KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Tallinna Halduskohus Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 10. veebruar 2020; Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-19-1249 Haldusasi Menetlusosal

) § 27 lg-le 3 on vastustajal õigus kaebus õigeks võtta.

§ 159

lg 1 sätestab, et kui vastustaja võtab kohtule esitatud avalduses kaebuse õigeks, rahuldab kohus kaebuse.

1. Õigeksvõtu sisuks on nõustumine kaebuse nõudega. Õigeksvõtmise järel ei hinda kohus poolte sisulisi väiteid ega kontrolli kaebuse esemeks olevate haldusaktide või toimingute õiguspärasust, vaid rahuldab kaebuse.
2. Kohus leiab, et õigeksvõtt tuleb vastu võtta, kuna seaduses sätestatud kaebuse õigeksvõtu eeldused on täidetud. Seega rahuldab kohus kaebuse ning tühistab Politsei- ja Piirivalveameti 11.04.2019 otsustuse nr 15.2-10/296-1 osas, milles kaebajale väljastati isikutunnistus lühendatud kehtivusajaga. Lähtuvalt kaebuse õigeksvõtmisest ja tühistamisnõude rahuldamisest, tuleb põhimõtteliselt rahuldada ka sellega seonduv ning (vähemalt) 5-aastase kehtivusajaga isikut tõendava dokumendi väljastamise kohustamisele suunatud nõue. Mis puutub aga kohustamisnõuetesse üldisemalt, siis vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 41 lõikele 3 võib kohus kohustamiskaebuse rahuldamisel kohustada vastustajat nii haldusakti andma või toimingut tegema kui ka haldusakti andmist või toimingu tegemist uuesti otsustama ning see ei sõltu sellest, kui täpselt või millises sõnastuses on nõue formuleeritud. Arvestades asjaolu, et vastustaja on muutnud või muutmas oma sellekohast halduspraktikat, siis peab vastustajale teatav kaalutlusruum siiski jääma ning kohus väga konkreetse ettekirjutuse tegemist põhjendatuks ei pea. Vastustaja kohustamine korduva isikutunnistuse saamise taotluse (nähtuvalt haldusasja materjalist oli võetud see menetlusse 18.02.2019) uueks läbivaatamiseks peaks olema piisav. Selline formuleering on ühtlasi ka paindlikum ja võib osutuda kaebaja jaoks isegi soodsamaks kui konkreetne ettekirjutus. Protsessuaalses mõttes on aga tegemist kohustamisnõude rahuldamisega tervikuna ning väljamõistetavate menetluskulude vähendamise küsimust seoses eelnimetatuga ei tõusetu. Menetluskulud 15.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohtuotsus on tehtud vastustaja kahjuks, mistõttu tuleb kaebaja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud vastustajalt välja mõista (

§ 109lg 6).

Kaebaja esitas 09.01.2020 taotluse menetluskulude väljamõistmiseks summas 265 eurot (õigusabikulud 250 eurot ning kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 15 eurot). Kohtu hinnangul olid kaebaja menetluskulud põhjendatud ja vajalikud. Politsei- ja Piirivalveamet ei ole samuti selles osas vastuväiteid esitanud. Seega tuleb vastustajalt kaebaja kasuks menetluskuluna välja mõista 265 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik 3