KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht, 06.04.2020, Tallinna kohtumaja tsiviilkantselei kaudu Tsiviilasja number 2-

§ 113.2 lg 1.

Kuivõrd seisuga 26.03.2019 oli nimetatud üürivõlg tasumata, saatis sellekohase meeldetuletuskirja, milles viitas ka 5 € sissenõudmiskulule. Kirjaga andis hageja kostjale uue täiendava tähtaja kuni 27.03.2019 ja viitas võimalustele öelda erakorraliselt võlasuhe üles ning soovis suhelda kostjaga võla teemal. Siit tekkis kostjal meeldetuletustasu eest võlg 5 €. 3

§ 113.2 lg 1 järgi tasu 5 €t.

Siit tekkis kostjal järgmine võlgnevus 5 € meeldetuletustasu eest. Hageja saatis kostjale meeldetuletuse ka pärast üürilepingu lõppemist (31.05.19). Nimelt saatis hageja 09.06.2019 kostjale teatise üüri (500 €) ja kahe kommunaalmakse (193,16 € ja 315 €) tasumata jätmise kohta. Kiri sisaldas meeldetuletustasu 20 €. Sellise tasu arvestamisel tugines hageja

§ 113.2 lg 2 p 2-le.

Kokku võlgnes kostja hagejale meeletuletustasusid 30 €. Kahju Alges 21.06.19 esitatud hagis nõudis hageja kostjalt järgmist kahju hüvitamist. Kui hageja sai kostjalt eluruumi aktiga 31.05.19 tagasi, siis olid selles järgmised märkused: köögimööbel ühes seinas, sh külmik, pliit, ahi ja nõudepesumasin olid määrdunud s.t. puhastamata, vannitoas vann, valamu, WC pott, pesumasin ja pesukuivati olid määrdunud s.t. puhastamata, elutoa mööbel: söögialud, diivan ja diivanilaud olid määrdunud s.t. puhastamata, korterist puudusid kostjale üle antud 4 söögilaua tooli, seinad olid määrdunud s.t. vajasid puhastamist, pesukuivati uks käepide oli katki, fonolukk ei töötanud, Hiljem selgus, et asendada tuli valgusallikaid, millised kostja oli hagi esitamise ajaks (tekstis: tänaseks) hüvitanud. Hageja saatis kostjale nõude 319,47 €, mis sisaldas tasu korteri koristamise eest 175 € puuduvate valgusalliakte asendamine 4,47 € kulu (kuid see oli hagi esitamise ajaks tasutud), toolide eest 35 € /tk – kokku 140 € kulu. Hageja palus võla tasuda hiljemalt 04.06.

1. Hagi esitamise (21.06.19) ajaks oli nõue enamuses (va lambipirnid, mille eest kostja tasus) tasumata. Sõltumata lubadusest, oli hüvitamata ka toolide maksumus. Seda, kui palju maksab pesukuivati käepide ja selle paigaldus ehk kokku 73 €, sai hageja teada 06.06.
2. Ka selle nõude esitas hageja kostjale 10.06.2019.a. Kokku on kostja poolt ruumide üleandmisel ruumide kahjustamise ja asjade kaotamisega tekitanud üürileandjale kahju (319,47+140+ 73=) 532, 47 €. Nii nõudis hageja algses ehk 21.06.2019 (28.08.19 nõude parandus) esitatud hagis kostjalt põhivõlga kokku 1567,21 €, viivist 20.02.19 -21.06.19 perioodi eest 14,95 € ja edaspidiselt viivist alates 21.06.19 põhinõudelt 0,022% päevas kuni selle tasumiseni (lk 1, 40). Hageja täpsustas 09.09.2019 hagi (lk 46-47). 4

§ 292lg 1, 276 lg 1, 275 järgi.

Lisaks nõudis hageja ka 2019.a. juuni eest üüri, mille eest ta ei pidanud tasuma, kuna siis polnud enam üürnik. Ka tagatisraha arvelt tehtud kalkulatsioon ei ole õigesti tehtud ja ei vasta lepingu p 4. Mingeid asja üleandmise kulusid, mida oli temalt nõudekirjas nõutud, ei pea kostja tasuma

§ 276lg 1 järgi, need ei ole ka tõendatud.

