) § 306 lg 5 kohaselt peab kohus menetlusosalisele kätte toimetama hagiavalduse.
lg 7 kohaselt kui menetlusdokumendi välismaal kättetoimetamiseks on vaja see tõlkida, võib kohus nõuda menetlusosaliselt, kellest tulenevalt või kelle huvides on vaja menetlusdokument kätte toimetada, tõlke esitamist või tõlkekulude katmist. Kui menetlusosaline seda ei tee, võib kohus jätta menetlusdokumendi kätte toimetamata. Õiguskirjanduses on selgitatud, et kui menetlusosaline tõlget ei esita, võib kohus
Eelnev tähendab ühtlasi seda, et kohus võib jätta välisriigi ametiasutuselt menetlusdokumendi kättetoimetamiseks abi palumata, mis võib ühtlasi kaasa tuua avalduse läbi vaatamata jätmise (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Kõve. V, Järvekülg. I, Ots. J, Torga. M. Tallinn 2017, lk 112).
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Tõlgete esitamise tähtajaks oli 23.03.2020. A Ta ei ole kohtule esitanud menetlusdokumentide venekeelseid tõlkeid. Kohus leiab, et hagejate hagiga taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada, kuna hagejad ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul menetlusdokumente vene keelde tõlkinud ning ilma tõlgeteta ei ole kohtul võimalik kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ja mõistliku aja jooksul asja lahendada. Tulenevalt eeltoodust ja tuginedes
lg 2 p-ile 2 jätab kohus tsiviilasjas 2-19-18041 A Ta ja M Ti hagi D Ti vastu elatise nõudes läbi vaatamata. 2 Tulenevalt
lg 1 loetakse hagi läbi vaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Kohus lõpetab menetluse määrusega, seetõttu peab kohus käesolevas määruses märkima ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 1 esimese lause kohaselt kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti.
lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Käesolevas asjas ei esine
Kohus on seisukohal, et tsiviilasjas 2-19-18041 saab analoogia korras kohaldada
lõike 1 esimest lauset, millest tulenevalt jätab kohus menetluskulud võrdsetes osades (so 50 %) hagejate kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.