Vastavalt liikluskindlustuse seaduse § 7 lõigetele 1 ja 2 on liiklusregistris registreeritud sõidukite puhul kindlustuskohustus isikul, kes on liiklusregistri andmetel sõiduki omanik või vastutav kasutaja. Automaatse liikluskindlustuse kindlustussuhe tekib fondi ja kindlustuskohustusega isiku vahel, kui kindlustuskohustus on täitmata (
). Kindlustuskohustusega isik on kohustatud maksma fondile automaatse liikluskindlustuse kindlustusmakset ajavahemiku eest, mil sõidukil on automaatne kindlustuskaitse (
11. Vaidlust ei ole selles, et perioodil 06.04.2018-05.05.2018 oli kaebajale kuuluv sõiduk registreerimismärgiga … liiklusregistris arvel. Kaebaja ei ole vastupidist väitnud. Nähtuvalt haldusasja materjalist vahetus mootorsõiduki omanik 14.05.2018 või 15.05.2018 ehk peale makseteatises märgitud perioodi. Faktilistes asjaoludes kui sellistes menetlusosaliste vahel tegelikult vaidlust ei olegi. Kaebaja ei pea makseteatist põhjendatuks eelkõige seetõttu, et mootorsõiduk oli olnud enam kui aasta ilma kindlustuseta ja ülevaatuseta ning see ei osalenud liikluses. Seoses eelnimetatuga on aga vastustaja asjakohaselt viidanud
lõikele 1, mille kohaselt ei ole lepingu lõppemisele järgneva 12 kalendrikuu jooksul kindlustuskohustust tingimusel, et sellel ajavahemikul ei osaleta sõidukiga liikluses ega kasutata sõidukit muul viisil, mis võib põhjustada kindlustusjuhtumi ja et eelnimetatud tähtaja jooksul ei rakendata sõidukile ka automaatset liikluskindlustust. Nähtuvalt haldusasja materjalist oli antud juhul seaduses nimetatud 12-kuuline tähtaeg isegi pikemaks kujunenud. Vastustajaga tuleb nõustuda ka selles, et sõiduki mitte kasutamine automaatset kindlustuskaitset ei välista, sest sõiduki mittekasutamine või selle kasutamise ebaseaduslikkus (näiteks tehnoülevaatuse puudumine) ei välista (vähemalt teoreetiliselt) võimalust et keegi sellega mingil hetkel siiski liikleb, mis omakorda ei välista (teoreetiliselt) kahju tekitamist. Kohustuslik liikluskindlustus ongi loodud kolmandate isikute huvide kaitseks. Kindlustuskohustuse vältimiseks oleks kaebaja pidanud sõiduki vastavast registrist ajutiselt või alaliselt maha võtma. Lähtuvalt eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et kaebuse rahuldamiseks ei ole siiski alust. 12. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.