Ka oli hageja alusetult oma hagiavalduses nõudnud toolide eest kahju nn topelt ehk 2*140 €. Viivis ei ole põhjendatud, arvetus pole õige. Meeldetuletuskulude nõue 20 ei ole põhjendatud sest 09.06.2019 ei olnud kostjal võlga. Kostja arvates on ta maksnud enam kui 321,45 € hagejale majandamiskulude eest. Kostja korteri suurus oli 48 m

1. Üüri tuli tasuma lepingu p 8 järgi igakuiselt eelneva kalendrikuu
2. kuupäevaks jooksuva kuu eest 500 € ja p 10 järgi igakuiselt kalendrikuu
3. kuupäevaks eelnenud kuu kõrvalkulude eest. Lepingu p 9 järgi tasus kostja lepingu sõlmimise päeval esimese kuu üüri 500 € ja 500 € tagatisraha. Nendes arvetes, mille hageja esitas kostjale tasumiseks, näitas hageja arvetel vaid kahte rida: üür ja kommunaalkulud. Kostja nõudis välja perioodi märts – juuni 2019 kohta kõrvalkulude algarved, mille kostja sai
4. juuniks
5. X Xe AS algarvete (mis esitati hagejale tasumiseks, 2018.a juuni, juuli kohta) järgi oli hageja nõudnud kostjalt alusetult kõrvalkulusid ulatuses, mis oli hageja kui omaniku kohustus. Tegelikult oli kõrvalkulude suurus juunis 2018.a 76,29 €, mitte 187,87 €. Hageja arve nr 81, mille järgi nõudis hageja kostjalt 2019.a. maikuu kõrvalkulusid 136,58 €, ei ole õige. Tegelikult olid kõrvalukulud KÜ X algarve järgi 136,58 € ja majandamiskulud 34,73 € 2019.a. juunikuu eest kui kostja ei olnud enam üürnik. Hageja nõudis arve nr 46 järgi kostjalt 2018 juunikuu majandamiskulusid, kuid tegemist oli 2019.a. juunikuu näol
6. kuu majandamiskulude nõudega (kuigi kostja polnud üürnik). 6

§292

lg 1 järgi, lepingu tingimus, et neid kulusid peaks kanda kosta kui üürnik, on tühine

§ 275järgi.

Lepingus p 9 on kokkulepe, et kui üürnikul on võlgnevused, siis on õigus üürileandjal lepingu lõppedes teha tasaarvestusi tagatisraha arvelt ja seda sai hageja teha juba 31.05.19 kui leping lõppes. Seega on viivise arvestamine kuni 15.07.19 ebaõige. Ka pooled leppinud vara tagastamise akti 31.05.19 p –s 4, et tasaarvestus tehakse tagatisraha arvel. Tasumised Arve nr 70 13.02.2019 summas 700,56 € (2019.a. märsikuu üür /500 €/ ja jaanuarikuu kommunaalmaksed/200,56€/ ) tasus kostja 16.03.20 700,56 €. Eelnevate perioodide arvete alusel nõudis hageja kostjalt kokku üüri 4500 € ja kõrvalkulusid 1186,70 €, kokku 5686,70 €. Tegelikult pidid kõrvalkulud olema kokku 865,57 € ning koos üüriga kokku 5365,87 € (4500+865,57). Kostja on tasunud hagejale 20.02.19 seisuga 5704,82 €, seega oli kostjal ettemaks 338,95 € (2704,82-5365,87€). Jaanuaris 2019 pidi kostja tasuma kõrvalkulusid 165,83 € (mitte 200,56), nii oli 20.02.19 hageja tegelik nõue 500 € üür ja 165,83 € kõrvalkulud (kokku 665,83), millest tuleb maha arvata kostja ettemaks 338,95 €. Seega oli kostjal tasumata 326,95 € (665,83-338,95), viivis oleks arve nr 70 võlalt vaid 1,65 €. Arve nr 72 järgi nõudis hageja 710,79 €, kuid kostja pidi tasuma veebruari kõrvalkulusid 171,06 €, mitte 205,79 € ehk kokku selle kuu eest 671,06 € (koos üüriga), mille kostja tasus 28.03.19. Selleks ajaks oli kostja tasunud hagejale, arvestades eelnevat perioodi, 6405,58 €, kuid pidanuks tasuma 6031,7 €. Selle tõttu oli kostjal ettemaks 373,68 €, mis tuleb maha arvestada. Kuna sellele tuleb liita eelmise arve nr 70 viivis 1,65 €, siis oleks kostja poolt tasumata summa 671,06-373,68+1,65=299,03 € ning sellelt viivis on 0,46 €. Samas tuleb arvestada, et lepingu p 15, et viivist saab arvestada alles siis kui 10 päeva pärast maksetähtaega pole tasutud. Kostja maksis selle arve ära 28.03.19 ehk 7 päeva jooksul, seega ei saa viivist nõuda. Arve 76 (mai üür ja märtsi kõrvalkulud) oli kokku 699,03 €, millest kostja tasus 03.06.19 ära osa märtsi kõrvalkulud 199,03 €. Selleks ajaks oli hageja nõudnud eelnevate perioodi eest kokku kostjalt üüri 5500 € ja kõrvalkulusid 1593,05 €, kokku 7093,05 €. Tegelikult pidi kostja maksma selleks ajaks kõrvalkulusid 1202,76 €, koos üüriga 5500 € (5500 + 1202,76) 6702,76 €. Kostja oli 20.04.2019 seisuga maksnud üüri ja kommunaalkulusid kokku 7116,17 €. Seega kostja oli ette maksnud (7116,17 – 6702,76) 413,41 €t. Märtsikuu kõrvalkulud pidi olema 164,3 €, mitte 199,03 €. Seega pidi olema 20.04.2019 seisuga hageja tegelik nõue 500 € üür 7

§ 334lg 1).

