Obsah (6)

§ 101§ 100§ 105§ 116§ 102§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 31.03.2020.a Tallinn Tsiviilasja number 2-19-5758 Tsiviilasi H T hagi G-E T

§ 101

lg 1 kohaselt minimaalmääras, summas 270 eurot kuus ning siduda hageja kasuks kostjalt väljamõistetava elatise suurus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu kuutasu alammäära suurusega 50% ulatuses. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista elatise võlgnevus perioodi eest aprill 2018 kuni märts 2019 summas 3 043,66 eurot. 2 Kostja vastus Kostja palus jätta hagiavaldus rahuldamata, alternatiivselt mõista hageja kasuks välja elatis, ainult põhjendatud ja vajalikus määras, arvestades kostja võimalusi ja hageja vajadusi, summas 150 eurot kuus. Hageja seaduslik esindaja on teinud hagiavalduse lapse, kui hageja nimel, kuid viimase teadmata ja heakskiiduta. Hageja on 16 aastat vana, on pidevalt olnud ka ema poolt toetatud ega soovinud käimasolevat kohtuvaidlust. Hageja ei soovi ka anda asja kohta kostja vastu mingisuguseid ütluseid. Samuti on hagejal soov tulla Tallinnasse õppima ja ema (kostja) juurde elama. Hageja väide, et kostja ei ole oma ülalpidamiskohustust tema suhtes täitnud ei vasta tõele. Kostja panustab laste, sealhulgas ka hageja kasvatamisse sama väärselt ja rohkemgi, kui hageja teine seaduslik esindaja. See, kelle juures elab kostja ajutiselt on elukorralduse küsimus ja kuna hageja vanemad ei ole lahutatud, ei ole määratud ka hagejale kelle juures ta elab või elama peab. Kuna kostja toetab hagejat samaväärselt, lapse teise seadusliku esindajaga, on antud elatishagi esitamine põhjendamatu ja seda ei saa rahuldada enne, kui ei ole kindlaks tehtud hageja reaalsed kulud, tema elukorraldus hetkel, ja hageja edasistest plaanidest lähtuvalt ka tulevikus. Viimased kaks aastat on hageja elanud küll isa juures kuid selline elukorraldus lõpeb hiljemalt sügisel. Kostjal on ühine võrdne hooldusõigus, hooldusõigust ei ole ära võetud ega piiratud ja kostja täidab oma ülalpidamiskohustust, tasudes kogu aeg hageja arveid, andes talle raha ja süüa ning vajalikke riideid, ostes toitu ja koolitarbeid, sõidutanud teda, kuhu vaja ja siis kui vaja, viinud arstile jpms. Kostja soovis ka tasuda poole hageja õppemaksust, kuid selle soovis hageja teine seaduslik esindaja kindlalt ise tasuda ning kokkuleppetele ta ei reageerinud. Peale 2017 aasta lõppu ei ole hageja isa kostjalt kordagi elatise maksmist nõudnud ja hageja kulud on olnud kaetud mõlema vanema panustest tema kasvatamisse ja kulude katmisse. Hageja teine seaduslik esindaja ei ole esitanud ka mingisuguseid selliseid arveid, et kostja saaks neid vajadusel tasuda või panustada oma osaga. Kostjal on peale hageja veel kaks last, kelle ülalpidamine lasub suures osas kostjal. Kostja bruto sissetulek oli 2017.a. 750 eurot kuus. Kostja on panustanud oma rahalised vahendid oma kõikide ülalpeetavate ülalpidamiseks ühetaoliselt. Käesoleval ajal on kostja sissetulek ca 1000 eurot ja ta panustab hageja ülalpidamisele igakuuliselt vastavalt hageja vajadustele. Hageja seadusliku esindaja poolt toodud kulud on hagejale riiete ka jalanõude ostmise osas igakuiselt 135 euro ulatuses üle paisutatud, kuna kostja ostab hagejale samuti riideid ja xxx esinemistel ei ole eraldi riideid kunagi vaja olnud. Kostja xxx õppemaksu tasub kostja. Sidekulud alates 2012 katab samuti kostja. Treeningute eest tasub ka kostja käies hagejaga ujumas ja jõusaalis ning ravimeid, kosmeetikat ja hügieenitarbeid ostab hagejale samuti kostja. Hageja seaduslik esindaja on toonud ka ise välja, et tema ülepaisutatud kulud ei ületa EV kehtestatud miinimummäära ja jäävad koos taskurahade ja lemmiklooma kulude jms suurusjärku 530 eurot, mis on juba alla miinimummäära arvestades veel asjaolu, et kostja toetab samuti hagejat. Hageja tagasiulatuv elatise nõue on meelevaldne ja hageja elatisenõude rahuldamiseks puudub ka alus, kuna kostja on tõendanud omapoolsete kulude katmist hagejale ja hageja seaduslik esindaja ei ole esitanud nimetatud ajavahemikul mingisuguseid lisakulu dokumente kostjale tasumiseks ega 3 nende katmist ka muul moel nõudnud ega vajanud. Sellise nõude rahuldamine hageja kasuks jätaks kostja teised ülalpeetavad põhjendamatult edaspidi ka oluliselt raskemasse olukorda. Kohtu põhjendused 1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. 2. Esmalt lahendab kohus hageja 14.09.2019 esitatud protokolli parandamise taotluse, mille kohaselt palub hageja parandada protokolli teisel leheküljel asuva tagasiulatuva elatise summa 3043,66 euroks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 50 lg 1 kohaselt peab menetlustoimingu protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Kohus märgib, et on ekslikult märkinud kirjalikus protokollis tagasiulatuva elatise summaks 3443,66 eurot, kuigi õige on 3043,66 eurot. Ka helisalvestiselt on kuulda summa 3043,66 eurot. Seega parandab kohus 14.09.2019 kohtuistungi protokolli hageja soovitud viisil. 3. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. 4. Perekonnaseaduse (

) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

§ 101

lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Perioodil 01.01.2019 kuni 31.12.2019 oli kuutasu alammääraks 540 eurot, millest ½ on 270 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). Alates 01.01.2020 on kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot. 5. Käesolevas tsiviilasjas puudub vaidlus selles, et hageja vanemateks on M T ja kostja G-E T (dtl 10) ning samuti selles, et kostja ei elanud hagiavalduse esitamise ajal hagejaga igapäevaselt koos (12.09.2019 toimunud kohtuistungil ei vaielnud pooled selle üle, et hageja elukoht on isa juures ning ema juures viibib hageja 4 päeva kuus). Pooled on hilisemates menetlusdokumentides kinnitanud, et alates 2019 septembri keskpaigast elab hageja võrdselt nii ema juures, kui ka isa juures. Arvestades, et hageja ei ela igapäevaselt kostjaga, siis on hagejal kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu

§-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue 4 ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Ka Riigikohus on leidnud, et kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100

lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-136-13, p 11).

§ 100

lg-te 1 ja 2 alusel saab laps (lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatava hooldusõigusliku vanema esindusel) ülalpidamist nõuda eelkõige perioodilise rahalise maksena ehk elatisena. Ülalpidamise andmine rahas igakuise ettemaksuna võimaldab elatist lapse heaks kasutaval vanemal arvestada selle summaga kulude planeerimisel. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (

§ 116lg 1).

6. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on laste õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud

§-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada.

1. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks hagejale igakuiselt elatist miinimumsuuruses tasunud. Kohus leiab, et kuna kostja ei ole elatist igakuiselt miinimumsuuruses tasunud, siis on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud, s.o vähemalt ajal, mil hageja elas suurema osa kuust oma isaga. Kohus selgitab, et ülalpidamise andmine rahas, igakuiselt ettemakstult, võimaldab elatist lapse heaks vahetult kasutaval vanemal arvestada nimetatud summaga kulude planeerimisel. Erinevate teenuste ja kaupade eest tasumine ülalpidamise andmisena ei anna sellist kindlust ega täida ülalpidamise eesmärki. Kui lapsest lahuselav vanem soovib lisaks igakuisele elatisele osta lapsele asju või tasuda teatud teenuste eest (s.h nt riided, trennid), siis võib ta seda teha täiendavalt igakuisele elatisele või saavutada vastavasisuline kokkulepe lapsega kooselava vanemaga. Vanematevahelisi kokkuleppeid seoses elatise tasumisega ei ole kohus menetluses tuvastanud. Samuti peab kohus vajalikuks selgitada, et hageja isal on olnud käesoleval juhul õigus hageja eest hagiavaldus esitada. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 lg 2 teise lause kohaselt on alla 18 aastasel füüsilisel isikul piiratud teovõime. Seega ei ole asjakohane 5 kostja vastuväide selle kohta, et hageja seaduslik esindaja on teinud hagiavalduse hageja teadmata ja nõusolekuta.
2. Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise miinimummääras. Kostja on esitanud vastuväited, et elatise väljamõistmine ei ole põhjendatud, kuna hageja viibib osa ajast ka kostja juures ja on seega kostja vahetul ülalpidamisel (kuni septembri keskpaigani 4 päeva kuus, pärast seda poole aja kuust). Samuti on kostja vaielnud vastu hageja igakuistele kulude suurusele. Seega tuleb kohtul esmalt hinnata hageja igakuiste kulude suurust ning põhjendatust ning seejärel anda oma hinnang asjaolule, kas käesoleval juhul on alust elatist kostja poolt väljatoodud asjaoludel vähendada.
3. Hagiavalduses on hageja välja toonud oma igakuised kulud kokku summas 529,79 eurot, sh toit 82 eurot, elekter 30 eurot, kütus 50 eurot, lemmikloomad 33 eurot, taskuraha kuus 60 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 135 eurot (xxx, xxx esinemiste riided), kulutused hügieenitarvetele 40 eurot, kulutused tervishoiule 10 eurot, sidekulud 30,79 eurot, trennitasud 24 eurot, kulutused koolikohustuse täitmiseks 35 eurot. 9.1 Kohus on seisukohal, et asjaolu, et lapsed vajavad elamiseks ja kasvamiseks toitu, on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. 82 eurot igakuiselt toidukuludele on kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud. 9.2 Kohus selgitab, et vanemad peavad vastavalt oma varalisele seisundile osalema m.h ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel, s.h ka kommunaalkulude kandmisel. Seega kuulub elatise alla ka kulu elektrile. Hageja seaduslik esindaja on selgitanud, et tütar elab õue peal olevas eraldi külalistemajas, mida köetakse õhksoojuspumbaga. Seega on usutav, et nimetatud kulu võib olla suurem tavapärasest elektrikulust. Kuigi hageja elab n.ö külalistemajas, siis tuleb sellegipoolest nimetatud kulu jagada pooleks ja kohus peab põhjendatud hageja kuluks seoses elektriga seega 20 eurot. 9.3 Transpordikulu, s.o kütusekulu summas 50 eurot peab kohus arvestades hageja selgitusi põhjendatuks. Kohtu hinnangul on usutav, et hagejat on vajalik viia autoga ka kooli ning teatud kütusekulu sellega kaasneb. Kuigi ühistransport võib olla tasuta, siis teatud juhtudel ei ole ühistranspordi kasutamine kohtu hinnangul mõistlik. Hageja esindaja on selgitanud, et sõidavad koos hagejaga Tallinnasse autoga, vastasel juhul peaks hageja minema kooli 3 tundi varem. Seega tuleb kohtul arvestada antud juhul ka kaugusega koolist ja ajakuluga. 9.4 Hageja poolt märgitud lemmikloomakulud summas 33 eurot ei ole käesoleval juhul kohtu hinnangul põhjendatud elatise alla lugeda. Hageja seaduslik esindaja on kohtuistungil kinnitanud, et võttis lapsele looma. Seega ei olnud tegemist vanematevahelise kokkuleppega ning kostja kohustus ei ole kohtu hinnangul seega nimetatud kulusid elatisena tasuda. 6 9.5 Kohtu hinnangul saab ka taskuraha andmist lugeda põhjendatud kuluks. Arvestades hageja vanusega on 60 eurot igakuiselt nimetatud kulutusele mõistlik. 9.6 Kohus selgitab, et üldtuntud on ka asjaolu, et laps vajab igapäevaselt riideid ja jalanõusid. Garderoobi uuendamine on aeg-ajalt hädavajalik ning oluline on asjaolu, et laps elab kliimavööndis, kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid. Samas on poodides valida erineva hinnaklassiga tooteid ning alaealisele ei ole vaja osta kõige kalleimaid asju ning ka iga kuu ei ole vaja seda teha. Kohus peab mõistlikuks kuluks 100 eurot riietele ja jalanõudele. 9.7 Hügieenitarbed 40 euro ulatuses ning kulutused tervishoiule 10 euro ulatuses on kohtu hinnangul eluliselt vajalikud ning nende suurus usutav. 9.8 Sidekulud summas 30,79 eurot koosnevad hageja selgituste kohaselt ostetud telefoni ja televisiooni teenusest. Telefoniarveid tasub kostja. Arvestades hageja vanusega on usutav, et nimetatud teenuseid ka tarbitakse. Samas ei pea alaealisele lapsele ostma kõige kallimat telefoni ja ka üksnes televisiooniteenus ei ole kõige kallim. Kohus peab seega igakuiseks mõistlikuks põhjendatud kuluks 7 eurot. 9.9 Kohtu hinnangul on igasugune liikumine ja huvitegevus kasulik ja arendav. Seega ei saa ka trennikulusid pidada ebavajalikuks ja 24 eurot on selleks mõistlik ja põhjendatud. 9.10 Kulutused koolikohustuse täitmiseks 35 euro ulatuses on kohtu hinnangul samuti usutavad arvestades, et hageja on kooliealine. Kuigi iga kuu ei ole vajadust kooliasju osta, siis vähemalt üks kord aastas on see kulu suurem ning samuti tuleb aegajalt täiendavaid kulutusi teha (nt vihikud, pliiatsid, kooliekskurssioonid). Seega on hageja mõistlikud ja põhjendatud igakuised kulud kokku 428 eurot, millest kostja osa moodustab 214 eurot. 10.

