Obsah (7)

§ 444§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178

2-19-117933 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 13.03.2020.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-117

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue A K ja xxx OÜ (müüja) allkirjastasid

1. augustil
2. a ning
3. augustil
4. a müügi- ja järelmaksulepingu nr xxx (Leping), millega A K ostis kauba nimetusega: Combokit Makita, 18V 3x5,0ah Li-ion. Lepingu alusel tegi Svea Finance AS (finantseerija) müüjale xxx OÜ-le väljamakse summas 1 379,00 eurot (Lepingus märgitud kui finantseeritav summa). xxx OÜ loovutas Lepingust tulenevad rahalised nõuded Svea Finance AS-le. Vastavalt Lepingule kohustus A K tagastama Svea Finance AS-le krediidi (1 379,00 eurot) igakuiste osamaksetena ning tasuma intressi (25% aastas) vastavalt Lepingu lisaks olevale maksegraafikule 12 kuu jooksul. Kuivõrd A K Lepingut kohaselt ei täitnud (jäi kolme osamakse tasumisega viivitusse), ütles Svea Finance AS Lepingu
5. juunil
6. a saadetud ülesütlemisavaldusega
7. juunil
8. a erakorraliselt üles. Pärast Lepingu ülesütlemist jätkas Svea Finance AS Lepingust tuleneva võlgnevuse sissenõudmist kostjalt Svea Inkasso OÜ abil, kuid tulemusteta. Hageja palub:
9. Mõista A Klt (isikukood xxx) Svea Finance AS (registrikood 11200943) kasuks välja põhivõlgnevus summas 1 379,00 eurot (üks tuhat kolmsada seitsekümmend üheksa eurot ja kümme senti).
10. Mõista välja A Klt Svea Finance AS kasuks intress summas 303,03 eurot (kolmsada kolm eurot ja kolm senti).
11. Mõista välja A Klt Svea Finance AS kasuks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 152,82 eurot (ükssada viiskümmend kaks eurot ja kaheksakümmend kaks senti).
12. Mõista välja A Klt Svea Finance 2 2-19-117933 AS kasuks võla sissenõudmisega kaasnenud kulu summas 45,00 eurot (nelikümmend viis eurot).
13. Mõista A Klt välja Svea Finance AS kasuks viivis määras 23% aastas põhivõlgnevuselt alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni.
14. Määrata kindlaks menetluskulude jaotus. Mõista A Klt välja Svea Finance AS kasuks Svea Finance AS poolt kantud menetluskulud. A K menetluskulud jätta tema enda kanda.
15. Märkida menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohtu selgitused Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 22.02.2020.a. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 250 eurot ja õigusabikulud 320,22 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 250 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 250 eurot.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hagi hinda hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Juhindudes

§ 175

lg-st 1 ja eeltoodust peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 320,22 eurot. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 570,22 eurot (250+320,22).

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (570,22 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3