KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 24. mai 2018; Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-17-1072 Haldusasi XX kaebus Ma

§ 96

lg-st 1, § 40 lg-st 1 ja § 8 lg-st 1 tulenevad juhatuse liikmelt maksuvõla sissenõudmiseks vajalikud eeldused, mida maksuhaldur on vastutusotsuses ka kajastanud. Seejuures on maksuhaldur tuvastanud, et vastutusotsuse tegemist välistavad asjaolud puuduvad. Äriregistrist nähtuvalt oli 15.11.2007-24.01.2014 Plustend Grupp OÜ juhatuse liige XX. Seejuures jäi sellesse perioodi kujunenud maksuvõlg ning kaebaja oli siis äriühingu ainus juhatuse liige. Kontrolli tulemusel on maksuhaldur tuvastanud, et kuna puuduvad teiste maksukohustuslaste poolt vormistatud nõuetekohased arved ning ei ole teada, kas kulutused olid tehtud maksustatava käibe tarbeks, on juuli 2013 kuni veebruar 2014 käibedeklaratsioonidel kajastatud sisendkäibemaks alusetu. Põhjusel, et maksumenetluse raames ei esitatud kontrollimiseks ühtegi raamatupidamise dokumenti ega antud teavet, kuidas on arvelduskontodelt tehtud väljamaksed seotud ettevõtlusega, luges maksuhaldur tasutud ja välja võetud summad ettevõtlusega mitteseotud kuludeks. 3 Maksu- ja vastutusmenetluse raames kogutud andmetele ja selgitustele tuginedes on selge, et kaebaja on tahtlikult rikkunud juhatuse liikme kohustust tagada

-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine. Maksudeklaratsioonide koostamine ja esitamine toimus kaebaja teadmisel ja osavõtul. Plustend Grupp OÜ sularaha väljavõtmiste kohta antud selgitused on üldsõnalised ja ebamäärased. Kaebaja tegevus ebaõigeid maksudeklaratsioone esitades oli kantud eesmärgist vähendada Plustend Grupp OÜ maksukohustust. Eeltoodud käitumise tulemusel tekkis Plustend Grupp OÜ maksuvõlg summas 66 347,70 eurot ja selle tasumata jätmine on seotud kaebaja süülise tegevusega. Maksuhaldur on vastutusotsuse peatükis 5 punktis a) toonud välja põhjused, mille alusel on kujunenud veendumus, et kaebaja pidi olema teadlik, et maksuhaldur on koostanud korralduse tema poolt eelnevalt juhitud äriühingu osas. Seega on põhjendamatu kaebaja väide, et ta ei teadnud maksumenetluse alustamisest. Maksuhalduri hinnangul oli kaebajal võimalik suunata uus juhatuse liige korraldust täitma ja väidetavalt olemasolevaid dokumente esitama. Seejuures ei ole vastustaja hinnangul argument sellest, et isikud ei ela koos, määrav, sest arvestades ühiste laste olemasolu ning seda, et uueks juhatuse liikmeks sai just kaebaja laste isa YY, pidi isikutel mingigi kontakt olema. Põhjendamatu on väide, et kuna kaebaja on dokumendid üle andnud, siis tema ei vastuta maksuvõlgade eest, sest ajal, mil kaebaja oli juhatuse liige, pidi ta vastutama äriühingu majandustegevuse eest. Sularahas arveldamine on lubatud, kuid äritegevuses on seadusest tulenev kohustus, et sularahatehingu osas peab olemas olema kontrollitav raamatupidamise algdokument. Kuivõrd vastavaid algdokumente pole maksuhaldurile esitatud, on maksuhaldur järeldanud, et raamatupidamise algdokumendid ei kajastanud reaalseid majandustehinguid või puudusid üldse. Vastutusotsus koostati lähtudes äriühingu arvelduskontodel nähtuvast, analüüsides seal toimunud tehinguid. Maksuhaldur on võtnud arvesse ka maksukohustust vähendavaid asjaolusid ning kaebaja maksukohustust on selle arvelt vähendatud. Seda ei saa aga laiendada sularaha väljavõtmistele. Vastustaja hinnangul puuduvad vastutusotsuse tegemist välistavad asjaolud ning maksuhaldur on seadusesätteid tõlgendanud õiguspäraselt. Kaebaja väited on põhjendamatud ning ei anna alust vastutusotsuse tühistamiseks. KOHTU PÕHJENDUSED 14. Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Maksu- ja Tolliameti 24.04.2017 vastutusotsust nr 137/00644-7, mis on koostatud lähtuvalt maksukorralduse seaduse § 8 lõikest 1, § 40 lõikest 1 ja § 96 lõikest 1 XXele kui maksuvõlgnikust osaühingu Plustend Grupp endisele juhatuse liikmele. 15. Vaidlustatud haldusaktiga kohustati XXt tasuma Plustend Grupp OÜ maksuvõlga summas 45 212 eurot ja 6 senti.

