Ajutine pankrotihaldur informeeris võlausaldajaid, et
lg 1 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust
lg 1 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab pärandvara pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summas. Ajutine pankrotihaldur palus võlausaldajatel teatada, kas nad on nõus tasuma Z Z pärandvara pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratavat summat kas täielikult või osaliselt. x AS, x AS ja x OÜ teatasid, et ei ole nõus pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratavat summat tasuma. x OÜ, x AS ja kohtutäitur Andrei Krek ei ole aruande koostamise ajaks ajutisele pankrotihaldurile vastanud.
lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).
lg 2 kohaselt kohaldatakse pärandvara suhtes tehtud pankrotiavaldusele võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut.
lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine pankrotihaldur tegutseb. Ly Müürsoo tegutseb pankrotihaldurina läbi OÜ Sentire M.K. (reg kood 10539935). Ajutine haldur palub lõpetada Z Z (ik xxx, surnud 15.10.2018) pärandvara suhtes esitatud pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise 4
) § 1 lg-le 2 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 2 järgi võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut.
lg 4 tulenevalt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
lg 1 alusel lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt pärandvaras puudub vara ning võlad moodustavad 15 826,62 eurot. Seega ületavad võlgniku kohustused tema vara 100%-lt.
lg 3 alusel ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu sama paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 06.03.2020 kohus vastavalt
lg-le 3 ja § 30 lg-tele 1 ja 2 teavitas väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu pärandvara võlausaldajaid pankrotimenetluse raugemisega lõpetamise ohust ning andis võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele tähtaja kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks 1 300 eurot ettetasumiseks kuni 27.03.2020, pankrotimenetluse raugemisega lõpetamise hoiatusel. E-Riigikassa andmebaasi kohaselt ei ole võlausaldajad ega kolmandad isikud kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks raha ette tasunud. Kuna pärandvarast ei jätku kohustuste täitmiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad ei ole kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks raha tasunud, siis eeldab kohus, et võlausaldajad on nõustunud pankrotimenetluse raugemisega lõpetamisega. Sellepärast
lg 1 alusel kohus lõpetab pankrotimenetluse pankroti välja kuulutamata raugemise tõttu.
lg 1 alusel on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. 5
lg 4 tulenevalt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigilt ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri tunnitasu 80 eurot ei ületa
Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse ning määrab ajutisele haldurile riigi vahenditest tasu 476,40 eurot (sh käibemaks 20%) ja lisaks võimalikult tekkida võiva pankroti(pärand)vara arvelt 363,60 eurot (sh käibemaks 20%).
lg 6 alusel kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus rahuldab halduri taotluse ja määrab ajutise halduri tasu ning kulud büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.