vähim kontsentratsioon 2,25 promilli etüülialkoholi, Eesti ettevõttele E OÜ kuuluvat veokti xxxx, riiklik registreerimisnumber xxxx, järelhaagisega xxxx, riiklik registreerimisnumber xxxx, rikkudes sel moel 11.12.2002.a Valitsuse määrusega nr 1950 kinnitatud liikluseeskirju. Andrei Kozlov tunnistati süüdi, tema tegevus kvalifitseeriti liiklussüüteona ning teda karistati Leedu Vabariigi kriminaalseadustiku § 281 lg 7 järgi.
§-s 50870 on nimetatud otsuse teinud riigis ette nähtud süüteod, mille puhul on rahalise karistuse või rahatrahvi tunnustamine ja täitmine lubatud, sõltumata teo karistatavusest Eesti seaduse järgi. Leedu Vabariigi poolt kohtule esitatud tunnistuses on märgitud, et Andrei Kozlovi poolt toimepandud süüteo puhul on tegemist liiklussüüteoga.
§-s 50870 p 2 kohaselt rahalise karistuse või rahatrahvi tunnustamine ja täitmine on lubatud kõikide Eesti seaduse järgi karistatavate süütegude korral, samuti sõltumata teo karistatavusest Eesti seaduse järgi, kui otsuse teinud riigis on ette nähtud karistus liiklussüüteo (sealhulgas süüteo eest, mis seonduvad töö- ja puhkeaja ning autoveo ohutus- ja sõiduaja nõuetega) eest. Seega ei pea kohus käesoleval juhul tulenevalt
p-st 2 kontrollima, kas Andrei Kozlovi poolt toimepandud süütegu on karistatav ka Eesti Vabariigis.
lg 3 kohaselt Euroopa Liidu kriminaalmenetlusalase koostöö sätete alusel on kohtuotsuse või muu asutuse otsuse tunnustamine ja täitmine lubatud, kui puuduvad
§-s 436 sätestatud keeldumise alused ning on täidetud §-s 477 sätestatud tingimused. Kohtu hinnangul ei esine kohtule esitatud materjalidest lähtuvalt
§-s 436 sätestatud rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö lubamatuse aluseid. Ühtlasi on kohtu hinnangul käesoleval juhul täidetud
§-s 477 sätestatud tingimused. Nimelt on Andrei Kozlovi suhtes tehtud kohtuotsus jõustunud 18.02.2019.a (
Samuti pole kohtul käesoleval juhul alust kahelda, et Leedu Vabariigi Plungė maakohtu 07.12.2018.a otsust ei ole teinud sõltumatu ja erapooletu kohus (
Kohtule esitatud tunnistusest nähtub, et asja menetleti kirjalikult ja tunnistuses on kinnitus selle kohta, et asjaomast isikut teavitati otsuse teinud riigi seaduse kohaselt isiklikult või vastavalt siseriiklikule õigusele pädeva esindaja kaudu tema õigusest asi vaidlustada ja sellise õiguskaitsevahendi tähtaegadest. Tunnistuse kohaselt isik ei ilmunud isiklikult kohtulikule arutelule, mille tulemusel otsus tehti ja asjaomane isik ei taotlenud asja uuesti läbivaatamist ega kaevanud otsust edasi kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul. Tunnistuses on lisaks selgitatud, et 15.11.2018.a teavitati Andrei Kozlovi võimalusest pöörduda kohtuniku poole menetluse lõpetamiseks kokkuleppemenetlusega, temale selgitati Leedu Vabariigi kriminaalmenetlusseadustiku sätteid, mis on seotud kokkuleppemenetluse vastuvõtmise menetlusega, ka seda, et seoses kuritegudega, mille toime panemise eest võib määrata ainukese 2 või alternatiivse karistusena ükskõik millise karistuse, välja arvatud juhtumid, kui kuriteo eest võib määrata vaid tähtajalise vabaduse võtmise karistuse või eluaegse vangistuse, menetlemist kohtus ei pea olema, karistus määratakse aga kohtu poolt kokkuleppemenetlusega ning kokkuleppemenetluse koostamise õigus on kohtul, kui ta on saanud prokuröri taotluse menetluse lõpetamiseks kokkuleppemenetluse korras. Andrei Kozlov nõustus kokkuleppemenetluse kohaldamisega menetluse lõpetamiseks. Kokkuleppemenetlus kinnitati 07.12.2018.a, kokkuleppe tõlge vene keelde on Andrei Kozlovile edastatud 01.02.2019.a tema telefoni teel nimetatud e-posti aadressile (xxxx). 01.02.2019.a saadi Andrei Kozlovilt kinnitus kokkuleppemenetluse dokumendi kättesaamise kohta ning seetõttu kokkuleppemenetlus jõustus 18.02.2018.a.
lg 1 p 3 kohaselt ei tohi muuhulgas taotletavat riiki abistada, kui otsus on tehtud tagaselja.
