KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Kohtuväline menetleja Väärteoasi Menetlusalune isik Kaitsja Harju Maakohus 05.03.2020 Tallinna kohtumaja 4-19-4250 (2316,19,005686) Anne Rebane Merike Kunnus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp, Raul Annuka Kaido Raua (Raud) kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 22.07.2019.a otsusele väärteoasjas nr 2316,19,005686, millega Kaido Rauda (Raud) karistati LS § 207 lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 200 eurot Kaido Raud, isikukood 37806094916; elukoht: xxxx Leelo Viil Juhindudes VTMS § 132 p 2 kohus otsustas: RESOLUTSIOON
- Rahuldada Kaido Raua (Raud) kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 22.07.2019.a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2316,19,
- Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 22.07.2019.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2316,19,
- Lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p1 alusel. Kaitsjatasu summas 97,20 eurot jätta riigi kanda. Rahatrahv tuleb tasuda panka edasikaebamise tähtaja jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse teatise saamisel on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis hiljemalt 27.03.2020.a. Kohtuotsuse motiivid
- Asjaolud ja menetluse käik Antud väärteoasjas on Ott Anton koostanud 29.06.2019 väärteoprotokolli, mille kohaselt Kaido Raud 29.06.2019 kell 11:26 Sõle tn ja Kolde pst ristmikul, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond juhtis tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõidukit. Antud väärtegu on kvalifitseeritud LS § 207 lg 1 järgi ning selle rikkumise eest määrati Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 22.07.2019.a üldmenetluse otsusega K. Rauale (Raud) karistuseks rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, s.o. 200.00 EUR. K. Raud esitas Harju Maakohtule kaebuse nimetatud otsuse peale tähtaegselt. 28.08.2019 a Harju Maakohtu (kohtunik L. Raedla) määrusega määrati väärteoasi kohtulikule arutamisele 07.10.2019 kell 10.
- K. Raud esitas taotluse riigi õigusabi saamiseks. Kohtuistungile 07.10.2019 K. Raud ei ilmunud ja kaebus jäeti 07.10.2019 määrusega läbi vaatamata. K. Raud esitas 07.10.2019 määruse peale määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohtu 11.11.2019 määrusega Harju Maakohtu 07.10.2019 määrus tühistati ja saadeti väärteoasi menetlemiseks Harju Maakohtule teises kohtukoosseisus. 09.12.2019 Harju Maakohtu (kohtunik A. Rebane) määrusega rahuldati K. Raua (Raud) taotlus riigi õigusabi saamiseks. 03.01.2020 Harju Maakohtu määrusega määrati väärteoasi kohtulikuks arutamiseks 05.03.
- Kohtuistungil uuritud tõendid ja kohtu seisukohad Kohtuistungil andis ütlusi menetlusalune isik K. Raud, kes selgitas, et väärteoprotokollis on kajastatud õigesti väärteo toimepanemise aeg ja koht, sõiduki mark ja registreerimisnumber. Menetlusalune isik soovis minna autoga ülevaatusele, kuna polnud sõidukit pikemat aega kasutanud. Ta sai oma tuttavalt tehnoülevaatuse aadressi (see oli vist kuskil Sõle tn kandis) ja soovis sõita sellele aadressile. Sõidukis hakkas GPS seade „streikima“ ja ta otsustas keerata Selveri parkasse, et seade uuesti häälestada. Sinna sõitis kohe ka politseiauto ja talle tehti protokoll. Ta selgitas kohapeal, et tahab minna tehnoülevaatusele, kuid see ei aidanud. Sündmuse ajal elas ta xxxx tänavas bussijaama lähedal ja sõitu ülevaatusele alustaski ta sealt. Ta sõitis sel päeval ülevaatuse punkti, ootas poolteist tundi, kuid ei pääsenud ülevaatusele, kuna ajad olid broneeritud ja keegi tulemata ei jäänud. Lõpuks tegi ta sellele autole ülevaatuse xxxx, tuttav viis treileril auto sinna. Midagi ohtlikku ülevaatusel ei avastatud ja tal lubati veel kuu aega sõita, et uueks ülevaatuseks saaks puudused, mis sõidukil avastati, kõrvaldatud. Kaebuse esitaja palub kaebus rahuldada. Kohtuväline menetleja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata motiivil, et alustades sõitu xxxx tänavast, on lähemal kui Sõle tänavas mitmeid ülevaatuse punkte. Seega, kohtuistungil ei olnud vaidlust selles, et väärteootsuses näidatud ajal ja kohas juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit, millel puudus kehtiv tehnoülevaatus. Seda on kinnitanud menetlusalune isik ise ja see on tõendatud ka sõiduki kontrolli kohta esitatud dokumentides kajastuvaga, et tehnoülevaatus sõidukil xxxx puudus. 