§ 102

lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on

§ 102

lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla

§ 101

lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on

§ 102lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus.

Mõjuvaks põhjuseks võib

§ 102

lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on viidanud menetluses oma majanduslikule olukorrale ning asjaolule, et tal on veel 2 last, kes võivad jääda vähemkindlustatuks. Samas ei ole kostja töövõimetu. Kostja on menetluses välja toonud, et tema sissetulek on ca 1000 eurot ning lisaks laekub tema arvele lastetoetus. Samuti on kostja märkinud, et tema enda minimaalsed kulud on 600 eurot kuus, 7 teistele lastele ca 319 eurot kuus (laste kulud selgitustega dtl 216-254). Kostja konto väljavõttest nähtuvalt on aga kostja 6 kuu keskmine sissetulek 1630 eurot ning väljaminekuid keskmiselt ühes kuus 1190 eurot (dtl 257-275). Nimetatud konto väljavõttest ja muudest esitatud tõenditest ja selgitustest nähtuvalt loeb kohus tõendatuks, et kostjal on olnud kulud autole (s.h laen dtl 192,195-201- laenukohustuse viimane makse oli 15.01.2020; kindlustus dtl 193) elektrile (dtl 202-203) ning järelmaksulepingust tulenev tagasimaksekohustus (dtl 204-208, käesolevaks ajaks lõppenud, viimane makse 10.11.2019). Samuti on eluliselt usutav, et kostjal on kulud ka toidule, ravimitele, kütusele ning muudele igapäeva eluks vajalikele tarvetele, s.h nii endale, kui ka oma teistele alaealistele lastele (kulutused nähtavad 6 kuu pangakonto väljavõttest). Kohtu hinnangul ei ole aga kostja käesoleval juhul tõendanud asjaolusid, et hageja ülalpidamiskohustuse täitmisel kahjustuks kostja enese või tema teiste laste tavaline ülalpidamine. Arvestades kostja sissetulekute ja väljaminekutega (s.h asjaoluga, et laenukohustus ja järelmaksulepingust tulenev kohustus on käesolevaks ajaks lõppenud), siis on kostja kohtu hinnangul suuteline elatist hagejale tasuma, ilma et tema ja tema teised lapsed jääksid halvemasse majanduslikku olukorda. Seega on kohus seisukohal, et käesoleval juhul ei esine asjas selliseid erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse täiendavalt elatist vähendada seoses kostja majandusliku seisundiga ja teiste laste olemasoluga. Kohus peab vajalikuks m.h selgitada ka, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 3-2-1-2115 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard.

