Obsah (7)

§ 203§ 218§ 56§ 16§ 29§ 57§ 58

Väärteoasi 4-19-5192 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. jaanuar 2020. a, Tartu kohtumaja Väärteoasja number 4-19-5192 Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungi

§ 203

lg.1 sätteid, toimepandud väärtegu on kvalifitseeritav

§ 218lg.1 järgi.

1. Kohtuvälise menetleja Tartu Vangla 23.09.
2. a otsusega karistati Nikolai Lebedevi

§ 218

lg-s 1 sätestatud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 5 trahviühikut, s.o 20 eurot. Kohtuväline menetleja sedastas, et vastutust kergendavad ja vastustust raskendavad asjaolud puuduvad, menetlusalune isik vastulauset ei esitanud. Karistamise aluseks

§ 56ja VTMS § 73 lg.1 p.1.

1. Menetlusalune isik esitas 08.10.
2. a Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale kaebuse (tl 1-3) kohtuvälise menetleja otsusele, milles taotleb väärteomenetluse lõpetamist menetlust välistavate asjaolude tõttu VTMS § 29 lg.1 p.1 alusel. Kaebuses tugineb menetlusalune isik peamiselt järgmistele asjaoludele: 3.1.Väärteomenetlus on alustatud 25.07.2019, ehkki tegu on toime pandud juba 19.06.2019, kaebajat teavitati väärteomenetlusest alles 23.08.
3. 23.08.2019 tutvustati N.Lebedevile väärteoprotokolli, tutvustati õigusi VTMS § 19 järgi ja N.Lebedev märkas, et protokollil on rida: „õigused ja kohustused tutvustatud 06.06.2019 eraldi lehel“. Kuid 06.06.2019 ei saadud talle õigusi tutvustada, kuna tegu on toime pandud alles 19.06.2019 ja menetlus alustatud 25.07.
4. 3.2.23.09.2019 sai N.Lebedev kätte väärteootsuse, kus kirjas, et vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad, ehkki oma ütlustes N.Lebedev oli öelnud, et ta oli sunnitud vaateakna katki lööma, et saada lahti xxxxxxxxxxxt ja ära hoida füüsilist vägivalda, seega oli hädaseisund. Otsuse koostaja vastas, et ta ei ole menetluse käigus hädaseisundit tuvastanud. 2 3.3.Väärteotoimikus on Riigi Kinnisvara poolt 09.07.2019 koostatud asja lõhkumise akt koos lisaga, milles ettepanek varalise kahju hüvitamiseks vabatahtlikult 15 päeva jooksul N.Lebedevile ei ole seda akti tutvustatud ettenähtud 30 päeva jooksul. Menetleja selgitas, et tutvustamise nõue on formaalsus. Kuid VTMS § 30 lg.1 p.2 näeb ette väärteomenetluse lõpetamise alusena kui isik hüvitab kahju vabatahtlikult. Kui Lebedevi oleks asja lõhkumise aktiga tutvustatud oleks ta võib-olla midagi välja mõelnud ja kahju hüvitanud. 3.
5. VTMS § 30 lg.1 p.3 näeb ette menetluse lõpetamise, kui menetlusalune isik on võtnud kohustuse osaleda sotsiaalprogrammis. Kohtuväline menetleja ei ole N.Lebedevile pakkunud kumbagi võimalust- ei kahju hüvitamist ega sotsiaalprogrammis osalemist. Sellega on rikutud N.Lebedevi õigusi ja menetlusnorme. 3.
6. Arusaamatu on, kuidas on arvutatud välja tekkinud varaline kahju 10,95 eurot. Toimikus selle kohta dokumente ei ole. 3.6.Arusaamatu on ka, millisel alusel ja mille tagajärjel on määratud karistuseks rahatrahv 5 trahviühikut 20 eurot. 3.
