kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et hagejal on
§-st 367 tulenevalt õigus nõuda täiendavat viivist. Hageja nõuab täiendavat viivist seadusjärgses määras. Kostja on olnud nõus viivise määraga, kuid on palunud nimetatud viivise summat piirata mõistliku määraga. VÕS § 113 lg 8 näeb ette, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Viivist on võimalik vähendada vaid VÕS § 113 lg-s 8 ja § 162 lg-s 1 sätestatud eelduste esinemisel. Viivise vähendamise esmaseks eelduseks on viivise ebamõistlik suurus, mis tähendab, et kohus ei saa viivist vähendada, kui pole tuvastatud, et viivis on ebamõistlikult suur. Käesolevalt leiab kohus, et hageja viivisenõue ei ole ebamõistlikult suur. Hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni on viivis muutunud sissenõutavaks summas 7,36 eurot. Tegemist on väga väikese summaga. Kohus märgib, et viivise vähendamise aluseks ei saa olla ainuüksi see, et kostja majanduslik seisund on halb või et tema sissetulekutest tehakse täitemenetlustes kinnipidamisi. Esmalt sõltub viivise vähendamine siiski viivise summast ja viivisemäärast. Käesolevalt on nii viivise summa kui määr seaduspärased ja mõistlikus 4 suuruses. Kohtu hinnangul ei ole eeltoodust tulenevalt jooksva viivise nõude vähendamise eeldused täidetud. Võlgnevuse 400 euro osas tuleb sissenõutavaks muutunud viivis perioodil 15.01.2020 kuni 07.04.2020 kostjalt välja mõista summas 7,36 eurot (8%/365px400€x84p). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise summas 90,78 eurot (83,42+7,36). Alates kohtuotsuse tegemisest kuni nõude täieliku tasumiseni tuleb kostjalt välja mõista viivis seadusjärgses määras tagastamata põhisummalt 400 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 490,78 eurot, millest 400 eurot on põhivõlgnevus ja 90,78 eurot viivised. Menetluskulude jaotus Vastavalt
lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti ning lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Lähtudes
Sellest tulenevalt ei määra kohus kostja võimalikke menetluskulusid rahaliselt kindlaks. Hageja esitas 23.03.2020 oma menetluskulude nimekirja. Hageja nimekirja kohaselt on temal seoses menetlusega kulusid kokku 265 eurot. Nimetatud kulud koosnevad riigilõivust 125 eurot ning esindajakuludest 140 eurot (km-ta). Kostja leidis, et menetluskulud peaks vähemalt osaliselt jääma hageja enda kanda, sest kostja oli sunnitud esitama maksekäsu kiirmenetluses vastuväited seetõttu, et hageja ei esitanud tõendeid selle kohta, et kostja oleks lepingu sõlminud või üleüldse raha saanud. Alles enne hagiavaldust edastati kostjale maksekorraldus, kust nähtub, et talle on 400 eurot üle kantud ning seda hoopis kolmanda nimega juriidiliselt isikult. Seega on hagimenetluse vajalikkuse tinginud hageja enda käitumine ning nõude oleks saanud esitada ka väiksemate kuludega. Hageja leidis, et menetluskulud tekkisid kostja tegevuse tõttu. Hageja proovis vältida täiendavate menetluskulude tekkimist enne hagiavalduse esitamist kompromissi sõlmimisega. Hageja menetluskulud on mõistlikud. Kohus on seisukohal, et kostja vastuväited ei anna alust määrata menetluskulude jaotust teisiti. Kohus leiab, et hageja menetluskulud peavad jääma kostja kanda. Kohus märgib, et enne maksekäsu kiirmenetlust ei tasunud kostja mitte midagi saadud laenu katteks, kuigi talle tuletati seda meelde. Seega oli kohtumenetlus vajalik ja tingitud kostja enda käitumisest ning hagejal puudusid muud võimalused seda maksma panna. Kostja eestkostja on 26.11.2019 palunud nõude tõenduseks laenulepingut ning hageja edastas selle. Kui hageja jättis esitamata dokumendid, mida eestkostja soovis, oleks eestkostja pidanud andma sellest teada hagejale ja küsima need. Kohtule esitatud e-kirjadest ei nähtu, et kostja oleks seda teinud enne vastuväite esitamist ja maksekäsu kiirmenetluse lõppemist. See, et laen kanti kostjale üle kolmanda isiku kontolt, ei tähenda, et laenu saamine poleks olnud tõendatud. Kohus käsitles seda otsuse põhjendavas osas. Samuti märgib kohus, et pärast kostjalt vastuse saamist proovis hageja saavutada kostjaga kompromissi, kuid kostja polnud sellega nõus põhjusel, et kostja ei saaks 5 seda nagunii täita. Hageja tuli kostjale vastu ja loobus hagis intressinõudest. Seega on põhjendatud jätta menetluskulud täielikult kostja kanda. Kohus leiab, et hageja kuludest on põhjendatud riigilõiv 125 eurot vastavalt
Hageja on esitanud taotluse õigusabiga seotud kulude hüvitamiseks. Nimetatud kulud on kohtuvälised kulud vastavalt
p-dele 1 ja 2 – esindajate kulud ja nende sõidukulud.
lg 1 sätestab: Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus peab seega hindama tehtud õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust konkreetse menetluse kontekstis. Hageja on lepingulise esindaja kuludena märkinud 140 eurot (km-ta). Nimetatud kulu koosneb nõude alusdokumentidega tutvumisest ja nõude analüüsist (0,25h), maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamisest ja esitamisest (0,25h) ning hagiavalduse koostamisest ja esitamisest (0,667h). Kokku oli ajakulu 1,167h tasumääraga 120€/h (km-ta). Kohtu hinnangul on nii ajakulu kui tasumäär mõistlikud. Arvestades asja keerukust, mahtu ja hageja lepingulise esindaja esitatud menetlusdokumentide sisu, leiab kohus, et esindajakulud summas 140 eurot (km-ta) on mõistlikud ja põhjendatud. Kostja märkis, et menetluskulud ülaltoodud suuruses ei ole põhjendatud arvestades menetluskulude ja hagihinna suhet. Kohus leiab, et kostja väide ei anna alust menetluskulude vähendamiseks. Hageja menetluskulud on nii väiksed võrreldes teiste sarnaste menetlustega ning hagihind on suurem kui menetluskulud ise. Kohus jääb selle juurde, et need on olnud põhjendatud ja vajalikud. Hageja põhjendatud menetluskulud on kokku 265 eurot, millest 125 eurot on riigilõiv ja 140 eurot (km-ta) lepingulise esindaja tasu ning mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja taotlusel mõistab kohus
lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.