Tsiviilasi nr 2-19-18857 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Margit Jõgeva Määruse tegemise aeg ja koht 22. aprill 2020. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-18857 Tsiviilasi

) § 29 lg 1 näeb ette, et kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, v.a juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. 23.

§ 20

lg 1 ja mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 20 lg 5 kohaselt peab üldkoosoleku kokkukutsumisest ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Korteriühistu põhikirja (tlk 42-45) p 7.4 näeb ette, et üldkoosoleku kokkukutsumisest informeeritakse liikmeid vähemalt 7 päeva ette. Teade üldkoosoleku toimumisest pannakse välja trepikodades. Teates üldkoosoleku toimumise kohta peab olema näidatud koosoleku päevakord ning toimumise koht ja aeg.

1. Korraline üldkoosolek toimus 01.10.
2. a, seega pidi põhikirja p 7.4 järgi üldkoosoleku kokkukutsumise teade olema trepikodades nähtaval vähemalt alates 23.09.
3. a. Avaldaja on avalduses ja kohtule esitatud dokumentides (tlk 5-7, 34-37) märkinud erinevad ajad üldkoosoleku kokkukutsumise teate väljapaneku kohta.
4. Kuigi puudutatud isiku väitel oli teade pandud trepikodadesse nii nagu põhikirja p 7.4 ette nägi, ei ole puudutatud isik avaldanud kohtule kuupäeva, millal täpsemalt teade trepikodadesse pandi ega esitanud ka ühtegi tõendit, millest nähtuks millal ja millise sisuga teade üldkoosoleku toimumise kohta trepikodadesse pandi. Korteriühistu üldkoosoleku kokkukutsumisest teatamist reguleerivate sätete eesmärgiks on tagada korteriühistu liikmete teavitamine üldkoosoleku toimumisest ning tagada neile võimalus koosolekul osaleda. Kokkukutsumise teate edastamise riski kannab korteriühistu. Üldkoosoleku kokkukutsumise tähtaja järgimata jätmine on oluline rikkumine

§ 29lg 1 järgi.

26.

§ 29

lg 1 viimase lause järgi võib üldkoosolek sõltumata sellest, et selle kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, olla õigustatud otsuseid vastu võtma, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriühistu liikmed. 01.10.

1. a üldkoosoleku protokollist ja registreerimislehelt (tlk 71-73, 92-93) nähtuvalt osales üldkoosolekul 38 liiget, puudus 23 liiget. Kuna üldkoosolekul ei osalenud kõik korteriühistu liikmed ning korteriühistu poolt kohtule esitatud nõusoleku (tlk 105) järgi on 01.10.
2. a vastuvõetud otsusega nõustunud üksnes 5 koosolekul mitteosalenud liiget (korterid nr 26, 41, 46, 49 ja 54) ning kohtule ei ole teada, et ülejäänud korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti (sh avaldaja), oleks otsuse tagantjärele heaks kiitnud, ei saa üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumist lugeda kõrvaldatuks.
3. Seega on Tartu linn, Uus tn 58 korteriühistu 01.10.
4. a üldkoosoleku otsus

§ 29lg 1 järgi tühine kokkukutsumise korra rikkumise tõttu.

- 4 28. Hoolimata sellest, et kohus on tuvastanud üldkoosoleku otsuse tühisuse ning sellisel juhul puudub vajadus kontrollida kehtetuse aluseid ja sisuliselt hinnata ülejäänud avaldaja väiteid, peab kohus siiski antud juhul vajalikuks märkida järgmist. 29.

§ 20

lg 1 järgi võetakse häälteenamusega tehtavad otsused vastu korteriomanike üldkoosolekul. Korteriomanike üldkoosolekule kohaldatakse lisaks

-is sätestatule mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 19 lõike 1 punktides 1–5, §-des 20 ja 201, § 21 lõigetes 6–9, § 22 lõigetes 1 ja 11, § 23 lõigetes 1 ja 2 ning §-s 25 mittetulundusühingu liikmete üldkoosoleku kohta sätestatut.

1. Avaldaja väitel ei olnud häälte arvestamine ja lugemine õige, korterite nr 5, 10, 12, 15, 38 esindajad ei omanud volitusi ning oletatavasti olid ka paljud teised volitused vormistatud hiljem.
2. Registreerimislehelt (tlk 92-93) nähtuvad korterite nr 5, 10, 12, 15, 38 omanike allkirjad ja teave selle kohta, et korterid nr 7, 8, 11, 23, 25, 30, 42 on andnud volitused ning volikirjadest nähtuvalt (tlk 95-101) on nende esindaja G. Kostromin. Kohtul ei ole alust kahelda volikirjade õigsuses. Seega on avaldaja väited volituste tagantjärele andmise kohta põhjendamata ja paljasõnalised.
3. Kuivõrd põhikirja p 7.7 viimase lause järgi määrab hääletamise läbiviimise korra üldkoosolek ning avaldaja koosolekul ei viibinud, ei ole asjakohased ka tema väiteid hääletamise korra kohta. Vastuväited, mis puudutavad varasemate koosolekute läbiviimise korda ja protokollimist, tulnuks avaldajal esitada

§ 29lg-s 3 sätestatud tähtaja jooksul, mistõttu jätab kohus need tähelepanuta.

1. Asjaolu, kas juhatus oleks pidanud liikmete 20.10.
2. a esitatud protesti avalduse alusel erakorralise koosoleku kokku kutsuma või mitte, ei oma antud vaidluse puhul tähtsust, kuna avaldaja on vaidlustanud 01.10.
3. a üldkoosoleku otsuse.
4. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et 01.10.
5. a üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud kokkukutsumise korda, on Tartu linn, Uus tn 58 korteriühistu 01.10.
6. a üldkoosoleku otsus tühine

§ 29lg 1 ja Ts

ÜS § 38 lg 2 alusel. Tühisel tehingul ei ole TsÜS § 84 lg 1 esimese lause järgi algusest peale õiguslikke tagajärgi.

1. TsÜS § 38 lg 8 kohaselt kehtib organi otsuse tühisuse tuvastamise kohtulahend kõigi juriidilise isiku ja tema organi liikmete suhtes, sõltumata nende osalemisest kohtumenetluses. Menetluskulud
2. Tulenevalt TsMS § 172 lõikest 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
3. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel puudutatud isiku kanda.
4. Kuivõrd avaldaja ei ole kohtu antud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja esitanud määrab kohus TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 järgi menetluskulude rahalise suuruse kindlaks toimiku materjalide alusel. Riigilõivuseaduse § 59 lg 5 järgi tasutakse avalduse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas riigilõivu 50 eurot. Avaldaja on riigilõivu tasunud.
5. Seega tuleb korteriühistult avaldaja kasuks välja mõista avaldaja menetluskulude katteks tasutud riigilõiv 50 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik 5