7. Kaebaja leiab, et tema suhtes menetletud väärteoasi tuleb lõpetada VTMS § 29 lg.1 p.1 alusel välistavate asjaolude tõttu, kuna 19.06.2019 oli ta sunnitud väärteo toime panemavaateakna puruks lööma hädaseisundi asjaoludel, et kõrvaldada vahetult eesseisvat ohtu enda suhtes, valitud vahend oli ohu kõrvaldamiseks vajalik- vältida füüsilist vägivalda. Ei tea, millega see füüsiline vägivald oleks lõppenud- kas tavalise kaklusega, raske kehavigastusega või tapmisega. Nikolai Lebedev soovib asja arutamist kohtuistungil, temale kaitsja määramist ja tunnistajate kutsumist istungile. Kaebusele on lisatud kolm Tartu Vangla vastust kaebajale selle kohta, et vangla ja teabe- ja uurimisosakonna juhatajaxxxxxxi ei ole N.Lebedevi viidatud kirja saanud (tl.4-6), lisatud on ka kinnipeetava Lebedevi kirjavahetuse kaart Lebedevilt kirjade vastuvõtmise kohta (tl.7).
8. Vastavalt Tartu Maakohtu tööjaotusplaanile edastati väärteoasja materjalid 08.10.
9. a menetlemiseks Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale (tl 13).
10. Kohus nõudis VTMS § 116 alusel kohtuväliselt menetlejalt Tartu Vanglalt väärteotoimiku (tl 16). välja
11. Tartu Maakohtu 28.10.
12. a määrusega (tl 18-19) võttis kohus Nikolai Lebedevi kaebuse menetlusse. Kohus määras, et kohtuvälisel menetlejal tuleb esitada kirjalik seisukoht kaebuse kohta.
13. Kohtuväline menetleja esitas 13.11.
14. a kohtule kirjaliku seisukoha (tl 30), milles leiab, et kohtuvälise menetleja 23.09.
15. a otsus väärteoasjas nr 650019000145 tuleb jätta muutmata ning menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja ei tuvastanud väärteomenetluse käigus, et N.Lebedevil oleks aknaklaasi lõhkumise hetkel esinenud hädaseisund. 19.06.2019 ennelõunal avastas N.Lebedev, et tal on pool purki suhkruasendajat puudu, pealelõunal läks xxxxxxxxx jalutama, Lebedev ja xxxxxx jäid kambrisse. xxxxxx magas, Lebedev sõitis närviliselt kambris edasi-tagasi. Ta lõi 2-3 korda kruusiga vastu vaateakent, mille tulemusena tuli vaateaknasse mõra. Koheselt tulid kambrisse vanglaametnikud xxxxxxa xxxxxxn, hiljem xxxxxxx, kellele Lebedev ei avaldanud, miks ta klaasi ära lõhkus. Kui Lebedev oleks tajunud enda suhtes eesseisvat ohtu, pidanuks ta seda kohe vanglaametnikele ütlema. Ka kambrikaaslasele xxxxxxxxx ei olnud Lebedev eesseisvast ohust rääkinud. xxxxxxxxxxxxxxxxx ja Nikolai Lebedev olid ühes kambris kuni 21.06.2019, füüsilist konflikti ei toimunud. 3 Kohtuväline menetleja viitab VTMS §-le 123 lg.2, mille kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses.
16. Kohus arutas väärteoasja 13.01.
17. a kohtuistungil, kus uuriti nii isikulisi kui ka kirjalikke tõendeid. KOHTU SEISUKOHT
18. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et kohtuvälise menetleja Tartu Vangla 23.09.
19. a üldmenetluse otsus tuleb jätta muutmata ja Nikolai Lebedevi kaebus rahuldamata. VTMS § 123 lg.2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
20. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse Nikolai Lebedevile ette, et tema, olles kinnipeetav, lõhkus 19.06.
21. a kella 13:45 kuni 14:15 ajal eeluuritavate eluhoone
22. eluosakonna kambris nr 1114 kambri vaateakna, millega tekitas Riigi Kinnisvara AS-le kahju 10,95 eurot.

