← Eesti

2-14-51499/74

Obsah (4)§ 175§ 173§ 2§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Mõtsnik Määruse tegemise aeg ja koht 31. märts 2020.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-51499 Tsiviilasi X Xa kohustustest vabastamise menetlus

) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Käesolevaks ajaks on võlgniku X Xa kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud üle viie aasta, mistõttu otsustab kohus võlgniku X Xa pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt

§-le 175. Tulenevalt

§ 175

lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (

§ 175lg 4).

Seisukoha esitanud võlausaldajad Bondora AS, Placet Group OÜ ja Luminor Bank AS soovivad võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist ning ei pea põhjendatuks võlgniku vabastamist kohustustest, sest võlgnik on oma kohustusi rikkudes jätnud põhjendamatult oma kohustused täitmata, mille kaudu on kahjustatud võlausaldajate huve. Kohustustest vabastamisega nõustus ainult AS SEB Pank. Võlausaldaja Swedbank AS teatas varasemalt nõude rahuldamisest. Kohus leiab, et on täitnud

§ 175

lg-st 3 tuleneva nõude, kui andis võlgnikule, usaldusisikule ja võlausaldajatele võimaluse kirjaliku seisukoha esitamiseks (vt Riigikohtu 20.06.2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 16).

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

§ 173

lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohus märgib, et 5-aastase menetluse perioodi kestel on rahuldatud võlausaldaja Swedbank AS-i nõue summas 25632,56 eurot ja võlausaldaja AS-i SEB Pank nõue summas 23 254,54 eurot. Swedbank AS-i teate kohaselt müüdi võlgnevuse aluseks oleva lepingu teisele laenusaajale kuuluv tagatisvara ning saadud tulem võimaldas nõude täielikult rahuldada. Võlgniku seisukoha 3 kohaselt AS-i SEB Pank võlgnevus on tasutud kaastaotleja ning Kredexi poolt. Seega ei ole võlgnik iseseisvalt asunud võlausaldajate nõudeid rahuldama. Kohus on seisukohal, et selliselt ei ole võlgnik üles näidanud reaalset tahet teiste võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kohtu hinnangul on võlgnik vähemalt raskest hooletusest rikkunud

§ 173

lg-s 1 sätestatud kohustusi, kuivõrd ta ei ole kohustustest vabastamise menetluse jooksul tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ning kohtule esitatud tõenditest ei nähtu ka, et ta oleks sellist tegevust aktiivselt otsinud. Võlgnik on kohtule esitatud usaldusisiku aruannetes märkinud, et ta ei ole saanud tööle asuda, kuna tööandjad on tema tausta kontrollides avastanud, et tema suhtes on käimas pankrotimenetlus. Kohus toob esile, et võlgnik on viie aasta kestel ignoreerinud kohtu täpsustavaid päringuid (nt 28.03.2018 ja 11.02.2019 kohtunõuded) mõistlikult tulutoova tegevuse otsimise ja töötuna arvele võtmise kohta. Võlgniku poolt saadetud paljasõnaline väide pankrotis olemise tõttu töö mitteleidmise kohta ei ole kohtu hinnangul piisav argument. Eeltoodu ei tõenda, et võlgnik oleks reaalselt püüdnud leida tulutoovat tegevust. Seadus ei keela pankrotis isiku töötamist. Samuti ei sea pankrotiseisund tööandjale mingeid täiendavaid kohustusi. Sissetuleku ja töö puudumine väljendab kohtu hinnangul võlgniku vähemalt rasket hooletust VÕS § 104 lg 4 mõttes oma kohustuste täitmisel. Kohus leiab, et võlgnik on järjekindlalt viie aasta kestel vähemalt raskest hooletusest rikkunud kohustust leida tulutoov tegevus. Lisaks eeltoodule on võlgnik rikkunud vähemalt raskest hooletusest oma kohustust esitada kohtule teavet oma tegevuse või selle otsimise kohta. Kohus rõhutab, et võlgnik on 26.04.2014 avalduses kinnitanud kohustust täita

§ 173nimetatud kohustusi.

Samuti on kohus 10.10.2014 määruses selgitanud võlgniku kohustuste sisu ja tähendust. Seega on võlgnik olnud oma kohustusest teavitatud ja teadlik. Kohus märgib, et olukorras, kus kahe võlausaldaja nõuded on rahuldatud laenu kaastaotlejate poolt, ei ole õige võlgnikul eeldada, et kohustustest vabastamise menetluse jooksul ei pea võlgnik tegelema tulutoova tegevusega ega seda ka otsima ning teiste võlausaldajate nõudeid rahuldama. Kohus märgib, et kohustustest vabastamise menetluse raames peab võlgnik üles näitama initsiatiivi ja reaalset tahet oma kohustusi täita. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (3-2-1-49-16, p 15; 3-2-1-19-16, p 14). Kohtul on

§ 175

lg 11 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse teostamiseks kontrollida, kas esinevad

§ 175

lg-tes 2 ja 4 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (3-2-1-19-16, p 12). Riigikohus on selgitanud, et

§ 2

teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks. Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk) ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus ning seadus (

§ 175

lg-d 2 ja 4) sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (vt Riigikohtu 20.06.2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). Kokkuvõttes on kohtu hinnangul võlgnik süüliselt rikkunud

§ 173lg-s 1 sätestatud kohustusi, kahjustades sellega võlausaldajate huve.

Seega on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse võimaluse minetanud. Võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse jooksul oma seadusest tulenevaid kohustusi täitnud – ei ole tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ega seda ka aktiivselt otsinud. Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus füüsilisest isikust võlgniku X Xa pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse ning keeldub võlgnikku vabastamast tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Tulenevalt

§ 172

lg-st 4 vabastab kohus võlgniku kohustusest kohustustest vabastamise 4 menetluse lõpetamisel usaldusisiku. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.