lg 1 kohaselt on tagaselja tehtud otsuse tunnustamine ja täitmine lubatud, kui: 1) on kindlaks tehtud, et menetlusosalist isikut teavitati kohtulikust arutelust ning sellest, et otsuse võib teha ka siis, kui isik ei ilmu kohtulikule arutelule; 2) isikule toimetati otsus kätte ning teda teavitati õigusest taotleda asja uuesti läbivaatamist või otsus edasi kaevata ning tema õigusest osaleda sellel kohtulikul arutelul, mis võimaldab asja sisulist uuesti läbivaatamist ja mille tulemuseks võib olla algse otsuse tühistamine, ning menetlusosaline isik teatas, et ta ei vaidlusta otsust; 3) isik ei taotlenud asja uuesti läbivaatamist ega kaevanud otsust edasi kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul; 4) isik on olnud teadlik kohtulikust arutelust ning andis volitused enda esindamiseks kohtuistungil valitud või riigi õigusabi korras määratud kaitsjale ning see kaitsja osales kohtuistungil. Kuivõrd antud juhul nõustus Andrei Kozlov ise kokkuleppemenetluse kohaldamisega, ta oli teadlik kokkuleppemenetluse kinnitamise tähtajast ja edastas kohtule ka kinnituse kokkuleppemenetluse dokumendi kättesaamise kohta ning ei esitanud taotlust asja uuesti läbivaatamiseks või ei kaevanud otsust edasi edasikaebamise tähtaegade jooksul, siis leiab kohus, et Andrei Kozlovi suhtes tehtud otsus ei ole tehtud tagaselja lubamatul viisil, mistõttu on tagaselja tehtud otsuse tunnustamine ja täitmine käesoleval juhul lubatud (
Lisaks eelnevale ei esine kohtu hinnangul ka muid
§-s 477 nimetatud otsuse tunnustamisest ja täitmisest keeldumise aluseid (näiteks ei ole Eesti kohus Andrei Kozlovi samas süüdistuses süüdi mõistnud, otsuse täitmine ei ole Eesti seaduse kohaselt aegunud ja otsus ei ole ka tehtud alla neljateistaastase isiku suhtes). Kohus ei tuvastanud ka
§-s 50871 nimetatud rahalise karistuse tunnustamist piiravaid ja välistavaid asjaolusid. Karistuse täitmisele pööramine Eesti karistusseadustiku järgi ei ole aegunud ning seotud teoga, mis kuulub Eesti pädevusse tema riigisiseste õigusaktide alusel.
lg 11 p 1 kohaselt rahalise karistuse või rahatrahvi määramise tunnistuse võib koostada järgmiste rahaliste kohustuste tunnustamiseks: süüteo eest süüdimõistva otsusega määratud rahasumma. Eelnevast tulenevalt on võimalik tunnustada Leedu Vabariigi Plungė maakohtu 07.12.2018.a otsusega väljamõistetud süüteo eest süüdimõistva otsusega määratud rahasummat 2300 eurot. Otsuse kohaselt on 4MGL (trahviühikut) (200 eurot) arvestatud määratud karistuse hulka seoses Andrei Kozlovi ajutise kinnipidamisega ajavahemikul 28.10.2018-29.10.2018.a. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt tuleb Leedu Vabariigi Plungė maakohtu 07.12.2018.a otsuse täitmine Andrei Kozlovi suhtes
lg 1 p 1, § 50870 p 2 ning § 50872 alusel tunnistada Eesti Vabariigis lubatavaks.
kohaselt rahalise karistuse või rahatrahvi määramise tunnistuse täitmisest laekuv raha kantakse Eesti riigituludesse, kui Eesti ja taotlev riik ei ole teisiti kokku leppinud. Andrei Kozlovilt Leedu Vabariigi Plungė maakohtu 07.12.2018.a otsusega väljamõistetud ja tasumata süüteo eest süüdimõistva otsusega määratud rahasumma 2300 eurot tuleb kanda Eesti riigituludesse, sest Eesti Vabariik ja Leedu Vabariik ei ole käesoleval juhul kokku leppinud teisiti. 3
lg 1 sätestab, et kui otsust ei ole võimalik täielikult või osaliselt täita, asendatakse see vangistuse, aresti või üldkasuliku tööga Eesti karistusseadustiku kohaselt. Asendamine on lubatud üksnes juhul, kui taotlev riik sellist asendamist on lubanud. Vastav luba peab olema märgitud rahalise karistuse või rahatrahvi määramise tunnistusel. Sama sätte lõike 2 kohaselt lähtutakse asendamise kestuse määramisel Eesti karistusseadustikust, kuid see ei tohi ületada taotleva riigi edastatud rahalise karistuse või rahatrahvi määramise tunnistuses märgitud ülemmäära. Harju Maakohtule esitatud tunnistuses on antud täidesaatvale riigile luba kohaldada alternatiivseid meetmeid juhul, kui rahalise karistuse määramise otsust ei ole võimalik tervikuna või osaliselt täita ning selle loa kohaselt võib asendada rahalise karistuse üldkasuliku tööga ülemmääraga 276 tundi või vabaduse piiramisega ülemmääraga 46 päeva. Kohus leiab, et kohtul puudub käesoleval juhul võimalus tunnustada otsuse täitmise võimatuse korral rahalise karistuse asendamist vabaduse piiramisega, kuivõrd Eestis kehtiv karistusseadustik ei näe karistusena ette „vabadust piiravat karistust“ ning nimetatud alternatiivset meedet ei ole eraldi nimetatud ka
§-s 50857, mis sätestab tingimuslike meetmete ja alternatiivsete mõjutusvahendite liigid. Kohus ei saa käsitleda „vabadust piiravat karistust“ ka Eestis karistusseadustikus sätestatud vangistusena, kuna selline käsitlus ei nähtu Leedu Vabariigi poolt Harju Maakohtu esitatud tunnistusest. Nimelt on „vabadust piirav karistus“ märgitud Leedu Vabariigi poolt esitatud tunnistuses muu sanktsioonina ning karistusena vangistuse kohaldamise ette ei ole risti tehtud ehk see ei ole alternatiivne meede, mida taotlev riik lubaks otsuse täitmise võimatuse korral täitval riigil kasutada. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.