← Eesti

2-19-16630/4

Obsah (7)§ 187§ 407§ 326§ 162§ 174§ 177§ 178

2-19-16630 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 15. jaanuar 2020.a, Tallinn Tsiviila

§ 187lg 6).

Hagi alus ja kohtu selgitused Hagi aluseks on kostja ja esialgse võlausaldaja xxx AS-i vahel 26.04.2016.a sõlmitud xxx kasutamise lepingust nr xxx ja 08.11.2017.a sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenevad võlgnevused. AS xxx on 31.05.2018.a nõuete loovutamise lepinguga loovutanud antud nõuded koos kõrvalkohustustega ja kõigi sellest tulenevate õigustega hagejale.

§ 407

lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 14.01.2020.a

§ 326lg 1, § 327 lg-te 1-3 koosmõju alusel.

Kostja ei ole kohtule tähtaegselt ega ka hiljem hagile 2 2-19-16630 vastust esitanud. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega osaliselt. Kohus jätab hagi rahuldamata osas, milles hageja nõuab kostjalt xxx kasutamise lepingu nr xxx täitmiseks saadetud meeldetuletuskirjade tasu väljamõistmist summas 20 eurot. Hagiavalduse asjaoludest nähtub, et kõnesoleva lepingu raames on hageja edastanud kostjale kaks kirja - 10.01.2018.a meeldetuletuskiri ja 10.04.2018.a hoiatuskiri lepingust taganemise kohta. Mõlema kirja eest on hageja nõudmas 5 eurot (hagiavalduse lk 3), kuid hagiavalduse resolutsioonis nõuab hageja 20 euro tasumist. Kohtu hinnangul ei ole hageja nõue 10 euro ulatuses asjaolude pinnalt õiguslikult põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Võttes arvesse hagi rahuldamise ulatust (s.o 99.8%) jätab menetluskulud kostja kanda

§ 162lg 1 alusel.

Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hagiavalduse kohaselt on menetluskuludeks hagilt tasutud riigilõiv summas 425 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks

§ 162lg 1 alusel menetluskuluna välja mõista riigilõiv summas 425 eurot.

Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.