1. Kostja on oma vastuväidetes tuginenud ka asjaolule, et hageja viibis 4 päeva kuus kostja juures kuni septembri 2019 keskpaigani ning alates sellest ajast viibib hageja võrdselt mõlema vanema juures. 11.1 Kohus selgitab, et kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, sh kui lapsel on vahelduv elukoht, võib tekkida olukord, kus mõlemad vanemad täidavad vahetult ülalpidamiskohustust piisavalt ning elatist ei tulegi välja mõista. Asjaolu, et lahuselav vanem kannab ajal, mil laps on tema juures, kulud lapsele vahetult, tuleb arvestada aga ka juhul, kui laps ei viibi olulist osa lahuselava vanema juures. Ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, saab eeldada, et lahuselav vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps tema juures viibib (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-35-17). Samas ei saa aga elatise suurust määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks sel ajal ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta 8 vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist. Sõltumata sellest, kui palju aega viibib laps kummagi vanema juures, võivad ühe vanema tehtavad kulutused lapse ülalpidamiseks olla suuremad, kui see vanem katab suurema osa lapse vajadustest (kulutused riietele, huviringidele, kooli- ja lasteaiakulud jne). Kohus saab ülalpidamiseks kohustatud vanema vastavat väidet arvestada elatise suuruse kindlaksmääramisel üksnes siis, kui vanem neid asjaolusid tõendab (Riigikohtu lahendid 3-2-1-56-15, 3-2-1-165-13). 11.2 Kuna käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et hageja oli igakuiselt kuni septembri keskpaigani 4 päeva kostja juures, siis saab nende päevade arvelt vähendada kostja poolt tasutavat elatist täiendavalt ca 10 % ulatuses. Kohus peab eluliselt usutavaks, et nende 4 päeva jooksul täitis kostja ka oma ülalpidamiskohustust vahetult. Seega jääb igakuiseks tasutavaks elatiseks ca 193 eurot (214 eurot - 10 % 214 eurost). Lisaks sellele on kostja tasunud ka hageja telefoniarveid igakuiselt ca 14 euro ulatuses, mille arvelt saab samuti elatist igakuiselt vähendada ning tasutavaks elatiseks jääb 179 eurot (193-14). Kohus selgitab, et ei pea vajalikuks sendi täpsusega elatist arvestada, kuna igakuiselt võivad kulud mõnevõrra erineda. Seega tuli kostjal tasuda elatist alates hagiavalduse esitamisest kuni 15.09.2019 (s.o septembri keskpaigani) igakuiselt 179 eurot, mis teeb summaliselt kokku 1616,97 eurot. 11.3 Kuna asjaolud on menetluse ajal muutunud selliselt, et hageja viibib vanemate juures ajaliselt võrdselt, siis eelduslikult täidavad vanemad ka oma ülalpidamiskohustust võrdselt (s.h näiteks toidukulude, eluasemekulude, hügieenitarvete jms osas). Hageja on 31.01.2020 esitatud menetlusdokumendis kinnitanud, et hageja elab 50% ajast isa juures ja 50% ajast kostja juures. Hageja seaduslik esindaja on seisukohal, et tema poolt hageja ülalpidamiseks tehtud kulutused ei ole muutunud oluliselt väiksemaks. Näiteks on kõrvalhoone, kus hageja elab kogu aeg küttes, seda ei saa lihtsalt välja lülitada. Hageja seaduslik esindaja leiab, et tema poolt kantakse ka peale lapse elukorralduse muutumist olulisel määral lapse ülalpidamisega seotud kulutusi. Kulutused ühes kuus on selle dokumendi kohaselt 512 eurot kuus, s.h elamiskulud 40 eurot (1/2 osa kahel nädalal ja ¼ osa kahel nädalal), kulutused toidule 120 eurot, kulutused transpordile 80 eurot, sidekulud, kodune internet 12 eurot, kulutused tervishoiule 15 eurot, kulutused hügieeniarvetele 20 eurot, kulutused koolikohustuse täitmiseks 35 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 130 eurot, taskuraha 60 eurot. Kostja on 30.01.2020 esitanud täiendava selgituse, mille kohaselt on ta hagejale septembris teinud kulutusi 104,95 euro, oktoobris 255,94 euro, novembris 251,02 euro, detsembris 252,24 euro ja jaanuaris 943,81 euro ulatuses. Samuti on kostja leppinud kokku hageja seadusliku esindajaga, et kuna viimane on poolteist aastat maksnud õppemaksu, siis ülejäänud 1,5 a kannab need kulud kostja (hageja õppemaks II poolaasta eest on 612 eurot). Jaanuaris allkirjastas kostja aastase lepingu xxx OÜ-ga ning alates jaanuarist tasub kostja trenni eest 15 eurot kuus. Samuti tasub kostja endiselt hageja sidekulusid 14 eurot kuus ning on ostnud hagejale ka jalanõud summas 94,95 eurot. Kostja juures viibides tuleb kostjal kanda ka kulusid toidule, hügieenile, ravimitele. Kohtu hinnangul on kostja poolt märgitu tõendatud kostja pangakonto väljavõtete ning spordiklubi lepinguga (dtl 433-461). 9 Seega järeldub kohtu hinnangul, et mõlemad vanemad kannavad vahetult oma ülalpidamiskohustust ajal, mil hageja viibib nende juures. Samuti ei erine kulude kandmine (s.h püsikulud) vanemate poolt olulisel määral. On eluliselt usutav, et mõlemad vanemad kannavad eluasemekulusid, toidukulusid, hügieeni- ja tervishoiukulusid, sidekulusid ning annavad hagejale taskuraha, kui hageja nende juures viibib. Pooled ei ole välja toonud, et need kulud erineksid nii olulisel määral, et kummalgi vanemal tuleks teineteisele veel täiendavalt midagi juurde maksta. Kuna puuduvad kokkulepped riiete ostmise osas ning hageja viibib mõlema vanema juures, siis on kohtu hinnangul ka eluliselt usutav, et mõlemad vanemad võivad teha edaspidi kulutusi ka riietele. Kostja on esitanud ka tõendeid, et nimetatud kulutusi on tehtud (jalanõud 95,95 euro ulatuses, mis kajastub jaanuari kuu kuluväljavõttelt). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et edasiulatuv elatise nõue alates sellest hetkest, mil hageja elab võrdselt mõlema vanema juures, ei ole põhjendatud (s.o alates 16.09.2019).
2. Hageja on palunud välja mõista kostjalt ka tagasiulatuva elatise perioodi 14.04.2018 kuni 13.04.2019 summas 3 043,66 eurot.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus osundab, et Riigikohus on märkinud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi.

