← Eesti

2-19-113387/28

Obsah (5)§ 442§ 657§ 652§ 238§ 171

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 26. märts 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-19-1

§ 442lg 8).

Maakohus ei analüüsinud laste ema majanduslikku seisundit. Laste emal on lisaks elukohana kasutatavale korterile veel üks korteriomand. Maakohus jättis ka tähelepanuta, et laste ema annab eesti keele tunde ja teenib sellega lisatasu. Maakohtu lahendi järgi peab isa kandma laste ülalpidamiseks suuremat kulu kui ema. Iga lapse vajadused on kaetud peretoetusega 182 eurot lapse kohta. Maakohus ei võtnud arvesse asjaolu, et kostja maksab hagejatele järelmaksuga ostetud külmkapi eest 34 eurot kuus. 150 euro väljamõistmine igale lapsele paneb kostja olukorda, kus tema rahaline toimetulek on kahjustatud.

  1. Hagejad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu. Kehtiva kohtupraktika kohaselt ei pea hageja elatise alammääras väljamõistmise nõude esitamisel tõendama vajalike ülalpidamiskulude suurust ja põhjendatust. Kostja ei esitanud ja ei tõendanud maakohtus ühtki mõjuvat põhjust, mis annaksid aluse elatise väljamõistmiseks alla seaduses sätestatud alammäära PKS § 102 lg 2 teise lause kohaselt. Kuna elatis mõisteti välja niigi alla alammäära, pole põhjust elatise veelgi suuremaks vähendamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata (

§ 657lg 1 p 1).

Ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks. Ringkonnakohus jätab apellatsiooniastme menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. 7. Ringkonnakohus muudab maakohtu otsuse resolutsiooni p-i 2, lisades resolutsiooni hagejate täisealiseks saamise aja, ning jätab sealt välja „või kuni vanema varalise seisundi või laste vajaduse muutumiseni“. Kohtuotsus peab olema vajaduse korral sundtäidetav ning täitemenetluse formaliseeritusse põhimõttest tulenevalt ei ole kohtutäitur pädev otsustama, kas vanema varaline seisund on muutunud ja kui on, siis kuidas seda elatise suuruse juures arvestada. Ringkonnakohus täiendab otsuse resolutsiooni hagejate täisealiseks saamise aja märkimisega. Resolutsioonis tuleb täitmise selguse tagamiseks välja jätta ka hagejate ema arvelduskonto number. 8.

§ 652

lg 3 p-de 1 ja 2 kohaselt on ringkonnakohtul õigus hinnata maakohtu otsuses hindamata tõendeid, kui tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta ning asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus võtab

§ 652

lg 4 ja § 230 lg 4 alusel asja materjalide juurde apellatsioonkaebusele lisatud kostja palgateatised 2019 juuli, augusti ja septembrikuu kohta. 4 Ringkonnakohus on seisukohal, et tõendid on asjakohased. Ringkonnakohus jätab

§ 238

lg 1 alusel asja juurde võtmata kostja poolt apellatsioonkaebusele lisatud kuvatõmmise sõnumist ja XX OÜ arve. Tegemist on tõenditega, mis ei ole apellatsioonimenetluses elatise suuruse hindamisel asjakohased, kuna kuvatõmmisel puudub kuupäev ning esitatud arve ei oma määratud elatise õigsuse hindamisel tähtsust.