Tõendamata on, et korter oli paremas seisundis enne võrreldes sellega, mil kostja korteri hagejale tagastas. Lepingu p 39,48 järgi ei pidanud kostja tegema suurpuhastust. Kui leping lõppes ja kostja tuli aktile alla kirjutama, olid hageja esindajad korterisse omavoliliselt saabunud ja hakanud suurpuhastust tegema. Tegemist on ebamõistliku kuluga 48m2 korteri eest. X Koristus koduleheküljel eristatakse erinevad koristusliike (tavakoristus, hoolduskoristus, igapäeva koristus), sj on suurpuhastuse hind 75m2 eest 140 €, 150m2 ees 160 € ja 200 m2 eest 180 €.

§ 280

, § 334 lg 2 mõttes on vajalik üürnikul teha oma kuluga tavaline koristus (asja säilitamiseks vajalik väike koristus, hooldus), mitte kanda suurpuhastuse kulusid 175 €. Suurpuhastus on

§ 276lg 1, § 292 lg 1 järgi hageja kohustus mitte kostja kohustus.

Kostja sai eluruumi üürile saades kasutusse ka 10-aastase pesukuivati Boch WTW 86302SN ja kümnendal päeval avastas hageja, et luugi 2 käepidet on katki, kolmas murdus 2019 juunis, sellest oli hageja teadlik. Tegemist on loomuliku kuluga

§ 334mõttes, mille eest ei vastuta kostja.

Hageja pole tõendanud 53 € parandamise kulusid. Sellise kulu kandmine on hageja korrashoiu kohustus

276 lg 1 järgi ning tegemist pole üürniku

§ 280, 276 lg 1 järgse kõrvalkohustusega.

Aktis, millega kostja sai korteri enda kasutusse, pole märkust nende toolide ja seisundi kohta (individuaaltunnuseid), tegemist oli eelmise üürniku toolidega, mis sinna jäid. Seega tagastas kostja korteri seisundis, mille ta sai ja mingit kahju pole tekitatud. Lisaks on hageja nõudnud hagis ja ka vähendatud nõudes kohekordselt neid kulusid ehk 2*140 €, mis pole õige, toolide maksumus on tegelikult 92,90 €. Kuigi täpsustatud hagis 09.09.2019 vähendas hageja nn 140 9

§ 276

lg 1 kohaselt oli kohustatud tasuma üürileandja ehk hageja: 4,47 € – kaks lambipirni 20,00 € – pesukuivati luugi käepide 122.99 € – söögitoolide asendamine uute söögitoolidega. 30.10.2019 täpsustatud hagiga kostja ei nõustunud (lk 121) ja jäi oma seisukoha juurde, et hageja on alusetult ka täpsustud nõudes jätnud maha võtmata kõik need kulud, mis on omaniku ehk hageja kohustuseks tasuda ja mida kostja ei pea kandma. Sellest tulenevalt on hageja kalkulatsioon ikkagi vale. Lisaks, hoolimata sellele, et hageja on märkinud, et loobub 5 € sissenõudekulust, on hagi nõudes hageja endiselt soovinud saada 30 €, mis pole õige. Ka ei nõustunud muude hageja väidetega ega nõuetega, sh hageja söögitoolide kulude nõudega, mida on hageja 30.10.19 dokumendis jätkuvalt nõudnud justkui 122 € ulatuses. Menetluskulud palub jätta hageja kanda. Kohtu põhjendused TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kuivõrd tegemist on lihtmenetluse vaidlusega (TsMS § 405, kuna hagihind on alla 2000 €o), siis on otsus lihtsustatud vormis.

271 järgi kohustub üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri) ning § 292 lg 1 järgi kohustub üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega.

§ 275

sätestab, et eluruumi üürilepingus lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse osas seadusega sätestatust üürniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine.

§ 308

lg 1 I lause järgi võib eluruumi üürilepinguga ette näha, et üürnik maksab lepingust tulenevate nõuete tagamiseks üürileandjale tagatisraha kuni kolme kuu üüri ulatuses.