2 Menetlusalune isik K. Raud on esitanud väärteoasjas ka vastulause, kus ta on andnud samasuguseid selgitusi kui kohtuski. Kohus leiab, et K. Raua (Raud) kaebus tuleb rahuldada ja kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada. LS § 73 lg 5 sätestab, et erandkorras võib kehtivatele tehnonõuetele mittevastavat mootorsõidukit ja selle haagist liikluses kasutada juhul, kui nendel ei ole eriti ohtlikke rikkeid või puudusi, mis välistaksid sõiduki kasutamise liikluses. Sellisel juhul on sõidukiga lubatud sõita ettevaatlikult, rikke iseloomu arvestades, mööda lühimat teed lähimasse remondikohta, tehnonõuetele vastavuse kontrollimise punkti, Maanteeameti liiklusregistri büroosse või parkimiskohta. Kui rike, mis võib ohustada liiklust, tekib teel olles, peab juht püüdma seda kõrvaldada. Kohtu hinnangul ei ole mitte ühegi tõendiga ümber lükatud, et K. Raud soovis sõita tehnonõuetele vastavuse kontrollimise punkti. Samuti ei ole tõendatud, et see tehnoülevaatuse punkt, kuhu tema soovis sõita, ei olnud lähim punkt, kuhu ta soovis sõita ja et see teekond ei olnud lühim. Ka ei ole tuvastatud, et K. Raua (Raud) kasutuses oleval sõidukil olnuks eriti ohtlikke rikkumisi või puudusi, mis välistaksid sõiduki kasutamise liikluses üldse. See on tõendatud kirjalike materjalidega sõiduki kohta, millest nähtub, et K. Raud oma sõidukiga tehnoülevaatust esimesel korral ei läbinud, kuid siiski anti talle luba sõitmist 1 kuu vältel jätkata kuni sõidukil olnud puuduste kõrvaldamiseni. Tehnoülevaatuste andmetest (tl 4) nähtub, et sõidukile on tehtud korraline ülevaatus 03.07.2019 ülevaatuspunktis xxxx, otsusena on märgitud „esitada korduvale ülevaatusele“, otsus on kehtiv kuni 02.08.
- K. Raua (Raud) ütlused on olnud järjepidevalt samasisulised, ta ei ole neid muutnud. Kohtul puudub alus kahelda nende usaldusvääruses. K. Raua (Raud) elukoht on xxxx, seega on eluliselt usutav, et ta ei teadnud täpselt, kus xxxx on tehnoülevaatuse punktid, milline on neist kõige lähemal xxxx tänavale ja ta vajas selleks tuttava (ja Google´i) abi, et leida lähim tehnoülevaatuse punkt. Kohtuväline menetleja ei ole esitanud kohtule ainsatki tõendit selle kohta, missugune tehnoülevaatuse punkt on Keldrimäe tänavale kõige lähemal ja milline olnuks lühim teekond sinna jõudmiseks. Selliseid tõendeid ei ole ka väärteoasja originaalmaterjalide juures. Väärteoasjas on üle kuulatud tunnistajana R R, kes teavitas kohut, et ei saa istungile ilmuda seoses koolikohustuse täitmisega ja seoses saabuva eksamite perioodiga. Tunnistaja kinnitas varasemalt antud ütluste õigsust. Tunnistaja ütluste avaldamist ega tunnistaja ülekuulamist pooled ei taotlenud ning kohus neid ka omal algatusel ei avaldanud, kuna tõenduslikust küljest ei anna nad kohtus juba uuritud tõenditele midagi juurde. Riigikohus on öelnud, et VTMS § 125 lg 1 teise lause kohaselt võib maakohus lükata kaebuse arutamise edasi, kui kaebust arutades ilmneb vajadus välja nõuda lisatõendeid. Seega lisaks sellele, et kohus kontrollib kohtuistungil kõiki tõendeid, mis olid aluseks kohtuvälise menetleja otsuse tegemisel, tuleb vajadusel kohtul kohtumenetluse käigus koguda ja kontrollida veel täiendavaid tõendeid omal algatusel (RK 4-19-3994/31). Vastab tõele, et kohus saaks kontrollida, missugune on lühim trajektoor punktist A punkti B ja selle kohta koguda ka tõendeid. Selleks peaks kohus teadma täpselt, kus asus kannatanu poolt kirjeldatud tehnoülevaatuse punkt, kuhu kannatanu minna soovis. Kohus seda ei tea, kuna seda ei mäletanud täpselt enam ka kannatanu ise (menetlusalune isik ei ela xxxx). Kohus leiab, et antud juhul oleks lisatõendite kogumine kohtu poolt olnud menetlust venitav, antud väärteoasjas 3 kaalul olevaid asjaolusid arvestades ka ilmselgelt ebaproportsionaalne. Eriti arvestades olukorda, kus väärteo kaebuse arutamine on kohtus juba teist korda. Kohtu hinnangul ei ole õige see, et menetleja jätab tõendid kogumata, teeb tuginedes sisuliselt ühele tõendile kergekäeliselt karistamise otsuse ja jätab kaebemenetluses tõendite kogumise ülesande kohtu õlgadele. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane kohtunik 4