KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev
- aprill 2020 Kohtuasja number 1-18-7253 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Mati Kartau Kohtuasi Eduard Rodini (Rodin, isikukood 37411260233) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
- märtsi 2020 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Eduard Rodini kaitsja Deniss Matvejev, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse pooled prokuratuur, esindaja Viru abiprokurör Ragnar Plistkin Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus Ringkonnaprokuratuuri RESOLUTSIOON
- Jätta Viru Maakohtu
- märtsi 2020 määrus muutmata ja Eduard Rodini kaitsja määruskaebus rahuldamata.
- Määrata OÜ-le Narva Esimene Advokaadibüroo Eduard Rodinile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 140 (ükssada nelikümmend) eurot 40 senti, sealhulgas käibemaks 23 eurot 40 senti.
- Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Eduart Rodinilt Eesti Vabariigi kasuks välja 140 (ükssada nelikümmend) eurot 40 senti. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
- Harju Maakohtu
- detsembri 2018 otsusega tunnistati Eduard Rodin süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 (alates
- novembrist 2017 KarS § 424 lg 2) järgi ja teda karistati 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg-t 2 kohaldades vähendati 1
(5)E. Rodini vangistust kestuseni 1 aasta, millest eelvangistusaja mahaarvutamisel jäi kandmisele kuuluvaks 11 kuud 29 päeva. E. Rodini karistusaeg algas
- oktoobril 2019 ja lõpeb
- septembril
- veebruaril 2020 edastas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid E. Rodini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega.
- Vangla ja prokuratuur toetavad E. Rodini vabastamist.
- Viru Maakohus jättis
- märtsi 2020 määrusega E. Rodini vanglast tingimisi enne tähtaega vabastamata.
- Kohus märkis E. Rodini vabastamist toetavana ära, et tema käitumine vangistuses on olnud korrektne, tal on lukksepa kutseoskused, elukoht, enda sõnul ka töökoht ja toetavad lähisugulased. Siiski ei saa teda aga vabastada järgmistel põhjustel.
- E. Rodinit on varemgi karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, vt Harju Maakohtu
- novembri 2014 otsus kriminaalasjas 1-14-
- Viidatud otsusega karistati E. Rodinit vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga. See karistus pöörati aga täitmisele: E. Rodin jättis tegemata kogu üldkasuliku töö ega esitanud tõendit alkoholiravile allumise kohta, vaidlustades ka fakti, et tal on probleeme alkoholiga. Lisaks nähtub, et eelmine karistusaeg lõppes
- oktoobril 2016, ent praeguse karistuse aluseks oleva kuriteo sooritas E. Rodin
- juunil
- Eelnevast selgub, et E. Rodin pani lühikese ajavahemiku möödumisel vanglast vabanemisest toime uue tahtliku ja varasemaga samaliigilise kuriteo. Samuti järeldub, et E. Rodinit pole suunatud õiguskuulekusele ka uue kuriteoga kaasnev võimalik karistus.
- E. Rodini vabastamist toetavate asjaolude (kutseoskused, kindel elukoht, lähedaste olemasolu) osas märkis maakohus veel, et need on samad, mis eksisteerisid ka ajal, mil E. Rodin pani toime kuriteo. See tähendab, et neile pole võimalik omistada kaalu, mis annaks olulise panuse E. Rodini õiguskuulekusele. E. Rodini käitumine on õiguskuulekas vaid tugeva järelevalve tingimustes. Järelevalve puudumisel jääb tema sisemine motivatsiooni õiguskuulekaks eluks tagasihoidlikuks. Seega on tema puhul uute liiklusalaste kuritegude oht kõrge ja see järeldus ei võimalda tema suhtes vabastamisotsuse tegemist.
- Maakohus leidis, et ka elektroonilisel valvel ei oleks E. Rodinile mõju, mis välistaks tema uued kuriteod. Nimelt on E. Rodini õigusvastane käitumine põhjuslikus seoses alkoholi tarvitamisega. Elektroonilise valve tingimustes on tal alkoholi tarvitamine võimalik. Kohtu pädevuses on küll keelata E. Rodinil alkoholi tarvitamine ja ta on andnud ka nõusoleku alluda alkoholivastasele ravile, kuid kõnesolevad meetmed pole tema puhul varem tõhusaiks osutunud. Kirjaliku iseloomustuse kohaselt E. Rodin enda sõltuvusprobleemi ka ei tunnista, väljendades seisukohta, et suudab alkoholi tarvitamist kontrollida. Taolisest arusaamast järeldub, et kinnipeetav pole senini oma tegude õigusvastasust ja keelatust mõistnud ega teadvustanud taolise tegevusega kaasnevaid ohte. Ka on üldiselt teada, et alkoholi tarvitamisest loobumine on pikka ja kõrget enesemotivatsiooni nõudev protsess. Sellest, et E. Rodin pani uue õigusrikkumise toime vaid lühikese ajavahemiku möödumisel eelneva karistuse täielikust ärakandmisest, järeldub, et tema enesemotivatsioon alkoholist loobumiseks ei ole sedavõrd kõrge, et see tegelikkuses realiseeruks.
- Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse E. Rodini kaitsja, kes palub kohtumääruse tühistada ja kaitsealuse tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastada.
- Kaitsja leiab, et kohus tegi ennetähtaegse vabastamise materiaalseid eeldusi hinnates ebaõigeid järeldusi. Põhjendamatult on kohus märkinud, et järelevalve puudumisel jääb E. Rodini 2
(5)sisemine motivatsiooni õiguskuulekaks eluks tagasihoidlikuks. E. Rodin kannab alla aasta pikkust karistust, millest lähtuvalt ei ole talle koostatud individuaalset täitmiskava. Niisiis jäid E. Rodinil taasühiskonnastavad tegevused vanglas läbimata temast mitte lähtuvatel põhjustel. Kui isik ei ole süüdi selles, et vangistuse ajal ei teinud riik midagi, et tal tekkis motivatsioon õiguskuulekaks eluks, siis tuleb kinnipeetavale anda võimalus selle motivatsiooni kujundamiseks vabaduses. Kohtuistungil E. Rodin kinnitas, et on nõus pöörduma arsti poole alkoholisõltuvuse raviks ja osalema sotsiaalprogrammides.
- Kaitsja märgib ka, et E. Rodini alkoholi tarvitamisega kaasnevad riskid on maandamata, kuid selle maandamine vangistuse ajal oli mitte ainult E. Rodini ülesandeks, vaid vangla kohustuseks. Määruse tegemisel pidi maakohus arvestama, et vajaliku õppe saaks E. Rodinile korraldada vabaduses kriminaalhooldusametnik, kuna sotsiaalprogrammi “Eluviisitreening” või treeningut “Kainem ja tervem Eesti” viiakse läbi ka väljaspool vanglat.
- Kaitsja arvates on E. Rodini vangistusaegset käitumist arvestades võimalik järeldada, et karistus on avaldanud talle vajalikku eripreventiivset mõju. Ringkonnakohtu seisukoht
- Kohtule on seadusega antud õigus kaaluda süüdimõistetu enne tähtaega vangistusest vabastamist, valides süüdlase vabastamise või vabastamata jätmise vahel. Kriteeriumid, millest kohus peab kõnealust valikut tehes lähtuma, on ette nähtud KarS § 76 lg-s
- See norm sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sh osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
- Riigikohus on leidnud, et mainitud KarS § 76 lg-s 4 toodud kriteeriumide hindamisel on kohtul ulatuslik otsustusruum, mis suuresti rajaneb kohtu siseveendumusele. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses madalama astme kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma siis, kui tuvastab KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea, mille tagajärjeks on selge materiaalvõi menetlusõiguse rikkumine, mis võis tingida süüdi mõistetud isiku ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
- Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud kohtumääruses ei ole sellised (kaalutlus)vead sedastatavad. Hinnates, kas E. Rodini karistuse eesmärk – tema edasine õiguskuulekus ja temast lähtuva ohu puudumine õiguskorrale – võib olla saavutatud juba enne vangistustähtaja lõppu, käsitles maakohus sellise otsustuse tegemise seisukohalt olulist teavet kogumis, ei jätnud olulisi andmeid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ka ilmselgelt ebaõiget kaalu. Kusjuures on selge, et kohus võttis arvesse ka E. Rodinit positiivselt iseloomustavat andmestikku: tema head käitumist vanglas ning talle osaks saavaid võimalusi ja tingimusi vabaduses. Ka määruskaebuses ei osuta kaitsja ühelegi tegurile, mis maakohtul võis märkamata jääda ning mis lubaks prognoosida E. Rodini seaduskuulekalt jätkamist suurema tõenäosusega kui seda tegi esimese astme kohus.
- Maakohus põhjendas selgelt ja veenvalt, et aluse kahelda E. Rodini edasises õiguskuulekalt käitumises annavad tema kuritegude kordumine, viimase kuriteo toimepanemine vaid 8 kuud pärast vanglast karistuse kandmiselt vabanemist ning tema osas täheldatav riskitegur: alkoholi tarvitamine. Viimast tegurit pidas esimese astme kohus E. Rodini edasist käitumist prognoosides iseäranis oluliseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võimalik öelda, et maakohus oleks 3
(5)nimetatud asjaolusid kuidagi vääralt üle tähtsustanud. Kahtlemata on tegemist teabega, mis osutab igati reaalsele võimalusele, et süüdimõistetu kuritegelik käitumine võib korduda. Peab märkima, et tegelikult ei vaidle maakohtu sellisele käsitlusele määruskaebuses vastu ka kaitsja.