197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist, lg 2 sätestab, et tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. 10

§ 76

lg 1, 2, § 8 lg 1, 2,

§ 6

,7 tuleb lepingut täita vastavalt lepingus ja seaduses kokkulepitule, hea usu ja mõistlikkuse põhimõttele. Kui üürnik rikub lepingust tulenevat üüri ja kõrvalkulude tasumise kohustust, samuti kahjustab üüritud asja, on üürileandjal õigus nõuda temalt

§ 101

lg 1 p 1, 3, 6, § 113 lg 1, § 108 lg 1, § 115 lg 1, § 271, § 292 lg 1, § 334 lg 1, 2, § 113.2 lg 1, 2 järgi üürivõla, kõrvalkulude võla tasumist, asja kahju hüvitamist, võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamist ja viivist. Vaidlustamata asjaolud       Pooled sõlmisid üürilepingu 31.05.18 X , X vald, X alevik, kasutamiseks ja leping lõppes 31.06.

1. Hageja sai eluruumi tagasi aktiga 31.05.
2. Eluruumi suurus oli 48 m
3. Eluruumi üür oli kuus 500 €, lisaks oli üürnikul kohustus igakuiselt tasuda kõrvalkulusid lepingu p 10 järgi. Kostja tasu hagejale lepingu sõlmides tagatisraha on 500 €. Kostja sai kasutusse vähemalt 10-aastase pesukuivati. Arvestades ülaltoodut, on poolte vahel sõlmitud eluruumi üürileping, mille alusel pidi kostja tema kasutuses oleva eluruumi eest igakuiselt tasuma üüri ja kõrvalkulusid

§ 271, § 292 lg 1.

Vaidlus Võlg, viivis Hageja nõudis pärast kostja vastuse saamist ja seejärel tehtud kõrvakulude ning kostja poolt tasutud summade ümberarvestusi 30.10.2010 esitatud menetlusdokumendis (lk114117) arve nr 76, 79, 81 (lk 116, p 33) eest järgmist:  arve nr 76 (lk 87) järgi põhivõlga 271,56 € (märtsikuu võlg, sh kõrvalkulud), viivist 5,58 €,  arve 79 (lk 88) järgi põhivõlga 188,35 € (aprillikuu kõrvalkulud), viivist 1,28 €,  arve 81 (lk 89) järgi põhivõlga 131,77 € (maikuu kõrvalkulud) ja viivist 0,23 €. Viivist nõudis hageja nii: kuni hagi esitamiseni 21.06.19 7,09 € ja sealt edasi viivist kuni 3,12 € kuni 15.07.19 (incl.), kokku 10,21 € ning lisanduvat viivist 2,18 € kuni 30.10.2019 (incl.), kokku viivist 12,39 € ja edasi protsendina võlalt 0,022% päevas. Seega vaatleb kohus nende arvete järgseid nõudeid. Hageja võttis oma kõrvalkulude nõude arvestuses maha selle osa, mida temalt olid teenusepakkujad nõudnud ( X OÜ ja KÜ X ) nn remondifondi, reservkapitali ja kindlustuse maksete eest, muud mitte. Kostja sellega ei nõustunud, sest pidi tema väite kohaselt tasuma vaid neid kõrvalkulusid, mis on algarvetele märgitud järgmiselt 11

§ 292

lg 1, § 275 järgi hageja kui üürileandja nõuda esitatud üürilepingu p 10 koheselt muid kõrvalkulusid kui neid kulusid, mis on seotud vahetult asja kasutamisega. Seega on kostjal

§ 292

lg 1 järgi kohustus tasuda vaid kulude eest, milleks on asja kasutamisega seotud kulud „prügivedu, soojus, üldelekter, üldvesi, vesi ja kanalisatsioon külm, elekter öine, elekter päevane, vesi kanalisatsioon soe, soojus vee soojendamiseks soe“. Nii on lepingu p-s 10 märgitud muude kulude tasumise kohustus

§ 275

lg 1 järgi tühine, sest pole seotud üürnikupoolse asja kasutamise kuludega (

§ 292lg 1).

Seega ei saa hageja nõuda kostjalt neid kulusid, mida on X OÜ või KÜ nõudnud hagejalt lisaks kuludele „prügivedu, soojus, üldelekter, üldvesi, vesi ja kanalisatsioon külm, elekter öine, elekter päevane, vesi kanalisatsioon soe, soojus vee soojendamiseks soe“. 2019.a märtsikuu kõrvalkulusid on hageja nõudnud arves nr 76 (lk 87) kokku 199,03 €, kuid kostja on tõendanud kohtule esitatud Korteriühistu X (edaspidi KÜ) arvega (lk 100) hagejale 2019.a., et märtsikuu kõrvalkulude summa, mida pidi kostja tasuma

§ 292lg 1 järgi, on kokku 164,3 €.

Ülejäänud summad on sellel arvel majandamiskulud järgmiseks (aprill) kuuks ja nende kulude tasumise kohustust kostjal ei olnud. Siinkohal märgib kohus, et märtsikuu majandamiskulud on ühistu arves 12.03.2020 (lk 99), kuid sellel pole tähtsust, sest kostja ei pea neid vastavalt

§ 292lg 1 tasuma.

