Obsah (4)

§ 121§ 108§ 104§ 43

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 17. veebruar 2020, Tartu Kohtuasja number 3-20-247 Kohtuasi X kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitam

) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et X kaebus tuleb tagastada alljärgnevatel põhjustel. 5.

§ 121

lg 2 p 21 alusel võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja õigusi praegusel juhul intensiivselt riivatud ning ei ole tõenäoline, et kohus rahuldaks kaebuse ja mõistaks Tartu Vanglalt kaebaja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise.

1. Vangistusseaduse (VangS) §-st 44 tuleneb, et vanglateenistus kannab kinnipeetava töötasu ja muud kinnipeetavale laekuvad summad kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele (lg 1). Kinnipeetava isikuarvel olevatest summadest jäetakse 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Kui kinnipeetava vastu ei ole rahalisi nõudeid või neid on vähem kui 50 protsendi ulatuses, hoiustatakse ka need summad 2 3-20-247 vabanemistoetusena (lg 2). Vabanemistoetust hoiustatakse kuni kolmekordse Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutöötasu alammäära täitumiseni (lg 3). Kinnipeetava soovil võib vabanemistoetust hoiustada § 44 lõikes 3 sätestatust suuremas summas (lg 4). Vabariigi Valitsuse
2. detsembri
3. a määrusega nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“ kehtestati alates
4. jaanuarist
5. a kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 540 eurot. Vastustaja on vastuseks kohtunõudele selgitanud, et X vabanemisfondi oli
6. a septembri seisuga kogunenud VangS § 44 lg-s 3 et nähtud piirmäära ulatuses rahalisi vahendeid 162 eurot ehk tema vabanemisfond oli täitunud. Vastustaja on ka selgitanud, et kui isikul on vabanemisfond täitunud ja tema avalduse alusel kantakse sinna temale laekunud summadest raha juurde, on isikul võimalik hiljem avalduse alusel saada vabanemisfondist raha oma vabakasutuskontole ulatuses, mis ületab kolmekordset Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära.
7. Praegusel juhul seisneb kaebaja võimalik õiguste riive selles, et ta ei saanud pühade-eelsel ajal teha sisseoste vangla kauplusest summa eest, mida ta arvas enda vabakasutuskontol olevat. Kaebaja väidab ametnike käitumisest (ülekandega viivitamine) tingitud nördimust ja pahameelt (nurjusid plaanid seoses pühadega). Kaebaja eeldas, et tal on sisseostude tegemiseks vabakasutuskontol 21 euro võrra rohkem raha, kui seda seal tegelikkuses oli. Seetõttu pidi ta enda väitel pühad mööda saatma vähemate ostudega, kui ta oli arvestanud. Vastustaja ei eita, et ülekanne ei toimunud kohe pärast 210 euro suuruse summa laekumis kaebajale. Kohus leiab, et 21 euro ulatuses kauba ostmise võimalusest ilmajäämise puhul ei ole tegemist isiku õiguste intensiivse riivega. Kaebaja isikukonto väljavõttelt nähtub, et pärast 31,43 euro suuruse summa vabanemisfondi hoiustamist oli kaebaja vabakasutuskontol seisuga
8. detsember 2019 vabaks kasutamiseks mõeldud raha veel 40,17 eurot. Seega oli kaebajal võimalik endale pühadeks vangla kauplusest siiski kaupa osta. Siinkohal tuleb ka arvestada asjaoluga, et kinnipeetav ei pea vabakasutuskontol olevast rahast kandma kulusid põhitoidukordadele, sest vangla tagab kinnipeetavate toitlustamise vähemalt kolm korda päevas (sotsiaalministri
9. detsembri
10. a määrus nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutustes“ § 3 lg 6). Kaebajal oli seega võimalik vabakasutuskontol olevat raha kulutada pühade jaoks oma äranägemise järgi. Kaebaja varaline olukord ei ole vastustaja tegevuse tõttu halvenenud. Kohus asub seisukohale, et kui eelkirjeldatud olukorras möönda kaebaja õiguste riivet, siis on tegemist äärmiselt väheintensiivse riivega.
11. Kohus leiab, et kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamine (rahalise hüvitise maksmine) ei oleks tõenäoline. 8.
12. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Vastavalt RVastS § 9 lõikele 1 võib füüsiline isik mittevaralise kahju rahalist hüvitamist nõuda süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kaebaja ei ole välja toonud, millisel RVastS § 9 lõikes 1 nimetatud alusel ta mittevaralise kahju hüvitist nõuab. Kuna kaebaja viitab üleelamistele – vanglaametnike tegevuse tõttu ei saanud ta soetada pühadeks loodetud mahus toiduaineid ning juhtunu järgnes tema isa surmale – eeldab kohus, et kaebaja peab silmas kahju tekitamist väärikuse alandamisega. 8.