§ 218

lg.1 sätestab: Varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, välja arvatud arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimine, arvutiandmetesse sekkumine, arvutisüsteemi toimimise takistamine, arvutikuriteo ettevalmistamine, röövimine, väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine vägivalla abil ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine, suure teadusliku, kultuuri- või ajalooväärtusega eseme vargus või süstemaatiline vargus, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

§ 203

lg.1 sätestab vastutuse Võõra asja rikkumise või hävitamise eest… Kohus uuris 13.01.2020.a. kohtuistungil toimikusse esitatud kirjalikke tõendeid ja küsitles isikulisi tõendiallikaid. Kohus küsitles 13.01.2020 kohtuistungil tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxx, kes oli N.Lebedevi kambrikaaslane ka 19.juunil sündmuse toimumise ajal. Tunnistaja andis ütlusi, et ta magas ja ärkas 19.

1. kolina peale, maas olid killud ja koristaja koristas neid. Uksele pandi uus vaateakna klaas. Klaasi lõhkumise ajal olid kambris xxxxxxxja Lebedev kahekesi, xxxxxx eitab, et tema oleks klaasi lõhkunud. Kambrikaaslanexxxxxxxxxx oli sel ajal jalutamas. Ennelõunal oli Lebedevil ja xxxxxxxxxxl sõnavahetus, kuna Lebedev avastas, et tal on suhkruasendaja purgist kaduma läinud, vähenenud. Varem xxxxxxxxx küsis seda Lebedevilt, aga siis enam ei küsinud, tal oli see endale tekkinud. xxxxxxxxxxx on ka varem asju tekkinud, mis teistel kadunud on. xxxxxxxxxxx hoiatati selle eest kui veel peaks juhtuma. Aknaklaas vahetati ära. Varem Lebedevil ja xxxxxxxxxxx konflikte ei olnud, võis olla sõnavahetusi. Tunnistaja Vxxxxxxxxxxxxxon inspektor-kontaktisik. Tunnistaja andis kohtuistungil ütlusi, et ta kuulis ona kabinetti paari lööki ja kui vaatama läks, jäid jala alla klaasikillud. VaatasLebedevi kambriukse vaateaken oli katki. Tunnistaja läks koos valvur xxxxxxx kambrisse, Lebedev sõitis mööda kambrit edasi-tagasi, xxxxxx magas. Tunnistaja on kuulnud varasemalt xxxxxxxxxx kohta jutte, et varastab, kuid tõendeid ei ole tunnistaja selle kohta näinud. Lebedev ei rääkinud tunnistajale, miks ta akna lõhkus, Lebedev ütles küsimise peale, et see on teabe- ja uurimisosakonna süü. Teistega Lebedevil konflikte ei olnud, Lebedev ei rääkinud ka konfliktist xxxxxxxxxxxx. Lebedev ütles, et lõhkus aknaklaasi kruusiga. Akna mõõtmed on umbes 10x15 cm. Lebedev tundus olevat ärritunud või rahulolematu. 4 Tunnistaja xxxxxxxxx on vangla vanemvalvur. Tunnistaja andis ütlusi, et kambri 1114 ukse taga olid klaasikillud, ukse vaateaken oli väga mõrane ja sellest läbi ei näinud. Kui tunnistaja kambrisse sisenes ja küsis Lebedevilt, mis juhtus, vastas too, et ei midagi. Lebedev ütles, et lõhkus akna plekist kruusiga lüües, põhjus- et see on duo (teabe- ja uurimisosakond) tegemata töö. Täpsemalt keeldus Lebedev oma muret avaldamast. Lebedev oli sündmuse ajal xxxxxxxxxxkambris kahekesi, ta oli ärevas meeleolus. Lebedev ei avaldanud soovi, et ta sooviks teabe- ja uurimisosakonna juhatajaga vestelda, ta ei avaldanud ka midagi seoses xxxxxxxxxxxx. Tunnistaja on varem kuulnud, et xxxxxxxxxxxn vargusi toime pannud. