3-19-1159/24

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2020; Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-19-1159 Haldusasi X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 03.05.2019 otsuse nr 15.210/360-1 osalise tühistamise ning Eesti kodaniku passi ja isikutunnistuse taotluse uuesti läbivaatamise kohustamise nõudes Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja – X, esindaja Aleksandr Gamazin; Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Mirja Sarap RESOLUTSIOON
2. Rahuldada kaebus ning tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 03.05.2019 otsus nr 15.2-10/360-1 osas, milles kaebajale väljastati Eesti kodaniku pass ja isikutunnistus lühendatud tähtajaga;
3. Kohustada Politsei- ja Piirivalveametit kaebaja korduva Eesti kodaniku passi ja isikutunnistuse saamise taotlust uuesti läbi vaatama;
4. Mõista Politsei- ja Piirivalveametilt kaebaja kasuks menetluskuluna välja kaebuselt tasutud riigilõiv summas 15 eurot Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 04.03.
5. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. X esitas 20.06.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse seonduvalt Politsei- ja Piirivalveameti toiminguga Eesti kodaniku passi ja isikutunnistuse väljastamisel kõigest kaheks aastaks. Kaebaja selgitas, et eelmised isikudokumendid väljastati talle tähtajaga 5 aastat. Kaebaja leidis, et uute dokumentide väljastamisel lühendatud tähtajaks on tema kui Eesti kodaniku õigusi rikutud.
7. Tallinna Halduskohus küsis 10.07.2019 nõudega Politsei- ja Piirivalveametilt kaebajale Eesti kodaniku passi ja isikutunnistuse väljastamisega seotud haldusakte ning ka nende andmise aluseks olnud materjale. Politsei- ja Piirivalveamet vastas kohtunõudele 15.07.
9. Tallinna Halduskohtu 05.09.2019 määrusega jäeti kaebus nõuete täpsustamiseks käiguta. Kaebaja vastas eelnimetatud määrusele 22.10.2019, 04.11.2019 ja 14.11.
11. Tallinna Halduskohtu 22.11.2019 määrusega võeti kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 03.05.2019 otsuse 15.2-10/360-1 osalise tühistamise ning Eesti kodaniku passi ja isikutunnistuse taotluse uuesti läbivaatamise kohustamise nõudes menetlusse.
12. Vastustaja esitas 31.01.2020 taotluse, milles teatas, et võtab kaebuse õigeks. Vastustaja selgitas, et arvestades isiku usalduse kaitse põhimõtet, õiguskindluse tagamist ja inimese huvi senise haldusakti kehtima jäämiseks, muudab PPA oma halduspraktikat selliselt, et vastavatele isikutele antakse välja isikutunnistus kehtivusajaga viis aastat ja pass kehtivusajaga 10 aastat.
13. Tallinna Halduskohtu 06.02.2020 määrusega määrati asi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses. KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
14. Kaebaja taotleb Politsei- ja Piirivalveameti 03.05.2019 otsuse nr 15.2-10/360-1 osalist tühistamist (osas, milles talle väljastati isikutunnistus ja pass ainult 2-aastase kehtivusajaga) ning PPA kohustamist kaebaja Eesti kodaniku passi ja isikutunnistuse saamise taotlust uuesti läbi vaatama.
15. Varasemalt on kaebajale väljastatud 5-aastase kehtivusajaga isikutunnistus, nüüd aga üksnes 2aastase kehtivusajaga. Kaebaja on juba
16. aastal tunnistatud Eesti Vabariigi sünnijärgseks kodanikuks. Kuna kaebuse esitaja on täisväärtuslik Eesti kodanik ja esimese Eesti passi
17. aastal sai ta tähtajaga 5 aastaks, siis teist ja järgmist passi on tal õigus saada samaks tähtajaks. Seega on lühendatud kehtivusajaga isikutunnistuse ja passi väljastamine diskrimineeriv võrreldes passide kehtivusajaga teistel Eesti Vabariigi kodanikel. VASTUSTAJA SEISUKOHT
18. Vastustaja võttis 31.01.2020 esitatud avaldusega kaebuse õigeks. Vastustaja selgitas, et arvestades isiku usalduse kaitse põhimõtet, õiguskindluse tagamist ja inimese huvi, muudab Politsei- ja Piirivalveamet oma halduspraktikat ning väljastab isikutele, kelle esivanem ei viinud opteerumist lõpuni, aga keda aastatel 2003 - 2015 määratleti teadlikult sünnijärgsete Eesti kodanikena sellel ajal kehtinud halduspraktika kohaselt, isikutunnistuse kehtivusajaga viis aastat ja passi kehtivusajaga 10 aastat. KOHTU PÕHJENDUSED
19. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 159 lg 1 sätestab, et kui vastustaja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses kaebuse õigeks, rahuldab kohus kaebuse. Politsei- ja Piirivalveamet võttis oma 31.01.2020 kirjalikus avalduses nr 1.2-2/417-6 kaebuse õigeks. Ühtlasi tähendab see seda, et kohus 2 poolte sisulisi väiteid enam ei hinda ega kontrolli ka kaebuse esemeks olevate haldusaktide või toimingute õiguspärasust.
20. Kohus leiab, et õigeksvõtt tuleb vastu võtta kuna seaduses sätestatud kaebuse õigeksvõtu eeldused on täidetud. Seega rahuldab kohus kaebuse ning tühistab Politsei- ja Piirivalveameti 03.05.2019 otsuse nr 15.2-10/360-1 osas, milles kaebajale väljastati isikutunnistus ja pass lühendatud kehtivusajaga. Lähtuvalt kaebuse õigeksvõtmisest ja tühistamisnõude rahuldamisest, tuleb põhimõtteliselt rahuldada ka sellega seonduv ning taotluse uuele läbivaatamisele suunatud kohustamisnõue. Mis puutub kohustamisnõuetesse üldisemalt, siis vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 41 lõikele 3 võib kohus kohustamiskaebuse rahuldamisel kohustada vastustajat nii haldusakti andma või toimingut tegema kui ka haldusakti andmist või toimingu tegemist uuesti otsustama ning see ei sõltu sellest, kui täpselt või millises sõnastuses on nõue formuleeritud. Arvestades asjaolu, et vastustaja on muutnud või muutmas oma sellekohast halduspraktikat, siis peab vastustajale teatav kaalutlusruum siiski jääma ning kohus väga konkreetse ettekirjutuse tegemist põhjendatuks ei pea. Vastustaja kohustamine korduva Eesti kodaniku passi ja isikutunnistuse saamise taotluse (nähtuvalt haldusasja materjalist oli võetud see menetlusse 03.05.2019) uueks läbivaatamiseks peaks olema piisav. Selline formuleering on ühtlasi ka paindlikum ja võib osutuda kaebaja jaoks isegi soodsamaks kui konkreetseid tähtaegasid sisaldav ettekirjutus. Protsessuaalses mõttes on aga tegemist kohustamisnõude rahuldamisega tervikuna ning väljamõistetavate menetluskulude vähendamise küsimust seoses eelnimetatuga ei tõusetu.
21. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on lahend vastustaja kahjuks, mistõttu tuleb vastav menetluskulu kaebaja kasuks vastustajalt välja mõista. Menetluskuluks on kaebuselt tasutud 15 euro suurune riigilõiv. Esialgses kaebuses on menetluskulude väljamõistmist ühtlasi ka taotletud. Muid menetluskulusid peale riigilõivu haldusasja materjalist ei nähtu. (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik 3