§ 96

lõikes 1 on sätestatud, et maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest, teeb maksuhaldur vastutusotsuse. Nähtuvalt vaidlustatud haldusakti punktist 5, milles on viidatud äriregistri teabesüsteemi andmetele, oli XX osaühingu Plustend Grupp juhatuse liikmeks ajavahemikul 15.11.2007 kuni 24.01.

1. Eelnimetatud asjaolus kui sellises ei ole ka vaidlust olnud. Vastutusotsusega kohustati kaebajat kui OÜ Plustend Grupp endist juhatuse liiget tasuma osaühingule Maksu- ja Tolliameti 30.05.2014 maksuotsusega nr 12.2-3/22124-16 tasumiseks määratud käibe- ning tulumaksu, käibemaksu summas 24850,83 eurot ja tulumaksu summas 42365,73 eurot ehk kokku 67 216 euro ja 56 sendi suurust summat (I kd, tl 82-85). Vastav kohustus seostus maksustamisperioodiga
2. aasta juulist kuni
3. aasta veebruarini.
4. Maksu- ja Tolliameti 30.05.2014 maksuotsusest nr 12.2-3/22124-16 nähtub, et osaühing Plustend Grupp oli deklareerinud
5. aasta juulist kuni
6. aasta veebruarini kestnud maksustamisperioodi 4 käibedeklaratsioonidel maksustatavat käivet kokku 132 656 eurot ja 51 senti, sealhulgas sisendkäibemaksu summas 24 850 eurot ja 83 senti. Maksu- ja Tolliamet asus seisukohale, et sisendkäibemaksu ei saa maha arvata, sest ühtegi raamatupidamisdokumenti maksuhaldurile kontrollimiseks ei esitatud. Seega suurenes osaühingu käibemaksukohustus eelnimetatud summa ulatuses. Arvelduskontodelt tasutud ja välja võetud ning sama perioodi puudutavad summad, välja arvatud töötasu väljamaksed, loeti aga ettevõtlusega mitteseotud kuludeks, sest osaühing ei olnud esitanud ühtegi raamatupidamisdokumenti ega ka teavet selle kohta kuidas vastavad kulud võiksid olla seotud ettevõtlusega. Seega suurenes OÜ Plustend Grupp tulumaksukohustus summas 42 365 eurot ja 73 senti. Vastavalt TuMS § 51 lg 2 p 3 loetakse ettevõtlusega mitteseotud kuluks väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Tulumaksu määramist puudutav osa on kajastatud 30.05.2014 maksuotsuse punktis 1.2.2 (I kd, tl 84). Ühtlasi asus maksuhaldur OÜ Plustend Grupp käitumise põhjal seisukohale, et maksumenetlusest hoiti teadlikult kõrvale. Nähtuvalt 30.05.2014 maksuotsuse punktist 4 toimus selle teatavakstegemine väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Vastav teade on haldusasja materjali juurde ka esitatud (I kd, tl 162). Haldusasja materjalist ei ilmne seda, et 30.05.2014 maksuotsust nr 12.23/2212416 oleks vaidlustatud ning seega oleks tulnud vastav maksusumma 30 päeva jooksul ära tasuda. Maksukohustust aga ettenähtud ulatuses täidetud ei ole. Vastutusotsuse punktis 3 on märgitud, et 01.03.2014 oli laekunud äriühingu ettemaksukontole 1390 eurot ja 40 senti, mille arvelt vähendati maksuotsusega määratud summat 868 euro ja 86 sendi võrra, sest ülejäänu oli läinud käibemaksu katteks, mis tähendab kokkuvõttes seda, et sissenõutavaks summaks jäi 66 347 eurot ja 70 senti. Nähtuvalt vastutusotsuse punktist 3 edastas maksuhaldur 01.09.2014 AS-le SEB Pank korralduse osaühingu Plustend Grupp arvelduskontolt 66 347 euro ja 70 sendi suuruse summa ülekandmiseks Maksu- ja Tolliametile ning 30.09.2014 edastati vastav korraldus ka AS-le Swedbank. Pankadelt saadud tagasiside kohaselt oli osaühingu arvelduskonto jääk seisuga 29.08.2014 aktsiaseltsis Swedbank 2,6 eurot ja aktsiaseltsis SEB Pank osaühingul 27.08.2014 seisuga raha ei olnud. Maksuhaldur tegi kindlaks et osaühingul ei olnud ka registervara mille arvelt oleks olnud võimalik nõuet rahuldada. Seetõttu alustas Maksu- ja Tolliamet vastutusotsuse koostamisele suunatud menetlust kaebaja suhtes. Olenemata sellest, et osaühingu maksukohustuses kui sellises mingisugust vaidlust olla ei saanud oli kaebajal võimalik vaidlustada maksuotsusega kindlakstehtut vastutusotsusmenetluse kontekstis.