§ 108

mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Nimetatud asjaolu tuleb arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-13613, p 12). Eeltoodu ei tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada, nagu eespool viidatud, nõude ulatuse määramisel (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-35-16). Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-78-13, p 13; Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise 10 ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 14). Puudub vaidlus, et nimetatud perioodil hageja elas isa juures. Kostja on esitanud vastuväite, et hageja seaduslik esindaja ei ole elatist küsinud ega esitanud talle arveid, mida kostja oleks saanud tasuda. Kohus selgitab, et isegi juhul, kui hageja ei ole kostjalt elatist nõudnud, siis ei välista see tagasiulatuva nõude esitamist. Arvestades, et kohus on pidanud hageja igakuiseid kulutusi põhjendatuks osaliselt, siis oleks kostjal tulnud hagejale tasuda perioodi eest 14.04.2018 kuni 13.04.2019 elatist summas 2148 eurot (12 x 179). Kostja 28.05.2019 esitatud vastusele lisandud tõenditest (dtl 50-92) ja 04.10.2019 esitatud tõenditest (dtl 216-234) nähtub, et kostja on nimetatud perioodil teatud kulusid hagejale teinud. Kohtu hinnangul saab tagasiulatuvast summast maha arvestada hageja psühholoogi kulud, muusikakooli kulud, koolilõpetamisega seotud kulud (s.h ka koolipiltide kulu ja koolireisi kulu) ning maniküüri ja ID kaardi tegemise kulu kokku summas 344 eurot. Kohus märgib, et on eelevalt juba arvestanud ka telefoniarvete tasumisega ning seega juba elatist vähendanud. Samuti on vähendanud kohus eelnevalt elatist 10 % võrra arvestades hageja viibimist ka kostja juures. Seega ei pea kohus põhjendatuks arvestada siinkohal täiendavalt m.h toidu, kütuse ja vaba aja kuludega, mis on tagasiulatuva perioodi ajal tehtud. Samuti märgib kohus korduvalt, et igasugune asjade ostmine (s.h riided) peaks jääma selle vanema kanda, kelle juures lapsed põhiliselt elavad ning teine lapsevanem peaks nimetatud kulud kandma elatise tasumisena. Kui kostja soovib hagejale midagi osta, siis võib ta seda teha täiendavalt elatisele või saavutada vastavasisuline kokkuleppe teise vanemaga. Seega on tagasiulatuv nõue põhjendatud 1804 euro ulatuses (2148- 344). 13. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi elatise väljamõistmiseks alates hagiavalduse esitamisest on põhjendatud osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tagasiulatuv elatis perioodil 14.04.2018 kuni 13.04.2019 summas 1 804 eurot ning alates 14.04.2019 kuni 15.09.2019 elatis summas 1 616,97 eurot. Menetluskulud 14. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Seega puudub vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 11