) (
). Majandamiskulude tasumist reguleerivad kuni 31.12.2017 kehtinud KOS § 13 lg 1, KÜS § 151 lg 1 ning alates 01.01.2018 kehtiva
. KOS 13 lg 1 kohaselt korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalikõiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Vastavalt KÜS § 151 lg-le 1 on korteriühistu majandamiskulud korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.
lg 1 kohaselt korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele.
lg 2 kohaselt korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha
lg-s 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.
lg 2 sätestab, et korteriomandist tulenevate kohustuste täitmise eest vastutavad korteriomandi ühised omanikud solidaarselt. Kohus leiab, et avaldajal on õigus võlgnevust puudutatud isikutelt nõuda. Puudutatud isikud ei ole vaidlustanud arvete saamist ega arvetel märgitud kulude ja teenuste arvestamise aluseid. Puudutatud isikud on makseettepanekule esitatud vastuväites märkinud, et osa nõutavast summast on varem tsiviilasjas nr XXX välja mõistetud. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on 12.06.2017 maksekäsu määrusega nr XXX Ragnar Jäämetsalt Kalda tee 34 korteriühistu kasuks välja mõistetud perioodi 01.05.2014 - 01.02.2017 eest põhinõue 2552,15 eurot ja viivised 251,17 eurot, s.o kokku 2803,32 eurot. Väljavõttelt perioodil märts 2017 – veebruar 2020 nähtub, et 2017.a märtsi seisuga oli puudutatud isikute varasema võla jääk 2803,32 eurot. Perioodil märts 2017 – veebruar 2020 on puudutatud isikutele esitatud arveid kokku summas 5663,09 eurot ning puudutatud isikud on arveid tasunud kokku summas 6277,07 eurot. Arvestades, et puudutatud isikud on tasunud mh ka eelmise perioodi võlga (2803,32 eurot), kujuneb käesolevas asjas põhinõude suuruseks 2189,34 eurot (6277,07-2803,32=3473,75 eurot; 5663,09-3473,75=2189,34 eurot). Seega tuleb puudutatud isikutelt välja mõista põhivõlg 2189,34 eurot. Lisaks on põhjendatud puudutatud isikutelt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduses märgitud viivis 22,04 eurot 0,02% päevas 31.03.2019 - 30.04.2019 eest. Avaldaja ei ole suuremas ulatuses viivise väljamõistmiseks kohtule viivisearvestust esitanud. Eeltoodud põhjendustel kohus leiab, et puudutatud isikutelt tuleb solidaarselt avaldaja kasuks välja mõista majandamiskulude võlgnevus märts 2017 kuni veebruar 2020 eest 2189,34 eurot ja viivis 22,04 eurot. Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldas avalduse ja mõistis puudutatud isikutelt avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et õiglane on jätta menetluskulud puudutatud isikute kanda. Avaldaja on tasunud nõude esitamisel riigilõivu 121,32 eurot. Hagita menetluse korras läbivaadatavas asja tasutakse riigilõivu 50 eurot. Seega on avaldaja riigilõivu tasunud seaduses ettenähtust rohkem. Riigilõivust 50 eurot tuleb puudutatud isikute poolt avaldajale hüvitada. Kohus selgitab, et ülejäänud osas on avaldajal õigus taotleda riigilõivu tagastamist. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.