Obsah (9)

§ 113§ 82§ 101§ 401§ 402§ 1028§ 164§ 1035§ 94

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL LIHTMENETLUSOTSUS 31. märts 2020 Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi (number ja menetluse ese) nr 2-19-100785 OÜ Aktiva Finants ha

) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (digi tl 24-28).

1. Hagiavalduse kohaselt on Coop Finants AS (endine AS Krediidipank Finants) ja kostja vahel sõlmitud 01.08.2017 laenuleping nr L3701006177, mille alusel väljastati kostjale laenu summas 2000 eurot (digi tl 29-31). Kostja allkirjastas lepingu omakäeliselt ja esitas isikut tõendava dokumendi, millest Coop Finants AS töötaja on teinud koopia (digi tl 35). Kostja kohustus laenusummad tagastama vastavalt lepingus sõlmitud maksegraafikule.
2. Kuna kostja ei tasunud laenulepingust tulenevaid makseid saatis Coop Finants AS 04.01.2018 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks (digi tl 36). Kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul saatis Coop Finants AS 31.01.2018 kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta (digi tl 37). Leping on loetud ülesöelduks teate väljastamise kuupäevaga ning seega on laenuleping üles öeldud kuupäevaga 31.01.
3. Coop Finants AS loovutas 30.04.2018 kostja vastase nõude Osaühingule Aktiva Finants koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid (digi tl 38).
4. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja põhivõlgnevus 2000 eurot ja intress 224,43 eurot. Lisaks on hageja arvestanud viiviseid alates lepingu ülesütlemisest kuni hagiavalduse esitamiseni põhisumma jäägilt lepingujärgse viivisemääraga 24% aastas ehk 0,06% 2 kalendripäevas iga tasumisega viivitatud päeva eest tasumata põhisummast. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid alates lepingu ülesütlemisele järgnevast kalendripäevast 01.02.2018 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 26.03.2019 ning hagiavalduse esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 502,80 eurot (digi tl 39). Lisaks nõuab hageja kostjalt viiviseid alates 27.03.2019 kuni põhinõude 2000 euro täitmiseni

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. 5. Hagi õigusliku alusena viitab hageja muuhulgas võlaõigusseaduse (

) § 76 lg-le 1,

§ 82

lg-le 1,

§-le 100,

§ 101

lg-le 1 p 1 ja 6 ning

§ 113lg-le 1.

