KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 22. aprill 2020.a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja nr 1-20-1956 (18278000900) Kohtunik Marju Persidskaja Kohtuistungi

§ 248lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Riho Kikkas Kar

S § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ning karistuseks mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta 8 (kaheksa) kuud vangistust Riho Kikkase suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui Riho Kikkas ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. 2. Menetluskulu:

§ 175

lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 189 lg 2 alusel mõista Riho Kikkaselt välja menetluskulu riigieelarvesse järgmiselt: ▪ ▪ kaitsjatasu 146,40 eurot; sundraha 876 eurot.

§ 180

lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et Riho Kikkasel on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 1022,40 (üks tuhat kakskümmend kaks eurot ja kakskümmend senti) eurot tasuda 12-ne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt kuu

1. kuupäevaks vähemalt 85,20 eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS, märkides ära viitenumbri 99920700016508 ning selgituse “Riho Kikkas, otsus nr 1-20-1956, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
2. Kannatanud A.K. (ik XXX; e-post XXX) ja R.R. (ik. XXX; e-post XXX) on

§ 38

lg 5 alusel esitanud taotlused enda teavitamiseks Riho Kikkase vahistamisest ja vahi alt vabastamisest ning ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus Riho Kikkast süüdistatakse selles, et tema 19.04.

1. a kella 13:00 paiku aadressil XXX asuva XXX kasutas füüsilist vägivalda oma XXX A.K. suhtes, mis seisnes selles, et Riho Kikkas võttis kinni A.K. käest ja vedas kannatanut endaga kaasa, misjärel võttis Riho Kikkas korduvalt kinni kannatanu juustest ja üritas kannatanut maast üles tõsta. Sellise tegevusega põhjustas Riho Kikkas A.K. füüsilist valu. Kuriteosündmuse käigus läksid katki A.K. seljas olnud riided. Riho Kikkast süüdistatakse samuti selles, et tema 12.05.
2. a kella 17:45 paiku XXX aadressil XXX eramus kasutas füüsilist vägivalda XXX A.K. ja XXX XXX, s.t XXX R.R. suhtes, mis seisnes selles, et Riho Kikkas haaras kahe käega kinni A.K. juustest kuklapiirkonast ja lükkas kannatanu vastu köögis olevat korstnajalga. Riho Kikkase ja A.K. vahel toimuvasse sekkus R.R, kes püüdis Riho Kikkast A.K. eemale tõmmata, misjärel võttis Riho Kikkas kinni R.R. kaelast ja käest ning üritas kannatanut maha pikali suruda. Olukorda sekkus A.K, mille peale Riho Kikkas haaras uuesti kinni A.K. juustest ja lükkas kannatanu esikusse istme peale, misjärel tuli R.R. taaskord Riho Kikkase ja A.K. vahele, misjärel haaras Riho Kikkas kinni R.R. randmest ja tiris teda. Sellise tegevusega põhjustas Riho Kikkas A.K. füüsilist valu ning R.R. füüsilist valu ning parema käe küünarvarre pindmise pindmise marrastuse ja turse. Kuriteosündmust nägi pealt A.K. ja Riho Kikkas XXX S.K. 2

§ 175

lg 1 p 4 alusel on määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 146,40 eurot ja

§ 175

lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 876 eurot.

§ 180

lg 1 alusel mõista Riho Kikkaselt menetluskuluna välja sundraha summas 876 eurot ja kaitsjatasu summas 146,40 eurot.

§ 180

lg 3 alusel lubada Riho Kikkasel menetluskulud hüvitada 12 kuu jooksul ositi alates kohtuotsuse jõustumisest selliselt, et iga kuu 10. kuupäevaks tuleb tal hüvitada vähemalt 85,20 eurot. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav Riho Kikkas aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav Riho Kikkas, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud tegude, nende kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides

§-de 239-245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse tunnistada Riho Kikkase süüdi KarS § 121 lg 2 p-de 2, 3 järgi ning mõista temale karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulude osas 3

§ 180

lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

§ 180

lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Riho Kikkase menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 146,40 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot (alates 1. jaanuarist 2020.a on kuupalga alammäär 584 eurot). Riho Kikkas taotles menetluskulude tasumise ajatamist 12 kuuks, kinnitades, et talle on jõukohane tasuda igakuiselt menetluskulu katteks 85,20 eurot. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude korraga hüvitamine käib Riho Kikkasele tema sisse- ja väljaminekuid arvestades ilmselgelt üle jõu. Seetõttu annab kohus talle

§ 180

lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel võimaluse tasuda menetluskulu kokku 1022,40 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 4