Obsah (5)

§ 218§ 187§ 173§ 162§ 448

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel (täiendav otsus) Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Margo Klaar, Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 19. märts 2020, Tallinn Tsivi

) § 448 lg 5 järgi võib täiendavat otsust vaidlustada nagu muud otsust. Täiendatava otsuse vaidlustamise korral eeldatakse, et vaidlustatakse ka täiendavat otsust.

§ 218

lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.

§ 187

lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik

1. Tallinna Ringkonnakohus jättis 07.02.2020 otsusega Harju Maakohtu
2. mai
3. a otsuse lõppjärelduses muutmata, kuid muutis selle põhjendusi. Ringkonnakohus jättis hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus jättis poolte menetluskulud maakohtu ja apellatsioonimenetluses hageja kanda.
4. Kostja I esitas 13.02.2020 ringkonnakohtule avalduse asjas täiendava otsuse tegemiseks, millega jaotada kassatsioonimenetluse kulud ja jätta need hageja kanda. Riigikohus märkis 02.10.2019 otsuse punktis 11, et kuna asi saadetakse ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

§ 173lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 alusel ringkonnakohtu otsustada.

Ringkonnakohus vaatas asja uuesti läbi ja jättis otsuse resolutsiooni punktiga 4 poolte menetluskulud maakohtu ja apellatsioonimenetluses hageja kanda. Samas ei ole ringkonnakohus lahendanud kassatsiooniastme menetluskulude jaotust, mille lahendamine käesolevas asjas oli ringkonnakohtu pädevuses. Kuna hagi on jäetud rahuldamata, siis

§ 162

lg 1 alusel tuleb täiendava otsusega ka kassatsiooniastme menetluskulud jätta hageja kanda.

1. Kostja II nõustus kostja I taotlusega.
2. Hageja kostja I taotlusega ei nõustu. Hageja on seisukohal, et täiendava otsuse tegemiseks alus puudub.

§ 448

lg 1 punkt 3 kohaselt võib asja otsustanud kohus menetlusosalise taotlusel või omal algatusel teha täiendava otsuse, kui kohus ei ole jaotanud menetluskulude jaotust. Ringkonnakohus on aga menetluskulude jaotuse osas otsuse juba teinud, mistõttu puudub alus täiendava otsuse tegemiseks. Ringkonnakohus jättis poolte menetluskulud maakohtu ja apellatsioonimenetluses hageja kanda. Seega jäävad menetlusosaliste poolt kassatsioonmenetluses kantud menetluskulud poolte endi kanda. Juhul, kui kohus teeb täiendava otsuse, palub hageja jätta menetlusosaliste kassatsioonimenetluses kantud menetluskulud solidaarselt kostjate kanda, sest hageja kassatsioonkaebus rahuldati ja ning asi saadeti tagasi ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Riigikohus leidis, et hageja põhinõuet Baram Pangkalan OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses tuleb tunnustada. Ringkonnakohtu seisukoht 5. Ringkonnakohus leiab, et

§ 448

lg 1 p 3 alusel tuleb rahuldada kostja I avaldus täiendava otsuse tegemiseks ja täiendada ringkonnakohtu 07.02.

1. a otsuse põhjendusi ja resolutsiooni p 4 osas, milles ringkonnakohus ei jaotanud kassatsioonimenetluse kulusid. Ringkonnakohtu 07.02.
2. a otsuse resolutsiooni p 4 tuleb lisada teine lause „Poolte menetluskulud kassatsioonimenetluses jätta hageja kanda“. 2

§ 448lg 2 esimeses lauses sätestatud tähtaja jooksul.

7.

§ 448

lg 1 p 3 järgi võib asja otsustanud kohus menetlusosalise taotlusel või omal algatusel teha täiendava otsuse, kui kohus ei ole lahendanud menetluskulude jaotamist.

§ 173

lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Ringkonnakohus ei määranud 07.02.2020. a otsuses kassatsiooniastme menetluskulude jaotust. 8. Riigikohus märkis 02.10.2019 otsuse punktis 11, et kuna asi saadetakse ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

§ 173lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 alusel ringkonnakohtu otsustada.

Ringkonnakohus märkis 07.02.2020 otsuses üksnes maakohtu ja apellatsioonimenetluse kulude jaotuse, kassatsioonimenetluse kulude jaotus jäi märkimata. Seega on põhjendatud täiendada ringkonnakohtu 07.02.2020 otsust kassatsiooniastme menetluskulude jaotusega. 9.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Silmas peetakse lõpplahendit. Käesolevas asjas tehti otsus hageja kasuks. Eelnevast tulenevalt tuleb ka kassatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin 3