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxx on Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakonna spetsialist. Tunnistaja andis ütlusi, et kui ta Lebedevilt küsis, miks ta kabriakna klaasi lõhkus, siis Lebedev ütles, et ta ei soovi enam Bxxxxxxxxxxx ühes kambris olla. Lebedev jäi siis üksi kambrisse, kambriuks lukustati. xxxxxxxxx paigutati 2018 invakambrisse, see oli tavapaigutus, ei ole sätestatud, et sinna ei tohi paigutada kinnipeetavat, kes ei ole invaliid. See on kolmekohaline kamber ja seal oli vaba koht. 2-4 nädalat enne seda juhtumit oli tunnistajal Lebedeviga vestlus ja siis Lebedev avaldas, et ta ei soovi xxxxxxxxxxxx ühes kambris olla. Tunnistaja vastas tookord Lebedevile, et kui võimalus on, siis xxxxxxxxx paigutatakse ümber, kui ei ole võimalust, siis ei paigutata. Klaasi lõhkumise konkreetset põhjust Lebedev ei avaldanud, ka ei rääkinud, et temalt oleks midagi ära varastatud. Tunnistaja andis ütlusi, et millises kambris kinnipeetav paikneb, selle otsustab vangla juhtkond. Aknaklaasi lõhkumine oli Lebedevi poolt toime pandud oma tahte saavutamiseks. Kui tunnistaja varasemalt Lebedeviga vestles, siis Lebedev avaldas, et ta ei saa xxxxxxxxxxxx läbi ja soovis enda või xxxxxxxxxx ümber paigutamist. Tunnistaja hinnangul ei olnud põhjust, miks oleks need kinnipeetavad pidanud kohe ümber paigutama. Tunnistaja andis ütlusi, et on vangla hinnata ja kaalutlusõigus, kas kinnipeetava ümberpaigutamine on vajalik ja kas on vabu kohti. Ümberpaigutamise soovi kohta tuleb vanglale kirjalik avaldus esitada. Menetlusalune isik Nikolai Lebedev andis seletuse, et xxxxxxxxxxxaigutati Lebedevi juurde kambrisse aastal 2018, kambrikaaslase xxxxxxxxxooldajaks. Siis vahepeal viidi xxxxxxxxx kambrist ära ja siis märtsis toodi tagasi. Aprillis rääkis Lebedev xxxxxxxxe, et xxxxxxxxx varastab. 19.juuniks oli Lebedevil piir käes, ta ei olnud enam nõus kannatama, vägivalda ta ei tahtnud. Võttiski ette, et lööb klaasi katki, et siis viiakse minema, muudmoodi ei saanud xxxxxxxxxxxx lahti. Tol päeval oli Lebedevil olnudxxxxxxxxxxxxx sõnavahetus, et miks ta varastab. Kui xxxxxxxxx läks jalutama, oli Lebedev närvis, lõi klaasi katki, teadis, et siis viiakse xxxxxxxxx ära. Kui xxxxxxx ja xxxxxtulid kambrisse ja küsisid, mis juhtus, vastas Lebedev, et ei midagi. See on xxxx tegemata töö. Kui xxxxxxx kambrisse tuli, ei hakanud Lebedev temaga rääkimagi, oli juba aprillis rääkinud, xxxxxxx teadis probleemi. 20.juunil kutsuti xxxxxxxxx välja ja kui ta tagasi tuli, hakkas rääkima, et temast nii kergesti lahti ei saa, xxxxxxx on tema tuttav. xxxxxxxxx ja xxxxxx jäid kuni 21.juunini kambrisse ja siis paigutati ümber, Lebedev jäi üksi kambrisse. Pärast klaasi lõhkumist kuni 21.juunilxxxxxxxx ja xxxxxxxxxi äraviimiseni kambrist Lebedev ei rääkinud üldse xxxxxxxxxxxx. Lebedev ütleb, et 20.juunil kuixxxxxxxxxx tuli xxxxxxx juurest, xxxxxxxxxxtõukas teda, kuid Lebedev valu ei tundnud. Lebedev ei saa invaliidina xxxxxxxxxxxe vastu. Nikolai Lebedev andis ütlusi, et xxxxxxxxxxxx oli vägivald- ei tea, kas xxxxxxxxx riivas või tõukas ratastooli, enne seda rääkis kõrgendatud toonil, sõimas kitseks, see on solvav. N.Lebedev annab ütlusi, et ta mõõtis aknaklaasi joonlauaga ära, see on 27cm pikk ja 15cm lai, kahju ei ole nii suur kui on arvutatud. Aktis ei ole näidatud, kuidas on arvutatud. N.Lebedev kinnitab, et ta oli sunnitud klaasi ära lõhkuma, muidu poleks ta xxxxxxxxxxst lahti saanud. Nende uuritud isikuliste tõenditega - N.Lebedevi ütluste ja tunnistajate ütlustega - on tõendamist leidnud, et
2. juunil 2019.a. lõunasel ajal lõi Nikolai Lebedev katki Tartu Vangla eluhoone kambri nr 1114 ukse vaateava klaasi. Klaas oli suures osas mõranenud, ei paistnud 5 läbi, klaasikillud kukkusid põrandale. Sellisena oli tegemist ukse vaateakna klaasi hävitamisega