7. Kaebaja väidab, et maksuvõlga ei olnud tekkinud tema juhatuse liikmeks oleku ajal ja et maksudeklaratsioonid olid esitatud õigesti, kusjuures vastutusmenetlust oli alustatud ebaõiglaselt ja kaalutlusvigadega ning uurimispõhimõtet eirates. Kaebaja on seisukohal, et kohustusi rikuti teiste juhatuse liikmete tegevuse ning tegevusetuse tõttu, millest tema ei olnud teadlik ja mille eest ta ei saa ka vastutada. Kaebaja selgitab, et ehitustegevuse planeerimisel ja teostamisel osteti vajaminevaid vahendeid ajal ja kohas, kus oli vajalik ning kasutati erinevaid makseviise ja mis puutub sularahaga arveldamisse, siis on see seaduse kohaselt lubatav, kusjuures kõikide tehingute kohta olid olemas ka algdokumendid, mida säilitati nõuetekohaselt ja mis anti uuele juhatuse liikmele üle enne 23.01.2014 sõlmitud notariaalset tehingut. Vastustaja aga kaebaja seisukohtadega ei nõustu ja peab kaebaja väiteid alusetuks, sest kujunenud maksuvõlg jäi sellesse perioodi kui XX oli äriühingu ainus juhatuse liige. Arvestades asjaolu, et teiste maksukohustuslaste poolt vormistatud nõuetekohased arveid ei esitatud, millest tulenevalt ei olnud ka selge milleks kulutusi üldse tehti, oli
8. aasta juulikuust kuni
9. aasta veebruarini esitatud käibedeklaratsioonidel kajastatud sisendkäibemaks alusetu. Maksuhalduri eelnimetatud seisukohaga tuleb nõustuda. Vastustaja on märkinud, et maksumenetluse raames ei esitatud kontrollimiseks ühtegi raamatupidamise dokumenti ega antud teavet, kuidas on arvelduskontodelt tehtud väljamaksed ettevõtlusega seotud, mistõttu loeti tasutud ning välja võetud summad ettevõtlusega mitteseotud kuludeks. Mis puutub sularahaga arveldamisse või väidetavasse arveldamisse, siis on maksuhaldur vastutusotsuse punkti 5 alapunktis c tõdenud, et XX ei nimetanud ühtegi koostööpartnerit, kellelt oleks 5 soetatud sularahas sisendkäibemaksu aluseks olevaid kaupu või teenuseid ning kelle poole oleks maksuhaldur saanud pöörduda tehingute toimumise tuvastamiseks. Seoses eelnimetatuga on vastustaja veel märkinud, et kuivõrd sularaha väljavõtmised ja väidetavad tasumised tehingute eest moodustavad sedavõrd suure osa kõikidest tasumistest, siis ei ole eluliselt usutav, et juhatuse liige ei oska nimetada koostööpartnereid. Maksuhaldur märkis, et koostööpartnerina nimetati küll Nordlin Ehitus OÜ-d, kuid viimane ostis ehitusteenust OÜ-lt Plustend Grupp, mis tähendab seda, et väljamakseid OÜ-le Nordlin Ehitus ei saanud toimuda. Sularaha väljavõtmised kuude lõikes on toodud ära vastutusotsuse punktis 5 esitatud tabelis nr 1 ja eelnimetatud summa on kokku 107 225 eurot.
10. Menetlusosaliste seisukohti ja esitatud tõendeid hinnates, seejuures kogumis ning nende vastastikuses seoses, tuleb asuda kokkuvõttes seisukohale, et kaebus ei ole põhjendatud. Kohus nõustub vastutusotsuses 13-7/00644-7 ja 30.05.2014 maksuotsuses nr 12.2-3/22124-16 antud hinnangutega tõenditele, samuti nendes väljendatud põhiseisukohtadega ning ei pea vajalikuks kõike lähtuvalt halduskohtumenetluse seadustiku § 165 lõikest 2 detailselt välja tuua, sest kaebus jääb rahuldamata. Maksuhalduri põhipositsioon väljendub tegelikult selles, et asjakohaste dokumentide esitamata jätmise korral ei olnud sisendkäibemaksu kajastamiseks alust ja et raamatupidamisdokumentide esitamata jätmise korral ei saanud asuda ka sellisele seisukohale, et kontodelt tasutud või väljavõetud summade puhul oleks võinud olla tegemist ettevõtluses vajaminevate kulutustega. Rahaliste vahendite liikumist kajastavad 30.05.2014 maksuotsuse nr 12.2-3/22124-16 lisad 1 ja 2 (I kd, tl 147-158). Vastutusotsuse koostamise ning sellele eelnenud maksuotsuse nr 12.2-3/22124-16 andmise õiguslikele alustele on samuti viidatud ning selle üle kordamine ei ole siinkohal tarvilik. Mis puutub vastutusotsuse ja maksuotsuse andmise õiguslikku alusesse kui sellisesse, siis selles osas ei ole otsest vaidlust tegelikult ka olnud, samuti ei ole seda olnud maksuarvestust ja –kohustust puudutavate