KOSTJA VASTUVÄITED

1. Kostja esitas 17.04.2019 kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks ja teatise majandusliku seisundi kohta (digi tl 53-56). Kohus andis kostjale riigi õigusabi (digi tl 105-107).
2. Kostja määratud esindaja T. Metsma esitas 06.06.19 kohtule esialgse vastuse ning ühtlasi taotlused kostja X.X. suhtes eestkoste menetluse algatamiseks ja tsiviilasja menetluse peatamiseks (digi tl 110-113). Kostja ei ole oma ema selgituste põhjal isiklikult laenuandjalt laenu võtnud. Laenutaotlusel ja laenulepingul olev allkiri ei ole kostja allkiri (allkirja on võltsitud) ega kostja käekiri. Laenu on võtnud keegi kolmas isik, kes on selleks kasutanud ära kostja abitut seisundit ning kuritarvitanud tema dokumente (ID-kaarti). Kostja ema leiab, et kostja suhtes on toime pandud kuritegu, milles kostja on kannatanu. Kostja ema on esitanud vastava teate politseile ja algatatud on kriminaalmenetlus. Kostja ema avaldas, et kostja ei tunnista hagi ja vaidleb sellele täielikult vastu. Kostja oli juba
3. aasta suvel sisuliselt teovõimetu, ei saanud hakkama asjaajamisega ametiasutustes ja vajas selleks täielikku abi, st sõltus oma emast, kes koostas vastavad avaldused, suhtles kohaliku omavalitusega jne. Arvestades kostja vaimset ja psüühilist seisundit ei oleks kostja võimeline ega suuteline iseseisvalt avaldusi koostama, sh laenutaotluse blanketti täitma. Isiku arusaamine asjadest oli juba tol korral halb.
4. Kostja määratud esindaja T. Metsma esitas kohtule 31.01.2020 lõpliku seisukoha (digi tl 141143). Esindaja märkis, et kostja vaidleb hagile vastu täies ulatuses ega tunnista hagi õigeks. Kostja ei ole laenu võtnud ega raha saanud. Teadaolevalt on algatatud kriminaalasi nr 17284000358, sest kostja nimel on teised isikud võtnud ajavahemikus 01.08.2017 kuni 10.08.2017 tema teadmata laenu ja soetanud koduelektroonikat, mille tulemusena on tekkinud kostjale rahalised kohustused. Paraku ei ole kohtueelne kriminaalmenetlus lõpule viidud, mistõttu ei ole teada isikuid, kes kuriteo toime on pannud. Kostjal ei ole esitada antud tsiviilasjas muid tõendeid oma väidete kinnitamiseks. Kostja seaduslik esindaja ei olnud teadlik, et kostja nimel on selline tehing tehtud. Tänaseni ei ole laenu võtmisega seotud asjaolud selgunud.
5. Juhul kui kohus otsustab siiski hagiavalduse rahuldada, siis palub kostja vähendada kohtul olulisel määral hageja kõrvalnõudeid. Hetkel moodustab hageja nõue põhivõlgnevusest 2000 eurot, intressidest 224,43 eurot, lepingu haldustasust 4,50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viiviseid 502,80 euro ulatuses. Lisaks on lisandunud viivised alates 27.03.2019.a.
6. Kostja hinnangul on hageja oma nõude esitamisega venitanud tulu saamise eesmärgil. Tsiviilasja asjaoludest nähtub, et laen võeti 01.08.2017, kuid hageja on esitanud kohtule hagiavalduse alles 26.03.2019, so 1 aasta ja 8 kuud hiljem kui laenuleping sõlmiti. Kostja hinnangul on hageja tahtlikult venitanud hagi kohtusse esitamisega suurema kasu (viiviste) saamise eesmärgil ja sellest nähtuvalt tuleks hageja kõrvalnõudeid mõistliku summani vähendada. Lähtudes ülaltoodust ja arvestades kirjeldatud asjaolu, palub kostja juhul kui hagi rahuldatakse kohtul vähendada asjas kõrvalnõudeid mõistliku summani. MENETLUSE KÄIK 3
7. Tartu Maakohus algatas 04.07.2019 määrusega eestkostemenetluse X.X.suhtes (digi tl 120121) ning peatas käesolevas tsiviilasjas menetluse (digi tl 117-118).
8. Tartu Maakohus seadis 26.09.2019 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-19-10107 täisealise isiku X.X. üle eestkoste ja luges tema teovõime piiratuks täies ulatuses. X.X.eestkostjaks määrati X.X..
9. Kohus on 12.11.2019 määrusega teinud järelepärimise Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Lõuna prefektuurile, paludes teavet, millises staadiumis on kriminaalasja nr 17284000358 menetlus ja kas kellelegi on esitatud kahtlustus/süüdistus kuriteo toimepanemises (digi tl 132). PPA on 15.11.2019 esitanud vastuse (digi tl 136), mille kohaselt on Lõuna prefektuuri Viljandi politseijaoskonna menetlusgrupi menetluses kriminaalasi nr 17284000358, milles alustati menetlust 02.11.2017 KarS § 209 lg 1 tunnustel selles, et ajavahemikus 01.08.2017 kuni 10.08.2017 on A. Laul nimel ja tema teadmata võetud kiirlaene ja soetatud koduelektroonikat. Kriminaalasi on aktiivses menetluses. Kahtlustust antud kriminaalasjas kellelegi esitatud ei ole.
10. Kohus uuendas 17.01.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-100785 menetluse. KOHTU PÕHJENDUSED
11. Pooltel on tsiviilmenetluses võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ning vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Hageja ja kostja määravad ise, mis asjaolud nad oma nõuete ja vastuväidete põhjendamiseks esitavad ja milliste tõenditega neid enda kirjeldatud asjaolusid tõendavad. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega ja kohaldab ise seadust tulenevalt TsMS § 436 lg-s 7 ja § 438 lg-s 1 sätestatust. Hagi tuleb menetleda poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.
12. Järgides TsMS § 444 lg-tes 1 ja 2 sätestatud ja kuulanud kirjalikult ära mõlemad menetlusosalised, pidas kohus võimalikuks tsiviilasi lihtmenetluses sisuliselt lahendada.
13. Tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ning hinnanud TsMS § 232 lg 1 kohaselt esitatud olulisi tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada osaliselt, põhjendades seda alljärgnevalt.
14. Hageja esitas kostja vastu raha saamisele suunatud nõude ja tugines sellele, et hageja ja kostja vahel on 01.08.2017 sõlmitud laenuleping nr L
15. Seega sõltub hagi rahuldamine mh kehtiva lepingu olemasolust.
16. Laenusuhte olemasolu peab tõendama hageja, kes vastavale asjaolule tugineb. Hageja on esitanud kohtule Coop Finants AS (endine AS Krediidipank Finants) ja kostja vahel sõlmitud 01.08.2017 laenulepingu nr L3701006177, mis on kostja poolt omakäeliselt allkirjastatud ning lisaks on laenulepingu sõlmimisel tehtud kostja isikut tõendavast dokumendist koopia, ehk pangatöötaja on tuvastanud laenusaaja isiku (digi tl 24-35). 20.

