lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või vastav toiming on tehtud. Maanteeamet teatas oma 07.10.2019 vastuses, et M. E on sõidueksami 28.08.2019 edukalt sooritanud ning talle on omistatud juhtimisõigus. Selles ei ole ka vaidlust. Kaebaja on aga soovinud menetluse jätkamist. HKMS § 152 lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust sama paragrahvi lõike 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. 10.Kohtu hinnangul tuleb menetlus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetada. Sätet tuleb tõlgendada laiemalt, mis tähendab ühtlasi ka seda, et menetluse lõpetamine ei eelda tingimata kaebuses esitatud nõude formaalselt täpset täitmist. Oluline on see, et põhimõtteliselt oleks eesmärk saavutatud. Mis puutub kohustamisnõudesse, siis vastavalt HKMS § 41 lg 3 ei oleks kohus nagunii olnud selle konkreetse sõnastusega seotud, kusjuures vaidlustatud sõidueksami kohta tehtud otsustuse õigusvastasuse korral oleks taolistes situatsioonides kohustatud vastustajat vaidlusalust küsimust pigem uuesti otsustama. Taolistes või sarnastes situatsioonides Bkategooria sõidueksami sooritatuks lugemise või siis koheselt vastavate juhilubade väljastamise kohustamise korral oleks tegemist kaalutlusõiguse teostamisega haldusorgani asemel, mis ei ole üldjuhul lubatav. 11.Olenemata sellest, et kaebaja sõidueksami edukalt sooritatuks tunnistamise kuupäevaga ei nõustu, on ta juhilubade saamise järgselt oma eesmärgi protsessuaalses mõttes saavutanud ning seega tuleb selle haldusasja menetlus
Arvestades asjaolu, et kaebaja menetluse lõpetamisega ei nõustu, on vaja hinnata seda kas selleks võib olla mõni sisuline põhjus. Antud juhul see selgelt äratuntav ei ole. 12.Vastavalt
lg 2 ei lõpeta kohus menetlust sama seadustiku ja paragrahvi esimese lõike neljanda punkti alusel üksnes siis, kui haldusakti õigusvastsuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamine on vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Olukorras, kus kaebajale on juhiluba väljastatud, see tema õiguste kaitseks enam vajalik ei ole. Siinkohal tuleb arvestada, et vastavalt HKMS § 45 lg 2 hüvitamiskaebuse esitamise kavatus selliseks asjaoluks olla ei saa. Kaebaja on oma 29.11.2019 vastuses ka selgitanud, et tema eesmärgiks ei ole hetkel kahju rahaline hüvitamine. Kaebaja on esitanud haldusasja materjalide juurde veel ka Politsei- ja Piirivalveameti 31.10.2019 otsuse väärteoasjas nr 2316,19,006912, millega määrati M. E-le liiklusseaduse alusel rahatrahv juhtimisõiguseta juhtimise ja lubatud sõidukiiruse ületamise eest (tl 42). Seoses eelnimetatuga peab kohus vajalikuks selgitada, et 18.07.2019 toimunud riiklikul sõidueksamil tehtud otsuse (võimaliku) õigusvastasuse 3 konstateerimine väärteoasjas tehtud otsust ilmselt muuta ei saaks, sest olenemata sellest, et eksamineerija seisukoht võis olla ka ebaõige, ei oleks see pruukinud tähendada juhilubade kohest väljastamist. Samuti ei andnud see kaebajale õigust kiirust ületada ega sõita ilma juhtimisõiguseta. Seega ei ole ka väärteoasjas tehtud otsuse (võimalik) vaidlustamise soov selleks asjaoluks, mis oleks vajalik kaebaja õiguste kaitseks ning õigustaks menetluse jätkamist õigusvastasuse tuvastamise nõuetes. Mis puutub õigusabikuludesse, siis menetluse lõpetamise korral vastavalt HKMS § 152 lg 1 p 4 kaebaja õigused seetõttu vähem tagatud ei ole ega kahjustada ei saa. Põhjendatud õigusabikulu mõistetakse vastustajalt HKMS § 108 lg 6 ja § 109 lg 6 alusel välja ning kaebajal on võimaldatud menetluskulude väljamõistmist ka taotleda. 