lg 1 järgi arvutatud viivisesumma 05.03.2019 seisuga 35,10 €.
lg 1 alusel nõuab avaldaja puudutatud isikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 947,31 eurot. Puudutatud isiku vastuväited
Avaldaja on käsitlenud igat tasumata arvet
Avaldaja on selgitanud, et ta on pärast nõude omandamist edastanud puudutatud isikule kaks meeldetuletust kogu võlasumma osas ja proovinud tulutult helistada. Eelnevast järeldub, et avaldaja ei ole tegelenud nõuetega eraldi vaid nõudnud kogu põhivõlgnevuse tervikuna tasumist, mistõttu ei ole
Sissenõudmiskulud on kulud, mida võlausaldaja kannab seoses võlgnikult kohtuväliselt võla nõudmisega, ning need tekivad olukorras, kus võlgnik ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud ning võlausaldaja teeb mitmeid toiminguid, et panna oma nõue võlgniku vastu maksma. Käesoleval juhul on sissenõudmiskulud ebaproportsionaalselt suured ning need ei vasta võlausaldaja tegelikule kahjule ja pole seega millegagi õigustatud. Kohtumääruse põhjendused
) § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
Sama sätte lõikest 3 tulenevalt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.
sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 järgi võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kui võlgnik on kohustust rikkunud.
lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmist, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust. 9. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel on hagejal õigus nõuda
S § 42 lg 1 kohaselt on viivisemäär võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. 10. 02.09.2019 menetlusdokumendis on puudutatud isik nõustunud avalduses esitatud põhivõlgnevusega 1120,90 eurot ja viiviste nõudega 35,10 eurot, mida kohus käsitleb TsMS § 231 lg-s 2 sätestatud omaksvõtuna. Seega ei pea kohus vajalikuks antud nõuete põhjendusi ja nõudeid tõendavaid tõendeid analüüsida, vaid mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhivõlgnevuse 1120,90 eurot ja viivised 35,10 eurot. 11.
lg 1 p 3 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. Avaldaja on puudutatud isikule esitatud arvete alusel esitanud sissenõudmiskulude nõude 947,31 eurot. 12.
g 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. 13. 25.02.2019 teatisega puudutatud isikule ja väljavõtetega Omnivast on tõendatud, et avaldaja on 25.02.2019 saatnud puudutatud isiku juriidilisele aadressile x Tallinn ning Äriregistris märgitud kehtivale e-post aadressile x kirjalikud teatised, samuti väitnud, et tal ei õnnestunud puudutatud isikuga ühendust saada Äriregistris märgitud telefoninumbril x. Seega on ta saatnud puudutatud isikule teateid ja sissenõudmiskulu summas 40 eurot kuulub
14.
g 2 sätestab, et kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hüvitise määra, võib võlausaldaja nõuda viivist ja sissenõudmiskulude kindlaksmääratud summas hüvitist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas. 15.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. 16. Riigikohus on oma praktikas korduvalt asunud seisukohale, et
lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel võib võlausaldaja lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: 3 võlgnik on lepingut rikkunud (
lg 1); võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (
lg 1); võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (
lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (
lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (
lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (
17.
lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega tuvastatakse kahju olemasolu rikkumisele eelneva ja sellele järgneva varalise olukorra võrdlemise kaudu. Varaline diferents
lg 1 mõttes eeldab varalise olukorra võrreldavat halvenemist - kahjustatud isik peab olema sattunud kahju tekitaja käitumise tõttu halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud (Riigikohtu 6. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-15, p 22; 15. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-16, p 21). 18.
lg-test 1 ja 2 tulenevalt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline ning varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu.
lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtust või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemist isegi juhul, kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavaid mõistlikke kulusid, sealhulgas mõistlikke kulusid kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.