  1. Kostja on vaidlustanud väljamõistetud elatise suuruse põhjusel, et maakohus ei arvestanud piisavalt teise vanema majanduslikku olukorda ja ei selgitanud välja tema sissetuleku suurust. Hagejad vaidlesid vastu märkides, et kuna nad ei nõua elatist üle miinimummäära, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, siis ei pea laste kulutusi ega ema majanduslikku olukorda eraldi tõendama. Ringkonnakohus möönab, et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks on ühe vanema tehtavate kulutuste suurus PKS § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada ja tõendamisele kuuluvad üksnes suuremad kulud (Riigikohtu
  2. novembri 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-14, p 14;
  3. juuni
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 15). Ringkonnakohus märgib vastuseks kostja väitele, et ta tasub külmkapi osamakseid, et esemete ostmine laste elukohta või ka lastele, ei asenda elatise maksmise kohustust, välja arvatud juhul, kui vanemad lepivad kokku teisiti.
  5. Ringkonnakohus märgib, et olukorras, kus kostja majanduslik olukord võimaldab elatist tasuda ning elatis on väljamõistetud oluliselt väiksemas summas, kui miinimum elatis, ei sõltu kostjalt väljamõistetava elatise suurus teise, hagejatega kooselava, vanema majanduslikust olukorrast. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja on võimeline tasuma igale lapsele 150 eurot elatist. Maakohus võttis kostja sissetuleku määramisel aluseks MTA andmed. Kostja esitas maakohtule ka oma töötasu õiendi 2018 juuni kuni 2019 mai kohta. Nimetatud tõendi kohaselt on kostja töötasu suurus kuude lõikes muutuv, kuid 12 kuu keskmine töötasu oli kostjal 2354 eurot/bruto (dtl 65). Kostja väitel kasutas ta nimetatud tulust 10 000 eurot korteri ostmiseks. Tegemist on ühekordse väljaminekuga, mistõttu saab eeldada, et kostja sissetuleku suurenemisel tulevikus kostja majanduslik olukord paraneb. Kostja poolt ringkonnakohtule esitatud palgatõendite kohaselt on kostja 2019 nelja kuu eest saanud tasu järgmiselt: juulis 1296 eurot (bruto) (tööpäevi 10); augustis 1348,27 eurot (tööpäevi 19); septembris 945 eurot (tööpäevi 11) ja oktoobris 1695 eurot (tööpäevi 23). Kostja deklareeris maakohtus, et tal on vältimatud kulud kuus summas 800 eurot, millele lisandub seni tasutud elatis 300 eurot kuus. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt väljamõistetud elatis summas 450 eurot ei pane kostja keskmist sissetulekut arvestades teda raskesse materiaalsesse olukorda. Kostja suudab elatist tasuda ka siis, kui ta töötab osalise tööajaga.
  6. Kostja apellatsioonkaebuse põhjendus, et maakohus ei võtnud arvesse, et laste vajadused on suures osas kaetud peretoetustega, mistõttu ei ole põhjendatud kostjalt välja mõista 150 eurot lapse kohta kuus, ei ole õige. Peretoetustega on alus arvestada, kui esinevad mõjuvad põhjused. Maakohus hindas kostja sissetulekut ning laste vajadusi ning määras põhjendatult elatise suuruse hageja nõutud suurusest väiksemana, summas 150 eurot lapse kohta. Kostja sissetulek ja majanduslik olukord ei anna alust elatise suurust vähendada. Peretoetustega arvestamiseks võib alust anda ka see, 5 kui lapse tegelikud kulud on keskmisest väiksemad. Hagejad tõid hagis esile iga hageja kulude suuruse, mis on ligilähedane lapse vajaduspõhise ülalpidamiskulude suurusele (ca 388 eurot; vt https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatis_lopparuanne.pdf). Ringkonnakohus leiab, et maakohus võttis põhjendatud ulatuses arvesse peretoetusi ja mõistis kostjalt välja vähem kui pool lapse igakuiseks ülalpidamiseks vajaminevast summast.
  7. Ringkonnakohus jätab apellatsioonimenetluse rahuldamata ja menetluskulud

§ 171lg 1 alusel apellandi (kostja) kanda.

Hagejate esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on nende menetluskulu suurus 85 eurot. Ringkonnakohus leiab, et menetluskulude kandmine 85 euro ulatuses oli põhjendatud ja vajalik. /digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson /digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks 6 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.