) sätestatud alustel ja korras (
Kui süüteoasja lahendab maakohus, tuleb kahju hüvitamise nõue esitada reeglina maakohtule (
§-d 18–21). Kui süüteoasi lahendatakse kohtueelses menetluses, tuleb taotlus esitada kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks prokuratuurile ning väärteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks kohtuvälisele menetlejale (
§-d 14–17). Vastavalt
lg 1 on menetlusõiguse süülise rikkumise ja seeläbi kahju põhjustamise korral õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus. 4. Kaebusele lisatud 03.10.2019 läbiotsimisprotokollist nähtuvalt oli läbiotsimise aluseks 01.10.2019 uurija AA poolt koostatud läbiotsimise määrus väärteoasjas nr 267019004935, mille osas oli kohtunik 02.10.2019 ühtlasi ka vastava loa andnud. Kaebusest nähtuvalt on kaebajatel seoses U talus aset leidnud läbiotsimisega mitmeid etteheiteid ning väidetavalt tekitati läbiotsimisega ka kahju. Mis puutub etteheidetesse kohtuvälise menetleja tegevuse osas, siis kohtuvälise menetleja tegevust saab vaidlustada vastavalt väärteomenetluse seadustiku paragrahvidele 76-79, esitades kõigepealt kaebuse kohtuvälise menetleja juhile ning seejärel vajaduse korral maakohtule. See ei kuuluks samuti halduskohtu pädevusse. Kahju hüvitamise nõude korral reguleerib aga küsimust
, millest nähtuvalt tuleb kohtueelses väärteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist taotleda kõigepealt kohtuväliselt menetlejalt (
lg 2) ning taotluse rahuldamata jätmise korral vaidlustada see maakohtus (
5. Lähtuvalt eeltoodust on taoliste vaidluste lahendamiseks nähtud ette teistsugune menetluskord ning seega tuleb kaebus selle esitajatele halduskohtu pädevuse puudumise tõttu tagastada (HKMS § 121 lg 1 p 1). (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.