arvutuste kui selliste suhtes. Pigem on tegemist põhimõttelist laadi vaidlusega selles mõttes, et kaebaja ei nõustu maksukohustuse kindlaksmääramisega ning kaebaja arvates rikuti kohustusi teiste juhatuse liikmete tegevuse tõttu, millest tema ei olnud teadlik ja mille eest ta ei saa ka vastutada. Eelnimetatu siiski haldusasja materjaliga kooskõlas ei ole. Kaebaja oli OÜ Plustend Grupp (endise nimega Lissom OÜ) juhatuse liige 15.11.2007 kuni 24.01.2014, milles sisulist vaidlust ka olla ei saa ning mille osas ei ole ka kaebaja vastupidist väitnud. Maksete arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust kontrolliti aga
11. aasta juulist kuuni
12. aasta veebruarini kestnud perioodi osas. Sel aja oli kaebaja OÜ Plustend Grupp juhatuse liige, välja arvatud ajavahemik arvestatuna alates
13. jaanuarist. 30.05.2014 maksuotsusega määrati käibemaksu ja tulumaksu ka nendelt summadelt, mis laekusid või mida kulutati
14. aasta jaanuari lõpus ning veebruaris, kuid seda ei ole nõutud kaebajalt vastutusmenetluse raames. Vastutusotsuse punktis 5 esitatud tabelis nr 1 ja punktis 6.2 esitatud tabelis nr 3 on joonealustes selgitustes eraldi välja toodud, et väljamakseid teistele äriühingutele arvestati kuni 23.01.2014 ehk ajani mil XX oli juhatuse liige ning käibemaksu puudutavas osas on ka
15. aasta detsember välja jäetud. Nähtuvalt vastutusotsuse punkti 6.1.2 joonealusest märkusest möönis maksuhaldur vastutusmenetluse raames, et mõned väljamaksed võisid olla seotud maksustatava käibega, mistõttu loeti sisendkäibemaks 4953 euro ja 44 sendi ulatuses õigeks. Seega on kokkuvõttes tegemist olukorraga, kus OÜ-d Plustend puudutava 66 347 euro ja 70 sendi suuruse võlgnevuse osas on kohustatud kaebajat kui osaühingu endist juhatuse liiget tasuma 45 212 euro ja 6 sendi suurust summat, mis on mõnevõrra väiksem kui osaühingu suhtes kindlaksmääratud maksukohustus ja vastav võlgnevus. Seega on maksuhaldur tõlgendanud vastutusmenetluse läbiviimisel vaieldavaid asjaolusid kaebaja jaoks soodsalt. Kaebaja ise ei ole vastustaja seisukohti ega väiteid dokumentaalsel tasandil ümber lükanud. Maksukohustuse kindlaksmääramine ja maksuhalduri seisukoht, mis baseerus sisuliselt asjaolul, mille kohaselt tehingute või väidetavate tehingute ning vastavate väljamaksete või sularaha väljavõtmiste kohta arveid või lepinguid või muid asjakohaseid dokumente ei esitatud, on ümber lükkamata ning endiselt paikapidav. Haldusasja materjalis taolisi dokumente ei sisaldu. 6
16. Kaebaja arvates alustati vastutusmenetlusega ebaõiglaselt ning kaalutlusvigadega, kuid ka see väide ei ole põhjendatud. Korraldust, millega kaebajat kohustati ilmuma maksuhalduri ametniku juurde ja andma suulist teavet Plustend Grupp OÜ juhatuse liikme kohustuste täitmise kohta perioodil
17. aasta juulist kuni
18. aasta veebruarini ning samal ajavahemikul kujunenud maksuvõla kohta, on vaidlustatud haldusasjas nr 3-16-
19. XXe vastavasisuline kaebus jäi rahuldamata. Vastutusmenetluse algatamist peeti lubatavaks. Mis puutub teiste juhatuse liikmete rolli, siis seonduvalt eelnimetatuga märgiti Tallinna Ringkonnakohtu 30.03.2017 otsuse punktis 10 haldusasjas 3-16-530, et kui kaebaja leiab, et ta kannab tema suhtes algatatud menetluse tõttu kahju juhatuse teise liikme süül, võib tal olla tsiviilõiguslik nõue vastava isiku vastu.
20. Osaühingul Plustend Grupp oli tulenevalt Maksu- ja Tolliameti 30.05.2014 maksuotsusest nr 12.2-3/22124-16 vastav maksukohustus olemas ja ühtlasi ka maksuvõlg, mis tähendab seda, et vastutusotsuse koostamise faktiline alus oli olemas. Antud juhul olid vastutusotsuse koostamise eelduslikud tingimused ka muus osas täidetud. Maksukorralduse seaduse § 96 lg 5 esimese lause kohaselt võis teha maksusumma tasumiseks kohustava vastutusotsuse maksusumma määramise aegumistähtaja jooksul kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

