2-20-2779/8

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Otsuse tegemise aeg aja koht

1. aprill
2. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-20-2778 Kohtuasi H-K Ki hagi E Se vastu elatise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Hagihind 2 628 eurot Menetlusosalised Hageja: H-K K (isikukood xxx, elukoht: xxx) Kostja: E S (isikukood xxx, elukoht: xxx) RESOLUTSIOON
3. Hagi rahuldada osaliselt.
4. Välja mõista E Selt elatis H-K Ki kasuks igakuise elatusrahana 180 (ükssada kaheksakümmend) eurot alates
5. märtsist
6. a kuni hageja õpingute lõpetamiseni xxx, kuid mitte kauem kui H- K Ki 21-aastaseks saamiseni.
7. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD 1 Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD
8. H-K K esitas elatise nõude E Se vastu. Hageja sai
9. aastaseks xxx. a ja õpib xxx klassis ning soovib jätkata õpinguid kõrgkoolis. Hageja palub kostjalt välja mõista elatist 290 eurot kuus, alates xxx. a. Hageja märgib, et ta ei ole saanud kostjalt emotsionaalset tuge ega isalikku juhtimist. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega.
10. Kostja vastuse kohaselt tunnistab ta hagi osaliselt. Kostja märgib, et hageja poolt märgitud igakuiste vajaduste loetelu ja nõude summa vahel on ilmselge vastuolu. Hageja märgib 1 kuu vajadusteks 366 eurot, samas palub kostjalt välja mõista 290 eurot. Kostja lähtudes enda majanduslikust seisundist on tema vastu esitatud nõue liiga suur, mida kostjal ei ole võimalik täita. Kostja on seisukohal, et samuti peaks käsitlema elatisena hagejale kostja poolt eluasemelaenude makseid ca 85 eurot kuus, kuna laen on võetud eluaseme soetamiseks ning hageja on esimese ringi pärija. Kostja on nõus asja menetlemist kirjalikus menetluses. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja tuleb rahuldada osaliselt.
12. Tulenevalt perekonnaseaduse (PKS) § 97 lg 2 on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
13. Vaidlust ei ole selles, et hageja õpib xxx. Hageja on esitanud kohtule tõendi, millest nähtub, et H-K K õpib 2019/2020 õppeaastal xxx õppeastmes (xxx klassis, tl 6). Hageja nõuab elatist 290 eurot kuus alates xxx. a. Riigikohus on seiskohal, et täisealiseks saanud õpinguid jätkavale lapsele elatist välja mõistes tuleb lähtuda PKS § 99 lg-st
14. Sellises asjas ei saa kohaldada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära ega lähtuda sellest, et täisealiseks saanud laps ei pea miinimumelatise saamiseks oma vajadusi kohtumenetluses tõendama. Täisealiseks saanud lapse vanem võib PKS § 102 lg 1 järgi ülalpidamiskohustusest vabaneda, st talle ei kohaldu PKS § 102 lg 2 (vt Riigikohtu 19.10.
15. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 10, 11)
16. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. 2 PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kuna hageja on täisealine, ei kohaldu PKS § 101 lg 1 sätestatud seadusega kehtestatud elatise miinimummäär. Kohtul tuleb hinnata hageja vajadusi ning nii tema kui vanemate varalist seisukorda.
17. Kostja on seisukohal, et hageja nõue ja igakuine kulutus on vastuolus.
18. Hageja püsivateks väljaminekuteks on eluasemekulud 75 eurot, kulutused toidule 120 eurot, transport 10-15 eurot, sidekulu 20 eurot (mobiili järelmaks + kõned), tervishoiu kulud 10 eurot, kulutused hügieenitarvetele 20 eurot, kulutused koolikohustuste täitmiseks 12 eurot, riietele ja jalanõudele 20 eurot kuus ja vältimatud püsikulud 30 eurot kuus (arvuti järelmaks). Hageja ühe kuu vajadused kokku on 366 eurot (tl 4).
19. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et laenulepingu maksed peaks käsitlema elatise maksetena hagejale. Kostja ei ole esitanud ega märkinud kas neil oli hageja esindajaga kokkulepe laenukohustuste arvestamise kohta elatise hulka. Kohus nõustub kostjaga selles, et kui hageja ühe kuu vajadused on 366 eurot siis tuleb see jagada mõlema vanema vahel (366/2=183). Järelikult tuleb kostja hageja ülalpidamis kohustust täita 183 eurot kuus.
20. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid teise lapsevanema materiaalse seisukorra kohta. Arvestades kostja majanduslikku seisundit iseloomustavaid andmeid, hageja vanust ja eeldatavaid püsivajadusi(kulusid), samuti seda, et kohustatud isik oleks suuteline kohtulahendit täitma, on kohus seisukohal, et kostja on suuteline tasuma H- K ülalpidamiseks 180 eurot kuus kahjustamata seejuures iseenda toimetulekut. Menetluskulude jaotus
21. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 3