§ 203

lg.1 tähenduses- aknaklaas ei olnud enam kasutatav sellest läbi vaatamiseks, klaas ei paistnud läbi ja oli killunenud põrandale. Kohus uuris kirjalikke tõendeid kohtuvälise menetleja väärteotoimikust: teade väärteomenetluse alustamisest 25.07.2019

§ 218

lg.1 tunnustel (tl.2), tekitatud kahju Riigi Kinnisvara AS-le 10,95 eurot; vanemvalvur xxxxxxxxxxettekanne 19.06.2019 (tl.10) kambri 1114 ukse vaateava klaasi lõhkumise kohta Nikiolai Lebedevi poolt; hinnapakkumine Saint-Gobain Glass Estonia SE poolt, mille kohaselt ukse klaasi (20 tk) maksumus 219 eurot, mis arvutuslikult teeb ühe klaasi hinnaks (219:20= 10,95) 10,95 eurot. Asja lõhkumise akt 09.07.2019 (tl.11), koostatud Riigi Kinnisvara AS ja Tartu Vangla esindaja poolt, kambriukse vaateava turvaklaasi taastamise kulu on 10,95 eurot; Riigi Kinnisvara AS ettepanek kahju hüvitamiseks (tl.12) Nikolai Lebedevile, xxxxxxxxxxxxxxle, milles tehakse VÕS § 1043 alusel ettepanek kahju tekitajale õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitada; akt remonttööde valmimise kohta (tl.13)- asja lõhkumise kahju kõrvaldamiseks vajalikud tööd on tehtud. 23.08.2019 on koostatud väärteoprotokoll (tl.17-20) Nikolai Lebedevi kohta; protokollil on VTMS § 19 sätestatud menetlusaluse isiku õigused ja kohustused, millel on N.Lebedevi allkiri, alla on joonitud, et N.Lebedev soovib kaitsjat, väärteo lühikirjeldus, N.Lebedevi seletus, eraldi protokollitud tunnistajate xxxxxxxxx, xxxxxxxja xxxxxxxxx ütlused, tõendina asja lõhkumise akt, ettekanne juhtumi kohta, N.Lebedevi allkiri väärteoprotokolli koopia kättesaamise kohta. Vahistatu Lebedevi kirjavahetuse kaart (tl.23, halvasti loetav koopia, loetav koopia kohtu toimikus tl.7), millel 29.04.2019 registreeritud Lebedevilt vastu võetud kiri teabe ja uurimisosakonna juhatajale xxxxxxxxxxxxxxxe Turu 56 Tartu, Kirja on N.Lebedevilt vastu võtnud valvur xxxxxxx. Tl.24, 25 vanglakomisjoni esimees xxxxxxxxxxxxxxxx vastused 17.juuni 2019 ja 14.august 2019 Nikolai Lebedevile. 17.06.2019 vastustest nähtub, et N.Lebedev on pöördunud vanglakomisjoni esimehe poole sooviga saada vestlusele, et arutada N.Lebedevile mittesobiva kambrikaaslase vahetamist ja teisi küsimusi, mida Lebedev ei ole pidanud võimalikuks kirjas kirjutada. Vanglakomisjoni esimees selgitab N.Lebedevile, et kinnipeetavate vastuvõtte komisjonis ei toimu. Küsimused tuleb esitada kirjalikult. N.Lebedevile selgitatakse, et kambrikaaslase vahetamise sooviga tuleb pöörduda teabe- ja uurimisosakonna juhataja poole. 14.08.2019 vastuses N.Lebedevile teatatakse, et vanglakomisjonil puudub pädevus hinnata vangla tegevuse õiguspärasust ja kohustada vanglat kinnipeetava suhtes kindlat toimingut tegema. Kohus ei nõudnud vaglakomisjoni esimehelt välja N.Lebedevi kirju komisjonile (N.ebedevi taotlus kaebuse lk.2-3), kuna vanglakomisjoni esimehe vastustest N.Lebedevile nähtub saadetud kirjas sisalduv. Kohus ei kutsunud kohtuistungile tunnistajana vanglakomisjoni esimeest xxxxxxxxxxxxx, kuna isik ei ole viibinud sündmuse juures ega tea tõendamiseseme (KrMS § 62) asjaolusid. Toimikus on olemas xxxxxxxxxxxi kirjalikud vastused. Kohus selgitas seda 13.01.2020 kohtuistungil. Tl.53-60 on N.Lebedevi taotlus riigi õigusabi saamiseks selles väärteomenetluses, taotlus laekunud Tartu Maakohtule 02.09.2019, tl.26-29 riigi õigusabi taotluse lahendamise materjal ja tl.30-31 Tartu Maakohtu määrus 25.09.2019 väärteoasjas nr . 4-19-4623, millega on Nikolai Lebedevi taotlus riigi õigusabi saamiseks jäetud rahuldamata. Kohus kontrollis väärteokaebuse menetlusse võtmisel (kohtu toimik tl.18-19), et Tartu Maakohtu 25.09.2019 määrus jõustus 16.10.2019 Tartu Ringkonnakohtu määrusega. Need uuritud tõendid tõendavad, et Nikolai Lebedevi poolt kambriukse vaateava klaasi lõhkumisega on Riigi Kinnisvara AS-le tekkinud kahju klaasi asendamise kulu (paigaldatud klaasi maksumus) näol, mis on 10,95 eurot. Vara väärtusega 10,95 eurot on väheväärtuslik, see 6 jääb alla

§ 218lg.4 sätestatud määra ehk miinimumpäevamäära (200 eurot).

see ei ületa kahtkümmend Puutuvalt N.Lebedevi vastuväitesse, et tekkinud kahju ei saa olla nii suur, tema ise mõõtis vaateava suuruseks 27x15cm ja et arusaamatu on, kuidas on kahju suurus arvutatud, märgib kohus, et kohtuvälise menetleja väärteotoimikus (tl.14) olevast hinnapakkumisest nähtub, et ukse vaateava klaasi suurus on 125x300, (tegemist on millimeetrites olevate mõõtudega), klaasi pindala seega 37,5cm2. N.Lebedevi mõõtude järgi oleks klaasi pindala 40,5cm2 ehk suurem. Kohus on eespool käsitlenud kahju suuruse arvutust, kahju suurus on arvutatud matemaatiliselt õigesti, s.h. ei sisalda mingeid kõrvalkulusid. Seega on tõendite uurimise tulemusena tuvastatud, et Nikolai Lebedev 19.06.2019 ajavahemikus kell 13:45 kuni 14:15 Tartu Vanglas kinnipeetavana lõhkus kambri nr 1114 ukse vaateakna, millega tekitas Riigi Kinnisvara AS-le varalise kahju 10,95 eurot. Sellega Nikolai Lebedev realiseeris varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu ehk

§ 218

lg.1 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivsed tunnused.