2019.a aprillikuu kõrvalkulusid on hageja nõudnud arves nr 79 (lk 88) kokku 193,16 €, kuid kostja on tõendanud kohtule esitatud KÜ arvega (lk 101) hagejale 2019.a., et aprillikuu kõrvalkulude summa, mida pidi kostja tasuma

§ 292lg 1 järgi, on kokku 158,43 €.

Ülejäänud summad on sellel arvel majandamiskulud järgmiseks kuuks (mai) ja nende kulude tasumise kohustust kostjal ei olnud. Siinkohal märgib kohus, et aprillikuu majandamiskulud on ühistu arves 11.04.2020 (lk 100), kuid sellel pole tähtsust, sest kostja ei pea neid vastavalt

§ 292lg 1 tasuma.

2019.a. maikuu kõrvalkulusid on hageja nõudnud arves nr 81 (lk 89) summas 136,58 € kuid kostja on tõendanud kohtule esitatud KÜ arvega (lk 102) hagejale 2019.a., et maikuu kõrvalkulude summa, mida pidi kostja tasuma

§ 292lg 1 järgi, on kokku 101,85 €.

Ülejäänud summad on sellel arvel majandamiskulud järgmiseks kuuks (juuni) ja nende kulude tasumise kohustust kostjal ei olnud. Ka siin märgib kohus, et maikuu majandamiskulud on ühistu arves 13.05.2020 (lk 101), kuid sellel pole tähtsust, sest kostja ei pea neid vastavalt § 292 lg 1 tasuma. 12

§ 76lg 1 2 § 292 lg 1 järgi kokku 424,58 €.

Hagi täpsustustes (30.10.19) on hageja nõudnud kostjalt kokku võlga nende arvete järgi 591,68 €, kuid tegelikult on põhjendatud ja tõendatud kulud viidatud arvete järgsete kuude eest 424,58 €. Kostja on tõendanud kohtule esitatud üürilepinguga, et selle p 9 (lk 5) on kokku lepitud, et lepingu lõppedes ehk 31.05.2019 oli hagejal õigus mitte tagastada tagatisraha 500 € kui üürnikul on võlg. Kostja tugines lepingule ja korteri tagastamise aktile 31.05.19 (lk 28), mille p 4 järgi on hagejal õigus teha nõuete osa, mis tal kostja vastu on, tasaarvestusi lepingu lõppedes ja kostja leiab, et hageja olekski pidanud seda tegama. Seega leiab kohus, et kostja on tõendanud üleandmise akti 31.05.19 ja üürilepinguga, et pooltel oli kokkulepe, et juba lepingu lõppedes on hagejal õigus teha tasaarvestus kostja tagatisraha nõudega, mis hagejal on kostja vastu. Selline kokkulepe on kooskõlas

76 lg 1, 2, § 8 lg 2, § 197 lg 1, 2 ja § 308 lg 1. Nii nõustub kohus kostjaga, et hageja saanuks, kui leidis, et tal on nõue kostja vastu, mis tuleneb väidetavalt tasumata üürist või kõrvalkuludest, teha vastavalt poolte kokkuleppele

76 lg 1, 2, § 8 lg 2, § 197 lg 1, 2 järgi tasaarvestuse kostja tagatisraha arvelt, juba 31.05.2019. See välistanuks viivise arvestamise nende arvete järgselt võlalt kuni 15.07.2019 (kui hageja sellise tasaarvestuse tegelikult tegi). Selliselt ei ole kohtu arvates hageja käitunud võlasuhtes kostjaga

§ 6, § 7, § 76 lg 1, 2 järgi kooskõlas hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega.

Mõistlikkust ja head usku arvestades, eeldas kostja seda, et lepingu lõppedes saab hageja oma nõude tasaarvestada kohe 31.05.2019, et vältida viiviste nõudeid kostja vastu. Arvestades hageja 30.10.19 menetlusdokumendis täpsustatud põhivõla suurust 591,68 €, millest hageja võttis tasaarvestuse korras maha tagatisraha 500 € 15.07.19 ja mille tulemusel nõudis hageja 30.10.19 hagi täpsustustes võlga 91,68 €, leiab kohus, et tegelikult ei ole kostjal võlga ja selline hageja nõue ei ole tõendatud ega põhjendatud. Nimelt leidis kohus, et kostja tõendas, et sellel perioodil oli kostjal kohustus tasuda kõrvalkulusid kokku 424,58 €, mitte aga arvestuse järgselt nõutud 591,68 €. Arvestades tagatisraha suurust, siis kattis see viidatud kostja tõendatud ja põhjendatud nõude (424,58-500= -75,42) ja sellest jäi üle 75,42 €. Nii ei olnud lepingu lõppedes kostjal kohustust hagejale tasuda

§ 76

lg 1, 2 § 8 lg 2, § 271, § 292 lg 1 järgi üüri ega kõrvalkulusid ning kohtu arvates ei olnud kostja lepingu lõppedes oma võlgnetava üüri ja kõrvalkulude tasumise kohustuse rikkumises

§ 100mõttes.