§ 98lg-s 1 on sätestatud, et maksusumma määramise aegumistähtaeg on kolm aastat.

Maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral on maksusumma määramise aegumistähtaeg viis aastat. Antud juhul hõlmas 30.05.2014 maksuotsusega nr 12.2-3/22124-16 kindlaks tehtud maksukohustus perioodi

1. aasta juulist kuni
2. aasta veebruarini. Samas eeldab juhatuse liikme solidaarne vastutus vastavalt maksukorralduse seaduse § 40 lõikele 1 süülist tegevust, mis peab väljenduma tahtluse või raske hooletuse vormis. Vastustaja asus seisukohale, et kaebaja tegevus oli tahtlik ning viie aastase piirtähtaja kontekstis vastutusotsuse koostamine aegunud ei olnud. Maksuhalduri sellekohane analüüs, hinnang ja põhjendused on esitatud peamiselt vastutusotsuse punktides 6.2, 6.3 ja 6.4., aga ka üheksandas punktis, mis seostub vastutusotsuse projekti suhtes esitatud vastuväidete analüüsiga. Maksu- ja Tolliameti käsitlus on küllaltki põhjalik ning vastavate viidetega asjakohastele õigusnormidele millega võib nõustuda. Tulenevalt HKMS § 165 lõikest 2 ei pea kohus vajalikuks seda kõike veelgi põhjalikumalt üle korrata. Maksuhaldur on lähtunud kogu taustsituatsioonist ning asjaoludest nende kogumis. Kaebaja väited jäävad selles kontekstis suhteliselt paljasõnalisteks ning vastustaja seisukohta ümber ei lükka.
3. Maksukorralduse seaduse § 96 lõike 5 teise lausega on sätestatud, et eelnimetatud seaduse §-des 38-40 nimetatud isikutele võib teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist sama seaduse § 130 lõike 1 punktis 3 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot.