§ 218

lg.1 loetletud asjaolud, mis välistavad

§ 218lg.1 kohaldamise, puuduvad.

11. Uuritud tõendid näitavad, et Nikolai Lebedev on väärteo toime pannud otsese tahtlusega. Karistusseadustiku (edaspidi

) § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

§ 16

lg 3 järgi paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Nikolai Lebedev on kinnitanud nii kohtuistungil ütlusi andes kui ka kohtueelses menetluses, et ta tahtis akna katki lüüa (oli sunnitud lööma), et kambrikaaslasest lahti saada. Metallkruusiga akna katki löömine (korduvad löögid) on teadlik ja tahtlik tegevus. 12. Eeltoodust tulenevalt on Nikolai Lebedevi tegevuses täidetud

§ 218lg-s 1 sätestatud väärteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused.

Nikolai Lebedevi kaebuses on argumendina esitatud, et ta oli sunnitud vaateakna katki lööma, et saada lahti kambrikaaslasest xxxxxxxxxxxx ja ära hoida füüsilist vägivalda. Ta oli hädaseisundis. Kohus kontrollib N.Lebedevi käitumises 19.06.2019 hädaseisundi olemasolu

§ 29

sätete järgi.

§ 29

sätestab: Tegu ei ole õigusvastane, kui isik paneb selle toime, et kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu enda või teise isiku õigushüvedele, tema valitud vahend on ohu kõrvaldamiseks vajalik ning kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem. Huvide kaalumisel arvestatakse eriti õigushüvede olulisust, õigushüve ähvardanud ohu suurust ning teo ohtlikkust. Kohtul tuleb hädaseisundi olemasolu kontrollimiseks teha kindlaks, kas 1)esines hädaolukord ja kas 2)toiming, mida isik päästmiseks (ohu kõrvaldamiseks) teeb, on vastavuses ähvardava ohuga. Kohus, olles küsitlenud tunnistajaid, menetlusalust isikut N.Lebedevi ja uurinud kirjalikke tõendeid, on seisukohal, et 19.juunil 2019 puudus olukord, mida saaks nimetada hädaolukorraks. Tunnistajate ja N.Lebedevi ütlustest selgub, et kambrikaaslasest ei lähtunud N.Lebedevile ohtu füüsilise vägivalla näol, pigem oli tegemist Lebedevist lähtuva hoiatusega hoopis Bxxxxxxxxxxsuunas- et kui veel juhtub siis….Kambrikaaslasest xxxxxxxxxxxx lähtuvat vägivallaohtu ei ole N.Lebedev avaldanud varasemalt vanglaametnikest tunnistajatele, sellest ei tea tunnistaja xxxxxxxxSellise ohu olemasolu ei tulene ka uuritud tõenditest. Seega ei saa rääkida vägivallaohtu kujutavast hädaolukorrast 19.juunil 2019. Aknaklaasi lõhkumise 7 ajal kambris xxxxxxxxxxx ei olnud, seega ei olnud tegemist vahetult ähvardava ohuga. Kohtule ei ole avaldatud, et vägivallaoht ähvardanuks siis kui xxxxxxxxx saabub kambrisse tagasi. Uuritud tõenditest selgub, et pärast xxxxxxxxxx kambrisse naasmist viibisid isikud koos kambris veel kuni 21.juunini ja ohuolukorda ei tekkinud. Seega ei ole alust rääkida hädaseisundist, mida olnuks vaja kõrvaldada. Kuna hädaolukord puudus, ei ole põhjust asuda hindama, kas toiming, mis ohu kõrvaldamiseks tehti, on vastavuses ähvardava ohuga. Kohus märgib siinjuures, et õiguskirjanduses (Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Koostanud xxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxx. Juura 2015, lk.112) ollakse seisukohal, et päästetoiming on õigustatud üksnes siis, kui (hüve) päästmiseks ei olnud muud võimalust, abi saamise võimalus välistab hädaseisundi (Riigikohus 3-1-1-42-09 p.11). Ka ei ole võimalik tugineda hädaseisundi olukorrale, kui selles konkreetses valdkonnas eksisteerib õiguslikult reguleeritud menetlus. Käesolevas asjas on leidnud tõendamist, et N.Lebedev kasutas neid õiguslikke võimalusipöördus tunnistaja xxxxxxxxx poole (vangla teabe- ja uurimisosakonna spetsialist), pöördus vanglakomisjoni poole, kust sai asjakohase vastuse. N.Lebedev ei kasutanud kambris olevat kõneseadet, et selle vahendusel vanglaametnike poole pöörduda, s.t. abi saada. Tunnistaja Paluoja andis ütlusi, et tema hinnangul ei olnud põhjust, miks pidanuks need kinnipeetavad ümber paigutama. Tunnistaja selgitas Lebedevile, et kui on võimalus, paigutatakse ümber, kui ei ole, ei paigutata. Asjaolu, et N.Lebedevi soovi (xxxxxxxxx ümber paigutada) ei täidetud, ei kujuta endast hädaolukorda. Kohus märgib täiendavalt, et N.Lebedevi poolt valitud ja sooritatud tegu- ukse vaateava klaasi katkilöömine- ei ole mingilgi määral suunatud kambrikaaslase xxxxxxxxxx käitumise vastu, kuna xxxxxxxxxxx selle teo ajal kambris ei olnudki ja akna katkilöömisega ei saa ära hoida xxxxxxxxxx käitumist. Akna katkilöömine N.Lebedevi poolt oli sooritatud eesmärgiga tõmmata endale tähelepanu ja saavutada oma soovi täitmine- kambrikaaslase ümberpaigutamine. Seega kohus ei tuvastanud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid- hädaseisundit

