TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-19-2221 Määruse kuupäev 20. detsember 2019 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi „X“ esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla 06.11.2019 käskk

) § 251 lg 1 p-le 1 lubatud. Riigilõiv on tasutud. 8. Kohus tutvus esialgse õiguskaitse taotlusega ja on seisukohal, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. 8.1.

§ 249

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste kaitsmiseks, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg 3 esimene lause sätestab, et kohus arvestab esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Eelnevalt nimetatud normide koosmõjust tulenevad tingimused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kõigepealt peab esialgse õiguskaitse taotlejal olema esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus (esialgse õiguskaitse mittevõimaldamisel esineb pöördumatu ja kahjuliku tagajärje võimalus ja selle hilisem kõrvaldamine oleks raskendatud). Vajaduse olemasolu korral hindab kohus summaarselt vaide eduväljavaateid ning lõpuks kaalub vastanduvaid huvisid. Kohus märgib, kui üks eelpoolnimetatud esialgse õiguskaitse rahuldamise eeldusest on täitmata, ei analüüsi kohus järgmiseid eeldusi ja taotlus jääb rahuldamata. 8.

1. Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ei esine vajadust. Haldusasja materjalide kohaselt tuvastati Eesti Töötukassa 18.07.2019 otsusega THV/19/022756 taotlejal täieliku töövõime puudumine perioodil 18.07.2019-17.07.
2. Viru Vangla arst otsustas 2 21.09.2019, et taotleja on siiski võimeline tegema vanglas majandustööd ehk pühkima tolmu püsti seistes igapäevaselt 30 minuti jooksul. Kohus tutvus haldusasja materjalidega ja leiab, et taotleja on võimeline tegema sedalaadi tööd nagu tolmu pühkimine püsti seistes. Kohus selgitab, et kohtule teadaolevatel andmetel taotles taotleja vanglalt võimlemismati võimaldamist ravikehakultuuriga tegelemiseks vastavalt arsti ettekirjutusele (haldusasi 3-191844). Ettekirjutus oli täidetud ja taotleja sai võimlemismati kätte igapäevaseks harjutamiseks, millega harjutab ka hetkel. Nähtuvalt kaebaja tervisekaardist on ta võimeline vabalt liikuma ilma abivahenditeta (tl. 19, 22, 25). Eesti Töötukassa 18.07.2019 otsusest THV/19/022756 tulenevalt esineb taotlejal mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas. Piiranguid käteosavuses üldse ei tuvastatud. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et isiku terviseseisund, kes harjutab võimlemismatil, liigub vabalt ja ilma abivahenditeta ning kellel puudub käteosavuse piirang, ei luba pühkida tolmu püsti seistes igapäevaselt vaid 30 minuti jooksul. Seega puudub kohtul alus arvata, et Viru Vangla 21.09.2019 arsti otsus taotleja töövõime osas oleks vastuolus Eesti Töötukassa 18.07.2019 otsusega THV/19/
3. 8.
4. Lisaks on kohus seisukohal, et taotlejal ei saa tekkida kahjulikke tagajärgi tolmu pühkimise ajal ravimite mõjude tõttu. Esiteks, valuvaigistite näol ei ole tegemist selliste psühhotroopsete ainetega, mille kõrvaltoime häiriks oluliselt isiku liikumisvõimet ja koordinatsioonivõimet. Seega, ilmselgelt peale nende ravimite võtmist igapäevaste tegevustega jätkamine ei kujuta ohtu ei selle isiku tervisele ja elule ega teiste isikute tervisele ja elule. Kohus rõhutab, et tolmu pühkimine vangla avalikes kohtades ei ole võrreldav auto juhtimisega või töömasina juhtimisega või muude tööülesannete täitmisega, kus isiku reaktsiooni aeglustumine väiksemal määral kujutaks vahetut ohtu isiku enda tervisele ja elule või kolmandate isikute tervisele ja elule. Selline vahetu oht kindlasti puudub, kui tööülesandeks on vaid tolmu pühkimine koridoris. Väärib tähelepanu ka see asjaolu, et taotlejal ei olnud varem diagnoositud selliseid tasakaaluhäireid, et tavapäraseid liigutusi tehes on ta kukkunud ja saanud vigastuse. Eluliselt ei ole usutav, et ühe või kahe valuvaigisti tableti võtmisega ööpäevas võib tekkida täiskasvanul noormehel tasakaaluhäired, pearinglus või paanikahoog, mis muudaks ta liikumisvõimetuks, eriti siis, kui ta võtab psühhotroopseid ravimeid õhtuse loenduse ajal ja nende toime sattub öörahu ajale ning hommikusel ajal antakse talle aeg-ajalt vaid rahustava toimega ravimit (tl. 18, 49). Kohus märgib täiendavalt, et Eesti Töötukassa 18.07.2019 otsuse THV/19/022756 kohaselt ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel taotleja kirjeldatud piiranguid ravimite mõju ja muude tervisehäirete osas kinnitust. Alles peale seda hakkas taotleja esmakordselt kaebama tasakaaluhäiret, kuid objektiivselt ei ole see põhjendatud ega tõendatud. Kohus rõhutab, et varem ei ole taotlejal peale ravimite võtmist selliseid terviseprobleeme esinenud. Seega on kohus seisukohal, et taotleja tegelik terviseseisund lubab tal täita eelpoolnimetatuid tööülesandeid. 8.
5. Võttes arvesse kaebaja tegelikku terviseseisundit, koristamistööde täitmise aega ja töötingimusi (töö tegemine püsti seistes), on kohus seisukohal, et vaidemenetluse ajaks Viru Vangla 06.11.2019 käskkirja nr 6-2/716-1 kehtivuse peatamata jätmise tõttu ei saabu taotlejale kahjulik tagajärg. Juhul, kui taotleja terviseseisund muutub konkreetsel päeval väga halvaks, on tal õigus taotleda tööst vabastamist. 8.
6. Lähtudes eeltoodust, jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
7. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendatavas määruses, millega ühtlasi lõpetatakse haldusasja menetlus on kohtul kohustus kohaldada

§ 108

ehk otsustada halduskohtumenetluse käigus tekkinud menetluskulude jagamise üle.

§ 108lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus vaatas esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt läbi ja otsustas jätta taotlus rahuldamata. Sellest tulenevalt ja võttes arvesse, et vanglal ei saanud 3 üldjuhul tekkida halduskohtumenetluses menetluskulusid, jätab kohus vastavalt

§ 108

lg-le 11 käesolevas halduskohtumenetluses menetlusosalistel tekkinud menetluskulud nende endi kanda.

1. Taotleja palus kohtul väljastada talle koopia Viru Vangla 04.12.2019 vastusest teabenõudele. Kohus jätab taotluse rahuldamata, kuna Viru Vangla 04.12.2019 vastuse sisu on kajastatud käesoleva määruse punktis
3. Taotleja palus kohtul asendada jõustunud kohtulahendis tema nimi tähemärgiga. Juhindudes

§ 175

lg-st 3, rahuldab kohus taotluse ja asendab avaldatavas kohtulahendis taotleja nimi tähemärgiga. /allkirjastatud digitaalselt/ 4