Selle tõttu ei saa hageja nõuda kostjalt ka

§ 76

lg 1, 2, § 8, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 järgi kohustuse täitmist ja võla tasumist. Seega jääb hageja nõue 91,68 € saamiseks rahuldamata. Kohus tuvastas, et hageja saanuks lepingu lõppedes 31.05.19 koheselt

76 lg 1, 2, § 8 lg 2, § 197 lg 1, 2 järgi tasaarvestada oma nõude kostja tagatisraha arvel. See välistanuks viivise arvestamise nende arvete järgselt võlalt kuni 15.07.2019 kui hageja sellise tasaarvestuse alles tegi. Selliselt ei ole kohtu arvates hageja käitunud

§ 76

lg 1, 2 ja 6 ja § 7 järgi hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt võlasuhtes kostjaga. Mõistlikkust ja head usku arvestades, eeldas kostja seda, et lepingu lõppedes saab hageja 13

§ 6

, 7, § 101 lg 1 p 3, kuivõrd selle viivituse põhjustas hageja ise (võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab). Ka leiab kohus, et isegi kui kostjal oli seisuga 31.05.19 viivitus ja viivis oli 7,09 €, kattis tagatisraha ka selle viivise, kuna tagatisraha tasaarvestuse tulemusel jäi hageja kätte sellest veel 75,42 €, mille arvelt saanuks hageja tasaarvestada ka väidetava viivise. Seega ei saa hageja nõuda

§ 6

, 7, § 76 lg 1, 2 järgi mõistlikkuse ja hea usu põhimõttest tulenevalt kostjalt viivist

§ 101

lg 1 p 6 järgi 7,09 € (mis väidetavalt oli 31.05.19) ega ka viivist alates 15.07.19 kuni 30.10.2010 2,13 €. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et hageja poolt 30.10.2019 menetlusdokumendis nõutud viivis kokku 12,39 € ja edaspidine viivise nõue alates 30.10.2019 0,022% päevas ei ole põhjendatud ja see nõue jääb rahuldamata. Kuna hageja ülalviidatud põhivõla ja viivisenõue jääb rahuldamata, ei ole kohtul vaja anda hinnangut poolte väidetele varasema perioodi üüri ja kõrvalkulude arvestuse, suuruse kohta, samuti esitatud arvetele ja kostja konto väljavõttele ja algarvetele (KÜ ja X X). Kahjunõuded Korteri suurpuhastuse kulu 175 €.

§ 280

järgi peab üürnik peab oma kulul kõrvaldama üüritud asja puuduse, mida saab kõrvaldada asja harilikuks säilitamiseks vajaliku väikese koristamise või hooldamisega.

§ 334

lg 1 järgi peab üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis. Kostja poolt kohtule esitatud vara saamise aktist 01.06.18 (lk 75) ei nähtu, et korter oli koristamata, määrdunud, vaid nähtub, et see on lepingujärgseks kasutamiseks kõlbulik. Seega on tema väited, et korteri oli siis kui ta sai tolle enda kasutusse, määrdunud, must, koristamata, osad lambipirnid ei põlenud, tõendamata. Kostja väide, et aktile polnud võimalik midagi juurde märkida (nn polnud teha märkusi enda poolt), ei võimalda järeldada, et korter ei olnud korras, oli puhastamata või sellel esinesid vastuväidetes olevad puudused. Kuna kostja vastuväited on tõendamata, siis on tõendatud aktiga 01.06.18, et korter anti üle

§ 334lg 1 II lause kohaselt korras olekus ja aktis viidatud seisundis.

Hageja poolt kohtule esitatud vara üleandmisakti 31.05.19 (millega kostja andis vara hagejale tagasi, lk 76), kohaselt olid köögimööbel, sh külmik, pliit, ahi, nõudepesumasin, vannitoa vann, valamu, wc pott, pesumasin, kuivati, elutoa mööbel (söögilaud, diivanilaud, diivan) puhastamata. Aktis on tehtud siseviimistluse kohta 14

§ 127

lg 3, § 128 lg 2 järgi (varalise kahju tekkimine lepingust tuleneva kohustuse rikkumise otsesel tagajärjel). Eeltoodu alusel nõustub kohus kostjaga, et viidatud aktiga ei ole 1) tõendatud korteri suurpuhastuse vajadus ja 2) kostjal ei olnud lepingust tulenevalt selliste kulude, so sellise suurpuhastuse tegemise kohustust. Kuskilt ei nähtu, et hageja oleks nõudnud kostjalt tavalist igapäevalist lepingu p 39 järgset tavakoristust. Seega ei ole kostja rikkunud lepingust tulenevat sellist kohustust, mille tõttu pidi hageja kandma suurpuhastuse kulusid 48 m2 korteri eest 175 €. Nii ei saa hageja nõuda ka