§ 29tähenduses.

Sellest tulenevalt leiab kohus, et kohtuväline menetleja on süüteo õigesti kvalifitseerinud. 13. Kohtuvälise menetleja otsusega määrati Nikolai Lebedevile karistuseks rahatrahv 5 trahviühikut, s.o 20 eurot.

§ 218lg.1 järgi on sanktsioonipiirid rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest.

Karistuse mõistmisel tuleb juhinduda

§ 56lg-st 1, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja ei tuvastanud. Kohus nõustub, et käesolevas asjas ei ole menetlusaluse isiku käitumises esile tuua

§ 57

või

§ 58

loetletud asjaolusid ja selles osas on kaebuse esitaja N.Lebedevi etteheited alusetud. Kohus on eespool juba käsitlenud hädaseisundi puudumist ja N.Lebedevi väidet, et ta oli sunnitud nii käituma. Kohus on seisukohal, et sunni- ega hädaolukorda ega ka vastutust kergendavaid asjaolusid ei olnud. Kohtuväline menetleja on karistuse kohaldamisel viidanud üksnes

§ 56lg.1 ja VTMS § 73 lg.1 p.1 sätetele, mõistetud karistust pikemalt põhjendamata.

Kohtuistungil kohtu ettepanekul põhjendas kohtuvälise menetleja esindaja (kohtuistungi protokoll 13:22:30 ja 13:32:54) kohaldatud karistuse määra ja suurust: tegemist oli esmakordse 8 selleliigilise rikkumisega selle isiku poolt, ta tunnistas akna lõhkumise tegu, kohtuvälise menetleja praktika on olnud, et esmakordsel rikkumisel määratakse miinimumilähedane karistus, 5 trahviühikut annab trahvi suuruseks 20 eurot (5x4=20). Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on hinnanud sellise karistuse valikul põhjendatult süü suuruse väikseks, arvesse on võetud sellelaadilise rikkumise esmakordsust selle isiku poolt. Kohtuvälise menetleja otsusega määrati Nikolai Lebedevile karistuseks rahatrahv 5 trahviühiku ulatuses, s.o. 20 eurot, mis kohtu hinnangul on proportsionaalne toimepandud teoga ning vastab Nikolai Lebedevi süüle ja on kooskõlas karistuse mõistmise põhimõtetega. Kohtul ei ole sellele vastuväiteid ja kohus leiab, et karistus on kohaldatud põhjendatult ja õigesti. Puutuvalt Nikolai Lebedevi kaebuses esitatud etteheidetele, et talle ei tutvustatud kahju hüvitamise ettepanekut ega pakutud sotsiaalprogrammis osalemist, mis andnuks võimaluse kahju hüvitamiseks ja väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 lg.1 p.2, p.3 alusel, märgib kohus järgmist.