13.Kaebaja eesmärgid on menetluse lõpetamisele vastuväidete esitamise raames võrreldes esialgse kaebusega ka mõnevõrra ebaülevaatlikuks muutunud. Nii näiteks nimetab kaebaja 29.11.2019 vastuse punktides 6, 8 ja 9 veel ebasobivate tagajärgede kõrvaldamise eesmärki ja seda, et võtab kohustamiskaebuse juhilubade väljastamise eesmärgil ja hüvitamiskaebuse kahju hüvitamise osas tagasi, kuid teisalt on märgitud, et jääb esmase taotluse juurde, et jätkata asjas tuvastamismenetlusega. Kokkuvõttes on siiski märgitud, et soovitakse menetluse jätkamist HKMS § 152 lg 2 alusel. Seega on osaliselt tegemist vastuoluliste seisukohtadega, kuid need võivad olla tõlgendatavad siiski kaebuse muutmise taotlusena või kaebuse muutmise võimaliku taotlusena. Samas on see esitatud peale seda kui kohus selgitas 17.10.2019 kirjaga menetluse lõpetamise tagajärgi lähtuvalt HKMS § 152 lg 1 p 4.
lg 1 kohaselt on aga võimalik kaebuse nõudeid muuta kuni taotluste esitamise tähtaja möödumiseni ja üksnes siis kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks sama seadustiku kohaselt lubatav. Seega on nõuete muutmise (lisamise) otstarbekuse hindamisel olulise tähtsusega küsimus sellest kas nõuete muutmine või lisandumine aitaks paremini kaebaja eesmärke saavutada. Antud juhul see nii ei ole ning kohus on seda käesoleva määruse eelmises punktis selgitanud. See kohaldub ka kaebuse muutmise või võimaliku muutmise põhjendatuse suhtes. 18.11.2019 kirjaga küsis kohus üksnes seda kas kaebaja soovib minna üle kahju hüvitamise nõudele, kuid esialgu ei ole seda taotletud. Muus osas ei ole aga kaebuse muutmine praeguses menetlusjärgus enam aktsepteeritav ega eesmärkide saavutamiseks otstarbekas. 14.
lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui haldusakti kehtetuks tunnistamine või soovitud toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Antud juhul sooritas M. E uue B-kategooria sõidueksami 28.08.2019. Kaebus esitati halduskohtule 20.08.2019 ning enne seda on toimunud vaidemenetlus, mistõttu ei saa asuda protsessuaalses mõttes seisukohale, et sõidueksami edukalt sooritatuks lugemine ei võinud olla tingitud kaebuse esitamisest. Lähtuvalt eeltoodust on vaja menetluskulude väljamõistmise taotlust kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kontekstis siiski hinnata. Menetluskulude nimekirjas on kulu osas toodud kolme erineva kuupäeva kaupa vastavad summad välja, mis on kokku liites suuremad kui kaebaja taotletu. Samas nähtub kaebaja 31.10.2019 taotluse kolmandalt leheküljelt (tl 40) ja menetluskulude täpsustatud nimekirja esimese lehekülje (tl 44) punktist 2 üsna selgelt, et kaebaja menetluskulud olid summas 415 eurot, millest 15 eurot moodustab riigilõiv. Kohus lähtub eelnimetatust. Õigusabikulu ei saa ka ülemääraseks pidada ning see tuleb kaebaja kasuks välja mõista. Riigilõiv kuulub aga tagastamisele. 15.Vastavalt HKMS § 104 lg 5 p 4 tagastatakse tasutud riigilõiv kui kohus lõpetab menetluse sama seadustiku § 152 lõike 1 punkti 2 või 4 alusel. Kaebaja eest on tasunud 15 euro suuruse riigilõivu 4 20.08.2019 OÜ Õigusbüroo Liivak & Suurväli. Seega tuleb riigilõiv tagastada OÜ Õigusbüroo Liivak & Suurväli arvelduskontole EE692200221013645545 AS-s Swedbank ehk samale kontole, millelt see tasuti. (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.