KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 15. november 2019, Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-19-1105 Haldusasi XX Menetlustoiming Menetluse lõp

§ 152

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või vastav toiming on tehtud. Formaalselt vaadatuna on kaebus veel menetlusse võtmata, kuid tulenevalt HKMS § 152 lõikest 3 ja sama paragrahvi esimese lõike punktist 4 lõpetataksegi menetlus taolistel juhtudel ilma kaebust eelnevalt menetlusse võtmata, sest menetluse lõpetamise alus on ilmnenud enne kaebuse menetlusse võtmist. Vaidlustatud otsus on advokatuuri aukohtu 10.09.2019 määrusega kehtetuks tunnistatud ning vastustaja on andnud ühtlasi ka teada, et aukohus vaatab XX vastavasisulise kaebuse uuesti läbi. Nähtuvalt haldusasja materjalist on esialgselt kavandatud kuupäeva muudetud, kuid käesolevaks ajaks on Eesti Advokatuur informeerinud, et 14.11.2019 istungil vaadati XX kaebus läbi ja et otsus tehakse teatavaks 30 päeva jooksul. Seega on kaebaja eesmärk saavutatud ning menetlus tuleb vastavalt

§ 152lg 1 p 4 lõpetada.

Kaebaja on menetluse lõpetamisega eelnimetatud alusel ka nõustunud. Lähtuvalt käesolevas haldusasjas esitatud nõude iseloomust ei ole antud juhul oluline, milline on kaebuse läbivaatamise tulemus, sest seda on kaebajal võimalik vajaduse korral hiljem eraldi vaidlustada. 14.

§ 108

lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui haldusakti tühistamine või soovitud toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Antud juhul ei saa asuda seisukohale, et haldusakti andmine ja esialgse pöördumise uuesti läbi vaatamine ei oleks olnud tingitud kaebuse esitamisest, sest vaidlustatud otsus tunnistati kehtetuks peale Tallinna Ringkonnakohtu 04.09.2019 määrust, millega rahuldati XX määruskaebus ja tühistati Tallinna Halduskohtu 01.07.2019 määruse resolutsiooni p 1 ja saadeti asi uuesti menetlusse võtmise otsustamiseks Tallinna Halduskohtule. Lähtuvalt eeltoodust on vaja menetluskulude väljamõistmise taotlust kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kontekstis siiski hinnata. Kaebaja taotleb õigusabikulude vastustajalt välja mõistmist koos käibemaksuga ja 3159 euro ulatuses, samuti riigilõivu tagastamist summas 15 eurot. 15.

§ 109lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Vastustaja on sellekohase küsimuse oma 30.10.2019 seisukohas küllalt põhjalikult ka tõstatanud, märkides seejuures, et õigusabi saamisega kahelt esindajalt on kaasnenud teatavate tegevuste dubleerimine, et mitme esindaja kaasamine ei oleks olnud vajalik, mistõttu võiks lugeda mõistlikuks ajakuluks 10 tundi. Kokkuvõtlikult on kajastatud vastustaja sellekohast arvamust ka käesoleva määruse punktis

1. Kõike seda, mida vastustaja oma 3 eelnimetatud seisukohas esile tõi, kohus rohkem enam üle ei korda. Lähtuvalt taotluses näidatud tunnihinnast oleks sellisel juhul vastavaks õigusabikulu summaks koos käibemaksuga 1560 eurot. Mis puutub taotletavate õigusabikulude vajalikkusesse ja põhjendatusesse, siis tuleb antud juhul vastustajaga osaliselt nõustuda. Samas ei saa nõustuda sellega, et kahe esindaja osalemine ei olnud vajalik kui kaebaja on seda tarvilikuks pidanud, sest menetlusosalistel on õigus otsustada mitut esindajat ta asjaajamiseks soovib. Seega ei kuulu taotletav menetluskulu vähendamisele pelgalt seetõttu, et esindajaid oli kaks, küll aga arvestab kohus vaidluse mahtu ning keerukusastet ning seetõttu võib pidada 3159 euro suurust menetluskulu mõnevõrra ülemääraseks. Vastustaja on nõustunud 1560 euro suuruse summaga, kuid antud juhul ei oleks väljamõistetavate kulude vähendamine viiekümneprotsendilises suurusjärgus ka päris proportsionaalne. Vajaliku menetluskulu küsimus jääb taolistel juhtudel alati mingil määral hinnanguliseks ja vaieldavaks, kuid arvestades haldusasja keerukust ja mahtu peab kohus antud juhul põhjendatuks mõista vastustajalt menetluskuluna kaebaja kasuks välja 2340 eurot koos käibemaksuga. Kaebaja on taotlenud õigusabikulu väljamõistmist koos käibemaksuga ning kohus lähtub sellest.
2. Vastavalt HKMS § 104 lg 5 p 4 tagastatakse tasutud riigilõiv kui kohus lõpetab menetluse sama seadustiku § 152 lõike 1 punkti 2 või 4 alusel. Kaebaja on tasunud 15 euro suuruse riigilõivu. Kaebaja eest on tasunud 15 euro suuruse riigilõivu 12.06.2019 Advokaadibüroo …. Kaebaja on taotlenud riigilõivu tagastamist Advokaadibüroo … OÜ arvelduskontole AS-s Swedbank. Seega tuleb tasutud riigilõiv tagastada samale kontole millelt see tasuti. (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik 4