§ 401

lg 1 järgi on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

§ 402

lg 1 järgi on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Ei ole kahtlus, et Coop Finants AS on krediidiandja ning kostja tarbija. Seega oli sõlmitud laenulepingu puhul tegemist tarbijakrediidilepinguga

§ 402lg 1 tähenduses.

Kohtule on esitatud poolte vahel allkirjastatud leping ning id-kaardi koopia. Sealjuures on võimalik võrrelda X.X.allkirja idkaardil ning laenulepingutel, mis on kohtu hinnangul küllaltki sarnased.

1. Samas on võimalik tuvastada, et X.X. on käesoleva menetluse ajal seatud Tartu Maakohtu 24.09.2019 määrusega nn täiseestkoste, st X.X. puudub mistahes arusaam tehingute sõlmimise tagajärgedest. Kohus on seisukohal, et ekspertiisiaktiga kostjal tuvastatud psüühiline staatus (nõdrameelsus) ei saanud tekkida üleöö ja kostja pidi olema piiratud teovõimega ka 01.08.2017 lepingu sõlmimise ajal. TsÜS § 11 lg 1 esimese lausa järgi on piiratud teovõimega isiku poolt 4 seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tehingu hiljem heaks kiidab. Kuna kohtul puuduvad andmed, et kostja seaduslik esindaja oleks vaidlusaluse tehingu sõlmimise hilisemalt heaks kiitnud, on 01.08.2017 laenuleping nr L3701006177 tühine.
2. Laenulepingu alusel on tuvastatav, põhilaen summas 2000 eurot kanti laenusaaja X.X.kontole nr EExxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Seega on tühise tarbijakrediidilepingu alusel X.X. saanud siiski raha, vähemasti on see raha kantud tema kontole ning vastupidist ei ole kohtule tõendatud. Algatatud kohtueelne kriminaalmenetlus ei ole lõpule viidud, mistõttu ei ole teada, kas on toime pandud kuritegu ja kes on väidetava kuriteo toime pannud isik(ud). Kostja ei ole esitanud tsiviilasjas ka muid tõendeid oma väidete kinnitamiseks. Päring PPA-le ning pooleliolev kriminaalmenetlus (digi tl 132) ei kinnita, et kostja ei ole tühise laenulepingu alusel raha saanud.
3. TsÜS § 84 lg 1 järgi tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi ja tühise tehingu alusel saadu tuleb tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele.

§ 1028

lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Seega kuulub põhivõlg 2000 eurot TsÜS § 84 lg 1,

§ 1028

lg 1 ja

§ 164

lg-te 1 ja 2 alusel hagejale tagastamisele ning summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. 24. Kuna kohus tuvastas, et 01.08.2017 sõlmitud tarbijakrediidileping on tühine, puudub alus rahuldada hageja nõuet lepingus sätestatud määras intressi ja viiviste väljamõistmiseks. Selle asemel kuulub lisaks hageja põhinõudele

§ 1035

lg 3 p 2 alusel kostjalt väljamõistmisele intress seadusega (

§ 94

lg 1) sätestatud suuruses alates raha ülekandmisest 01.08.2017 kuni lepingu ülesütlemiseni 31.01.2018 summas 80,66 eurot ja alates 01.02.2018 kuni põhinõude täitmiseni viivitusintress (viivis)

§ 113

lg-s 1 sätestatud määras, sh perioodi eest 31.01.2018-31.03.2020 summas 346,63 eurot (kohtu arvutused: www.viivisekalkulaator.ee). Seadusjärgset viivise- ja intressimäära ületavas osas jääb intressija viivisenõue kogusummas 462,90 eurot rahuldamata. Kohus ei nõustu kostja esindajaga selles osas, et viivist tuleks vähendada põhjendusel, et hageja on oodanud hagi esitamisega ebamõistlikult kaua. Nõue loovutati hagejale 30.04.2018 ning hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtusse 11.01.2019, s.o ligikaudu kaheksa kuud hiljem, mis ei ole kohtu hinnangul ebamõistlikult pikk aeg kohtu poole pöördumiseks. Lepingu tühisuse tõttu ei kuulu rahuldamisele lepingus sätestatud haldustasu nõue summas 4,50 eurot.