§ 130

lg 1 p 3 kohaselt võis maksuhaldur alustada võla sundkorras sissenõudmist kui kohustatud isik ei olnud oma rahalist kohustust maksuhalduri haldusaktis määratud tähtaja jooksul täitnud ning maksuhalduril oli õigus pöörata sissenõue rahalistele õigustele maksukorralduse seadusega ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras. Arvestades asjaolu, et OÜ Plustend Grupp ei täitnud Maksu- ja Tolliameti 30.05.2014 maksuotsusest nr 12.23/22124-16 tulenevat maksukohustust, alustas maksuhaldur võla sissenõudmist, mis oli selleks ajaks summas 66 347 eurot ja 70 senti. Vastutusotsuse punktis 3 on maksuhaldur kirjeldanud maksuvõla sissenõudmiseks tehtud toiminguid. Sellest nähtub, et vastavad korraldused pankadele võlgnevuse ülekandmise kohta Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole edastati

1. aasta septembris, kuid rahaliste vahendite jääk oli seisuga 29.08.2014 summas 2 eurot ja 60 senti. Maksuhaldur tegi kindlaks, et OÜ-l Plustend Grupp ei olnud ka taolist registrisse kantud vara, mille arvelt maksuvõlgnevust katta. Vastustaja on märkinud täiendava informatsioonina, et käibemaksukohustuslaste registrist kustutati OÜ Plustend Grupp 17.03.2014, sest ettevõtlusega tegelemine jäi tõendamata. Nähtuvalt eeltoodust ei saa antud juhul 7 olla sisulist vaidlust selles, et alates sissenõudmise alustamisest ei õnnestunud vastustajal kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda. Seega tuleb asuda seisukohale, et 45 212 euro ja 6 sendi suuruse summa osas vastutusotsuse tegemise eelduste puudumist haldusasja materjalist ei ilmne, mis ühtlasi tähendab seda, et vaidlustatud haldusakti tühistamiseks ei ole alust.
2. Haldusasja kirjalikus menetluses läbivaatamiseks määramisel täiendavate taotluste või menetlusdokumentide esitamiseks antud tähtaja raames esitas kaebaja muuhulgas taotluse tunnistada Maksu- ja Tolliamet poolt nõutud käsutamise keelumärke kanded kinnistusraamatus tema elukohas Pärnu maakonnas ja Võrumaal asuva kinnistu ühe kolmandiku suurusel osal õigusvastaseks ning kustutada vastavad käsutamise keelumärked kinnistusraamatus (II kd, tl 65-67). Nimetatud taotlus võib olla käsitatav kaebuse muutmise (täiendamise) avaldusena, kuid see jääb rahuldamata. Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Maksu- ja Tolliameti 24.04.2017 vastutusotsust nr 13-7/00644-7 ja taotletud selle tühistamist ning taoliselt on kaebus ka menetlusse võetud. HKMS § 49 lg 1 kohaselt võib kaebuse nõuet või alust küll muuta kuni kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks halduskohtumenetluse seadustiku kohaselt lubatav, kuid antud juhul see lubatav ei ole, sest olenemata taotluse sõnastusest on soovitud vaidlustada täitmist tagavate toimingute sooritamiseks Tallinna Halduskohtu 11.01.2016 määrusega maksuhaldurile antud luba haldusasjas nr 3-16-
3. Eelnimetatud määrus on nähtuvalt kohtute infosüsteemist jõustunud. Nimetatud määrusega rahuldati Maksu- ja Tolliameti vastavasisuline taotlus ja anti luba taotleda kohtuliku hüpoteegi seadmist XXele kuuluvale kaasomandi osale maatulundusmaast Võrumaal … vallas ning XXele kuuluvale elamumaale Pärnu maakonnas… Täitmist tagavate toimingute sooritamise loa saamise taotlus rahuldatigi seonduvalt vastutusmenetluse läbiviimisega, mille tulemusena koostatud haldusakti on kaebaja vaidlustanud käesoleva haldusasja raames. Samas ei saanud käesolevas haldusasjas esitatud kaebust siiski põhjendatuks pidada.
4. Tallinna Halduskohtu 29.05.2017 määrusega rahuldati kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus osaliselt ning peatati Maksu- ja Tolliameti 24.04.2017 vastutusotsuse nr 13-7/00644-7 täitmine kuni käesolevas haldusasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni selliselt, et maksuhalduril on vajaduse korral õigus sooritada maksukorralduse seaduse § 130 lg 1 punktis 1 sätestatud täitetoiminguid. Halduskohtumenetluse seadustiku § 253 lg 3 sätestab, et kohus tühistab esialgse õiguskaitse kohtuotsusega kui kaebus jääb rahuldamata. Seega tuleb 29.05.2017 määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse tühistada, sest kaebus jäi rahuldamata. HKMS § 253 kolmanda lõike kolmanda lause kohaselt aga jõustub õiguskaitse tühistamine koos kohtuotsusega.
5. HKMS § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik 8