§ 127

lg 1, 3, § 128 lg 2, § 115 lg 1, § 101 lg 1 p 3 järgi vastavate kulude kui väidetava kahju hüvitamist kostjalt. Eeltoodu alusel jääb hageja nõue rahuldamata kostjalt 175 € väljamõistmiseks. Eeltoodu tõttu ei pea andma kohus hinnangut kulude kohta esitatud X Koristus arve nr MA 1900027 (lk 103). Pesukuivati käepideme vahetuse kulud 53 €. Vaidlus puudus selles, et kostja sai eluruumi üürile saades kasutusse pesukuivati. Hageja ei vaidlustanud seda, et kuivati oli vähemalt 10- aastane. Kohtule esitatud 01.06.2018 aktist ei nähtu, et kuivatil oleks olnud luugi 2 käepidet katki ajal kui kostja sai enda kasutusse eluruumi. Seega tuleb eeldada, et kostja sai pesukuivati terve käepidemega enda kasutusse

§ 334lg 1 II lause järgi.

Seda, et käepide oli katki kui leping lõppes, vaidlust polnud ning kostja on hüvitanud selle maksumuse 20 €, mida kostja seletas kui kompromissi. Vaidlus on vahetuse kulude üle, mille hüvitamist hageja nõuab 53 €.

§ 334

lg 2 järgi vastutab üürnik vastutab üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. Kostja tõi esile, et tegemist oli vana 10-aastase pesukuivatiga ning et tegelikult läks käepide selle tõttu katki, et masin oli vana ja et see on asja loomulik kulumime. Hageja ei ole väitnud vastupidist, et tegemist oleks uue pesukuivatiga, mille luugi käepide ei saanud kulu ja vanuse tõttu katki minna või see on lõhutud vale kasutamise tõttu. Nii asub kohus järeldusele, et pesukuivati, mida eelduslikult kasutatakse pidevalt ja mille luuki avatakse, suletakse pidevalt, kulub aja jooksul ning tegemist on 15

§ 334lg 2 viimase lause järgi asja hariliku kulumisega selle kasutamisel.

Seega ei vastuta kostja

§ 334

lg 2 viimase lause järgi sellise käepideme katkiminemise eest ning kostja ei ole rikkunud asja korrashoiu või asja eesmärgipärase kasutamise kohustust ja hageja ei saa nõuda ka seetõttu

§ 127

lg 1, 3, § 128 lg 2, § 115 lg 1, § 101 lg 1 p p 3 järgi kostjalt märgitud käepideme vahetamise kulu kui väidetava kahju hüvitamist 53 €. Märgitud kahju hüvitamise nõue jääb rahuldamata ja kohus ei anna hinnangut hageja poolt esitatud Kaubaladu OÜ arvele nr 3/19 06.08.19 (lk 140). Mis puudutab hageja hagiavalduses viidatud lampide/pirnide hüvitisnõuet, siis hageja on ise hagis märkinud, et see on tegelikult hüvitatud ning hagiavaldusest, selle täpsustustest nähtuvalt hagejal tegelikult sellise kulu hüvitamise nõuet pole (vt ka hageja 30.10.2019 dokumendi p 44) ning kohus poolte vastavasisulistele väidele ja tõenditele sisulist hinnangut ei anna. Kuna kahjunõue jääb rahuldamata, ei saa hageja nõuda ka sellelt viivist 0,022% päevas edaspidiselt

§ 101lg 1 p 6, § 113 lg 1, Ts

MS § 367 järgi. Nõue viivise edaspidiseks saamiseks jääb rahuldamata. Sissenõudmiskulud 30.10.2019 avalduses nõudis hageja meeldetuletus tasu 30 €. Selles avalduses märkis hageja, et loobus arve nr 72 järgsest tasust 5 €, kuid soovis saada sissenõudmiskulusid arve nr 76 järgi, kuna see oli tasumata ja selle eest oli tema arvates meeldetuletustasu 5 € põhjendatud. Lisaks oli tema arvates põhjendatud ka selle arve järgi meeldetuletustasu pärast lepingu lõppemist 09.06.19. Istungil selgitas hageja, et tegemist oli aritmeetilise veaga, st sissenõudmiskulud on tegelikult 25 € ja et loobub 5 € (lk 152p,133). Seega soovis hageja saada sissenõudmiskulusid vaid arve nr 76 järgse võla eest enne lepingu lõppu ja pärast lepingu lõppu. Kostja ei nõustu 20 € nõudega 09.06.2019 saadetud tasulise meeldetuletuskirja eest.

§ 113

.2 lg 1 järgi saab lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 €.