§ 218

lg.1 järgi kvalifitseeritava süüteo koosseis on täidetud kahju tekitanud teo lõpuleviiimisega. Süüteokoosseisu asjaolude hulka ei kuulu tekkinud kahju hüvitamine või hüvitamisest keeldumine. See tähendab, et kahju hüvitamine või mittehüvitamine ei mõjuta süüteokoosseisu olemasolu või puudumist ja N.Lebedevile inkrimineeritud süüteokoosseis on olemas ja kohustab kohtuvälist menetlejat seda menetlema tulenevalt VTMS §-st 31 lg.

1. VTMS § 31 lg.4 sätestab, et väärtegu ei ole vähetähtis, kui väärteo toimepanemisega on tekitatud kahju… VTMS § 7 sätestab, et väärteo toimepanemisega tekitatud kahju hüvitamine otsustatakse tsiviilseadustes sätestatud alustel ja korras. Kuna kahju on tekitatud Riigi Kinnisvara AS-le, on kannatanu (kahju saaja) otsustada, kas ta esitab kahjuhüvitamise nõude kahju tekitaja vastu või mitte. Väärteokoosseisu olemasolu või puudumine sellest ei sõltu. On õige, et asja lõhkumise aktis ja ettepanekus kahju hüvitamiseks on kirjas, et akt ja ettepanek edastatakse kahju tekitajale. Asjas on selgunud, et N.Lebedevile ei ole akti ja ettepanekut edastatud. Ehkki väärteoprotokollis on asja lõhkumise aktile viidatud (väärteoprotokolli lk.3 kohtuvälise menetleja toimiku lk.19), ei ole tõendeid, et see oleks N.Lebedevile kätte antud. Kohtuvälise menetleja esindaja selgitas kohtuistungil (12:34:28), et kahju akti tutvustab kahju tekitajale Riigi Kinnisvara AS, kohtuväline menetleja kahju hüvitamise nõudega ei tegele. Konkreetsel juhtumil oli kohtuvälise menetleja seisukoht- arvestades isikut ja rikkumist-, et väärteoasja tuleb menetleda ja mõista karistus. Kohus leiab, et VTMS § 30 lg.1 p.2, p.3 rakendamine ja väärteomenetluse lõpetamine ei ole kohtuvälise menetleja kohustus. VTMS § 30 lg.1 on sõnastatud: Menetleja võib väärteomenetluse lõpetada, kui: 2)menetlusalune isik on väärteoga tekitatud kahju vabatahtlikult hüvitanud või heastanud või 3)menetlusalune isik on võtnud kohustuse osaleda sotsiaalprogrammis. Selline sõnastus tähendab, et ka juhtudel, kui menetlusalune isik on täitnud VTMS § 30 lg.1 p.2,3 tingimused (näiteks hüvitanud kahju või võtnud kohustuse osaleda sotsiaalprogrammis), ei ole menetlejal kohustust väärteomenetlust lõpetada. Seega ei too selliste ettepanekute tegemine ega tegematajätmine kaasa väärteomenetluse lõpetamist, ka ei kujuta nende ettepanekute tegematajätmine VTMS § 133 p.6 märgitud väärteomenetlusõiguse rikkumist. Kohus on seisukohal, et Nikolai Lebedevi etteheide, et 19.06.2019 toime pandud teo kohta algatati väärteomenetlus alles 25.07.2019 ja teda teavitati alles 23.08.2019, ei ole 9 väärteomenetlusõiguse rikkumine, mis tooks kaasa väärteomenetluse lõpetamise ja tehtud otsuse tühistamise. N.Lebedev on üle kuulatud 23.08.2019, samal kuupäeval on talle tutvustatud tema õigusi VTMS § 19 järgi ja võetud selle kohta allkiri (23.08.2019 koostatud väärteoprotokollil tl.17). Sellel protokollil ei ole teksti õiguste tutvustamise kohta 06.06.2019 eraldi lehel, millele viitab N.Lebedev oma kaebuses. Kuna asjas on tuvastatud, et tegelik õiguste tutvustamine toimus 23.08.2019 isiku ülekuulamisel, ei ole N.Lebedevi õigusi rikutud.
2. Kohus on N.Lebedevi väärteokaebuse menetlemise käigus selgitanud välja vastused VTMS § 133 p.1-10 küsimustele ja leiab, et kohtuvälise menetleja Tartu Vangla 23.09.
3. a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 650019000145 tuleb jätta muutmata ja Nikolai Lebedevi kaebus rahuldamata. Menetluskulud Kohtule teadaolevalt ei ole väärteoasja menetlemisel tekkinud menetluskulusid, sh kaebuse esitamisel maakohtule. Sellegipoolest peab kohus vajalikuks teha kindlaks menetluskulude jaotuse ning märkida, et vastavalt VTMS § 38 lg-le 1 järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kuna KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu, jäävad menetluskulud Nikolai Lebedevi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 10