- Kaitsja on määruskaebuses keskendunud väitele, mille kohaselt ei ole vangistuses E. Rodini riskikäitumisega tegeletud ning see ei ole olnud tingitud kinnipeetavast endast. Taoline argument on iseenesest õige. Asjaolu, et E. Rodiniga pole riskide maandamisele suunatud tegevusi läbi viidud, ei ole johtunud mitte temast endast, vaid on olnud tingitud tema reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse lühidusest (vt vangistusseaduse § 16 lg 1). Iseenesest võib ehk olla iva kaitsja (konkludentselt) esitatud väites, et riik võiks tegeleda retsidiivsusriskiga ka selliste inimeste puhul, kelle karistus on võrdlemisi lühike. See aga ei tingi kuidagi E. Rodini vabastamist. Esiteks nõuaks selliselt käitumine riigilt lisaressursse. Tõsi, ressursside suunamine mingitesse tegevustesse võib olla riigi jaoks põhiseadusest tulenevalt kohustuslik. Kindlasti ei saa aga põhiseaduse vastasust näha selles, et riik pole lühikese karistusajaga kinnipeetavatega tegelemiseks panustanud sedavõrd suures mahus, nagu ta on teinud pikka vangistust kandvate inimeste osas. Seega on täiesti legitiimne, et riik E. Rodini retsidiivsusriske kuidagi spetsiifiliselt maandanud ei ole. Ka ei saa kuidagi olla päri kaitsja kaebusest läbi kumava arusaamaga, et kuritegude toime panemise peab ära hoidma ennekõike riik. Eeskätt peavad sellesse, et kuriteod aset ei leiaks, oma panuse andma potentsiaalsed kurjategijad: nemad peavad hoolt kandma selle eest, et nad õiguskuulekale rajale jääks. Vajadusel peavad nad seda tegema täiesti iseseisvalt, ilma igasuguse riigi toetuseta. Kui nad seda ei suuda, peavad nad arvestama vangistusega ja muude asjaolud täidetuse korral ka sellega, et see vangistus tuleb ära kanda n-ö kellast kellani. Seega jäävad kaitsja argumendid tagajärjetuks: vangistuse jooksul ei ole E. Rodini retsidiivsusriskidega tegeletud ehk temast lähtub seda silmas pidades endiselt märkimisväärne uute kuritegude oht.
- Ringkonnakohus ei pea ka võimalikuks omistada ainuüksi E. Rodini vangistuses viibimisele taolist mõju, millest järeldada tema valmidust nüüdsest pingutada ja oma käitumist muuta. Kohtukolleegiumi hinnangul saab vangistuse mõju iseenesest suureks pidada eelkõige siis, kui kinnipeetav on vanglas esimest korda. Võiks ju arvata, et (esma)kogemus reaalses vangistuses on just selleks määravaks motivaatoriks, mis mõjutab isikut õiguskuulekusele. E. Rodin selliseks isikuks aga pole. Nagu juba tähendatud, on ta vanglas karistust kandnud korra ka varem. Sellele vaatamata pani ta mitte väga kaua pärast vabanemist toime uue kuriteo. Miks praegune vangistus pidanuks E. Rodinile mõjusam olema, ringkonnakohus nimetada ei oska.
- Viimaseks märgib kohtukolleegium veel, et maakohus vaagis nõuetekohaselt sedagi, kas E. Rodini puhul oleks uue kuriteo risk maandatav elektroonilise valve kohaldamise ja kohustuste määramise läbi. Sellele küsimusele vastas esimese astme kohus eitavalt ning samasuguse järelduse teeb ka ringkonnakohus. E. Rodini uue kuriteo toimepanemise peamine soodustegur (või pigem isegi otsene mõjur) on alkoholi tarvitamine. Taoline järeldus on vältimatu, arvestades, et kinnipeetavat on koguni kolmel korral karistatud (s.o kehtivaid karistusi arvestades) KarS § 424 järgi mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Seega on E. Rodini kuritegeliku käitumise kordumise oht iseäranis tõsiseltvõetav, kui ta vabaduses taas alkoholi pruugib. Elektroonilise valvega ei oleks võimalik jälgida, et E. Rodin alkoholi tarvitamise keeldu tõesti järgib. Ravi ja sotsiaalprogrammid võiksid aga tõhusaiks osutuda vaid juhul, kui kinnipeetav oleks tõeöiselt motiveeritud ja valmis pingutama. Nagu maakohus aga välja tõi, on E. Rodini motivatsioon alkoholi tarvitamisest loobumiseks selgelt kesine. Pigem ei näe kinnipeetav tarvitamiskäitumises probleemi või siis arvab ennast seda kontrollivat. Kinnipeetava sellise arvamuse ekslikkust näitavad aga selgelt tema korduvad kuriteod.
- Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
- märtsi 2020 määruse muutmata ning E. Rodini kaitsja määruskaebuse rahuldamata. 4
(5)- Kaitsja palub määrata OÜ-le Narva Esimene Advokaadibüroo E. Rodinile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest tasu 117 eurot, millele lisandub käibemaks 23,40 eurot. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks 40 minutit ja määruskaebuse koostamiseks 90 minutit. Kolleegium, juhindudes riigi õigusabi seaduse § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
- juuli
- a määruse nr 16 (tasude ja kulude kord) § 1 lg-test 6 ja 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu 140,40 eurot kui määruskaebemenetluse kulu E. Rodinilt riigi kasuks välja mõista. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Erkki Hirsnik Maarika Kuusk Mati Kartau 5
(5)