§ 113

.2 lg 2 p 2 kohaselt võib esimesele tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 €, kui võlausaldaja nõue on üle 500 € ja kuni 1000 €. Kohus tuvastas, et arve nr 76 2019.a märtsikuu kõrvalkulud on põhjendatud kokku 164,3 €, lisaks tuli kostjal tasuda üüri 500 €, kokku 164,30 €. Algse hagiavalduse p 14 kohaselt nõudis hageja kostjalt selle arve tasumist esmakordselt 21.04.09 (lk 22-23, e-kiri ja lisatud arve nr 76) ja see oli tehtud tasuta. Järgmise teate tegi ta 24.04.19 (lk 24) ja nõudis tasu 5 €. Hageja on 30.10.2019 avalduse p-s 30 väitnud, et kostja tasus sellest arvest 199,03 € ära 03.06.2019. Kostja on kohtule esitatud X X OÜ arvete ja KÜ X 9 arvetega ja omapoolsete arvutustega tõendanud, et oli 20.04.2019 seisuga maksnud üüri ja 16

§ 113

.2 lg 1 järgi selle arve tasumata jätmise eest 5 € sissenõudmiskulu (enne lepingu lõppemist). Kostja väitis, et tal ei olnud enam võlga pärast lepingu lõppemist, mis oleks ületanud 500 €, kuna ta oli 03.06.2019 tasunud hagejale ebaõigesti arvestatud kõrvalkulude tõttu rohkem kui pidi. Kohus tuvastas, et lepingu lõppedes oli hagetavate kolme arve järgi kostja kohustus tasuda 424,58 € ja et selle pidanuks hageja tasaarvestama vastavalt aktile ja lepingule tagatisraha 500 € arvelt. Seega ei olnud pärast lepingu lõppemist kostjal üle 500 € võlga, mille kohta oli hageja esitanud 09.06.2019 nõudekirja 500 € (eelduslikult üür), 193,16 € (eelduslikukult kõrvalkulud) ja 315 €, mille sisu ei ole aimatav (lk 29), kuid millele eelnevast kirjast 02.06.19 nähtub, et see 315 € on võimalik kahjunõue (mis on alla 500 €). Arvestades seda, et hageja saanuks ja pidanuks tegema vastavalt kokkuleppele ja aktile tasaarvestuse tagatisrahaga, oli tema alles jääv nõue kostja vastu pärast 31.05.19 alla 500 €. Nii nõustub kohus kostjaga, et hageja ei saa kostjalt

§ 113.2 lg 2 p 2 järgi 09.06.19 tehtud kirja alusel nõuda sissenõudmiskulu 20 €.

Kuna õigussuhte kvalifitseerib kohus ning kohus ei ole seotud poolte õigusliku kvalifikatsiooniga, siis asub kohus seisukohale, et hagejal on kulu saamise õigus

§ 113lg 2 p 1 järgi (nõue alla 500 €) vastavalt 15 €.

Nimelt tuvastas kohus, et hageja kahjunõue 175 € korteri koristamise ja ukselingi vahetamise kulud 53 € ei ole põhjendatud (20 € on kostja hüvitanud) ja kuulu rahuldamisele. Hageja on ise esile toonud, et nelja tooli kulud on hüvitatud, pirnide vahetamise kulud on hüvitatud (hagis küll ei nõuta). Seega ulatuses, mida kostja hüvitas (toolid, pirnid, ukselink) on kõik kokku alla 500 €. Selle tõttu on hagejal õigus saada sissenõudmiskulusid 09.06.19 kirja järgi 15 €

§ 113

.2 lg 2 p 1 järgi ja õige pole kostja väide, et hagejal pole õigus neid kulusid saada. Kokku on hageja põhjendatud ja tõendatud sissenõudmiskulud 20 €. Kostja ei ole neid tasunud, seega on kostja kohustuse rikkumises

§ 100

mõttes ja hagejal on

§ 113

.2 lg 1, lg 2 p 1, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 järgi õigus nõuda sellise kohustuse täitmist. Eeltoodu alusel kuulub sissenõudmiskulude nõue osalisele rahuldamisele ja kostjalt tuleb välja mõista 20 €. Kohus tuvastas, et hageja oli lepingu perioodil nõudnud kostjalt kõrvalkulusid alusetult rohkem, põhjustades seejuures kostjale ebaselgust oma kohustuse üle, sj ei teinud lepingu lõppedes tasaarvestust kohe, et vältida viivise teket, kusjuures tekkis kostjal lepingu lõppedes veel omakorda ettemaks. Nimetatud kaalutlustel leiab kohus, et nõue, mis puudutab sissenõudmiskuludelt viivise saamist TsMS § 367,

§ 113

lg 1 II lause, § 101 lg 1 p 1 järgi edaspidi 0,022% päevas (nagu saab järeldada hageja nõudest), on

§ 6, 7 järgi vastuvõetamatu. Selle nõude jätab kohus rahuldamata. Kooskõlas Ts

MS § 405 lg 1 p 10 kuulub lihtmenetluse otsus viivitamatule täitmisele. Menetluse lõpetamine 17