1. Kui kriminaalmenetluses selgub, et tegelikult ei saanud lepingute alusel raha kostja, siis võib kostjal tekkida kahju hüvitamise nõue raha tegelikult saanud või kasutanud isiku(te) suhtes. MENETLUSKULUD
2. Vastavalt TsMS § 438 lg-le 2 otsustab kohus kohtuotsuse tegemisel menetluskulude jaotuse ning menetluskulude rahalise suuruse. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1).
3. Hagi rahuldamise ulatust silmas pidades tuleb menetluskulud jaotada võrdeliselt. Hagihinda arvestades tuleb hagejal kanda 16% menetluskuludest (467,40:2892,33 x 100) ning kostjal 84% menetluskuludest.
4. Hageja on esitanud kohtule taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt koosnesid hageja menetluskulud kulust riigilõivule 275 eurot ja kulutustest õigusabile summas 480 eurot, seega on hageja kandnud tsiviilasjas menetluskulusid kokku summas 755 eurot.
5. Kohus leiab, et hageja esitatud menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Kohus on seisukohal, et kuivõrd riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, on tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga. Samas leiab kohus, et hageja 5 õigusabikulud on põhjendatud osaliselt. Nimelt peab TsMS § 175 lg 1 järgi kohus lepingulise esindaja kulud välja mõistma põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
6. Hageja lepinguline esindaja on märkinud õigusabikulude spetsifikatsioonis, et asjas on kulunud aega kokku 4 tundi ning õigusabi on osutatud tunnihinnaga 120 eurot tund. Kohus leiab, et hageja esindaja poolt märgitud õigusabile kulunud ajamaht 4 tundi on käesoleva tsiviilasja puhul põhjendatud, kuid märgitud tunnihinna osas leiab kohus, et tegemist ei ole põhjendatud tunnitasumääraga. Kohtu hinnangul oleks hageja märgitud tasumäär 120 eur/h põhjendatud advokaadist esindaja puhul. Nimelt on advokaadi tunnitasu kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Kuivõrd hageja esindaja ei ole advokaat, saab kohtu hinnangul pidada hageja esindaja põhjendatud tunnitasumääraks 80 eur/h.
7. Seega määrab kohus hageja põhjendatud menetluskuludeks tasutud riigilõivu 275 eurot ja hageja esindaja põhjendatud õigusabikulu 4 tunni ulatuses tunnitasumääraga 80 eur/h, s.o 320 eurot – kokku menetluskulud koos 595 eurot. Nimetatud summast tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 84%, s.o 499,80 eurot. Hageja taotlusest ning TsMS § 177 lg-st 4 tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka viivis väljamõistetud menetluskuludelt (499,80 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras, tingimusel, et viivis ei ületa menetluskulude põhisummat.
8. Kohus on X.X. andnud 21.05.2019 kohtumäärusega menetlusabina riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud (digi tl 105-107). X.X.esindaja riigi õigusabi korras on 11.02.2020 esitanud kohtule taotluse riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramiseks (digi tl 150-152) kogusummas 474,72 eurot (s.h käibemaks), sh ka sõidukulu.
9. Kohus rahuldab määratud esindaja T. Metsma taotluse osaliselt. Kohtu hinnangul on esitatud menetlusdokumentide sisu asjakohasust ja tsiviilasja keerukusastet arvestades taotlus põhjendatud 5 töötunni ulatuses, millele lisandub sõidukulu ja tasu sõidule kulutatud aja eest. RÕS § 22 lg 6, RÕS § 21 lg 3 ja Justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ alusel tuleb Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid OÜ vandeadvokaadi abi T. Metsma tasu suuruseks X.X.esindamise eest tsiviilasjas määrata kokku 385,92 eurot (sh käibemaks), (mille hulgas sõidukulu 61,92 eurot).
10. TsMS § 190 lg 5 teise lause järgi menetluskulud, mille tasumisest kostja on vabastatud või mida kostja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamata hagejalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga, sõltumata sellest, kas ka hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel.
11. Kostjale on
12. mai 2019 määrusega antud riigi õigusabi, kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud, lisaselgitusega, et TsMS § 190 lg järgi 2 kannab menetlusosaline, kelle kahjuks tsiviilasja lõpplahend tehti, oma menetluskulud täies ulatuses siiski ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks.
13. Kuivõrd hagi jäi rahuldamata 16% ulatuses, tuleb hagejal TsMS § 190 lg 5 alusel kanda riigituludesse 16% kostja põhjendatud menetluskulude summast, s.o 61,75 eurot (16 x 385,92 : 100). Ülejäänud osa kostja menetluskuludest, s.o 324,17 eurot (385,92-61,75) tuleb hagi osalise rahuldamise tõttu riigituludesse TsMS § 190 lg 2 alusel tasuda kostjal. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Aavik kohtunik 6