13. Olenemata eeltoodust, leiab kohus, et praegusel juhul ei ole vangla kaebaja suhtes tegutsenud õigusvastaselt. Vaidlus puudub selles, et kaebaja esitas Tartu Vanglale
14. septembril 2019 taotluse 3 3-20-247 (tl 15), et tema isikuarvele laekuvatest summadest kantaks 10% vabanemisfondi. Kaebajale laekus
15. novembril 2019 isikuarvele 210 eurot, millest hoiustati 10% (21 eurot) vabanemisfondi
16. detsembril
17. Tartu Vangla on
18. jaanuari
19. a otsuses nr 1-13/253-2 õigesti märkinud, et sissetulekutest mahaarvamiste teostamise jaoks ei ole sätestatud tähtaegu. Asjaolu, et tavapäraselt toimub selline hoiustamine kiiremini (samal päeval laekumisega või mõne päeva jooksul pärast laekumist), ei anna kohtu hinnangul veel alust pidada vangla
20. detsembri
21. a toimingut õigusvastaseks. Käesoleval juhul toimus vabanemisfondi raha hoiustamine ühe kuu jooksul laekumisest, mida ei saa pidada ebamõistlikuks viivituseks. Vastavalt kaebaja
22. detsembri
23. a taotlusele (tl 11) kanti hoiustatud summa kaebaja vabakasutuskontole tagasi
24. detsembril
25. Kaebaja seob ekslikult
26. detsembril 2019 teostatud mahaarvamise üksnes talle
27. detsembril 2019 toimunud laekumisega (100 eurot) ja leiab, et mahaarvamine teostati seega 10% asemel 31,43% ulatuses. Kohus märgib, et pärast
28. detsembril 2019 toimunud 100 euro suurust laekumist oli kaebaja vabakasutuskonto jääk 121,21 eurot, millest tehti ka vaidlusalune 31,43 euro suurune hoiustamine vabanemisfondi. Kokkuvõttes ei ole kaebaja sissetulekutest vabanemisfondi hoiustatud rohkem raha, kui ta ise oma
29. septembri
30. a taotluses soovis. 8.
31. Isegi kui pidada ülekande tegemisega kulunud aega õigusvastaselt pikaks (ebamõistlik viivitus), ei ole vastustaja tegevusest saanud tekkida kahju RVastS § 9 lg 1 tähenduses. Kui üldse saaks rääkida selles sättes viidatud õigushüvede kahjustamisest, võiks praegusel juhul kõne alla tulla üksnes väärikuse alandamine ametnike tegevuse tulemusena. Kohtu hinnangul ei saa nördimust tekitav ametnike viivitus vähemalt praegusel juhul kujutada endast väärikuse alandamist RVastS § 9 lg 1 kontekstis.
32. Mis puudutab kaebaja soovi, et vanglaametnikud vabandaksid tema ees, siis märgib kohus, et avaliku võimu kandja kohtulikku sundimist vabandamiseks ei ole seaduses ette nähtud. Kohtupraktika on erandlikult tunnustanud vabandamist kui üht mittevaralise kahju hüvitamise viisi rahalise hüvitise asemel (Riigikohtu
33. juuni
34. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-30-05, p 22). Käesolevas määruses eelpool toodut arvestades ei oleks ka rahalise hüvitise asemel vastustaja vabandamiseks kohustamine nõude rahuldamise viisina tõenäoline, kuna kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldused pole täidetud.
35. Eelnevat kokku võttes asub kohus seisukohale, et käesoleva vaidluse puhul ei ole tegemist isiku õiguste intensiivse riivega ja kohus ei pea mittevaralise kahju hüvitamiseks esitatud kaebuse rahuldamist tõenäoliseks. Seega on täidetud

§ 121lg 2 p 21 kohaldamise eeldused ning kohus tagastab kaebuse sel alusel.

1. Praeguse vaidluse lahendamise kontekstis ei ole asjakohased kaebuse väited selle kohta, et vastustaja pole suutnud tagada kaebajale tema oskustele vastavat tööd. Vastustaja esitatud tõenditest nähtuvalt ei hõlmanud kaebaja
2. detsembril 2019 esitatud kahju hüvitamise nõue Tartu Vanglale seda aspekti. 12.

§ 108lõikest 4 tuleneb, et kaebuse tagastamise korral kannab menetluskulud kaebaja.

Vastustajal ei saa käesolevas asjas olla tekkinud menetluskulusid. Kaebaja on kaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 15 eurot.

§ 104

lg 5 p 2 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub

§ 121lg 2 alusel.

Kuna kohus tagastab kaebuse

§ 121lg 2 p 21 alusel, siis tasutud riigilõivu talle ei tagastata.

13. Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (

§ 43lg 2).

4 3-20-247 (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 5