1-19-877/19

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2020, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-19-877 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. märtsi
3. a määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Jüri Mägi (isikukood 38412250364) kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina, määruskaebus RESOLUTSIOON
4. Jätta Viru Maakohtu
5. märtsi
6. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
7. Määrata OÜ-le Ida-Viru Advokaadibüroo Jüri Mägile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 129 eurot ja 60 senti (sealhulgas käibemaks 21 eurot ja 60 senti).
8. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Jüri Mägilt Eesti Vabariigi kasuks välja 129 eurot ja 60 senti. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Viru Maakohtu
10. veebruari
11. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-877 tunnistati Jüri Mägi süüdi KarS § 184 lg 1, § 121 lg-te 2 ja 3 ning § 4231 järgi ning teda karistati 1 aasta ja 2 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud vangistus Harju Maakohtu
12. detsembri
13. a otsusega mõistetud karistusega ning mõisteti J. Mägile liitkaristuseks 2 aastat 3 kuud ja 27 päeva vangistust alates
14. detsembrist
15. Kohtuotsus jõustus
16. veebruaril
18. Viru Maakohtu
19. märtsi
20. a määrusega jäeti süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vangistusest vabastamata.
21. Maakohus tuvastas, et kinnipeetaval on kindel vabanemisjärgne elukoht. J. Mägi soovib pärast vabanemist elada aadressil XXX. Tegemist on ühetoalise korteriga, mis kuulub J. Mägi onule. Korteris on kõik eluks vajalik olemas, kommunaalvõlgnevusi ei ole ning korteris ei ela kedagi. Korteri omanik on nõus isiku vabanemisega antud aadressile. Korter on sobilik elektroonilise valve kohaldamiseks. J. Mägi ja A.J. andsid kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks.
22. Maakohus pidas positiivseks, et J. Mägi on aktiivselt osalenud täitmiskavas ettenähtud tegevustes. Ta töötas
23. maist 2019 kuni
24. augustini 2019 majandustöödel koristajana. Alates
25. juulist 2019 on J. Mägi Viru Vangla avavanglaosakonnas. Alates
26. augustist 2019 töötab ta väljaspool vanglat firmas Norwes Metall AS. Alates
27. septembrist 2019 lubati kinnipeetav õppima väljaspool vanglat Tõnis Mägi autokooli. Ta on käinud lühiajalistel väljasõitudel. J. Mägi on läbinud sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“, kus osales aktiivselt. Programmi jooksul sai ta aru, et peab analüüsima oma mõtteid, enne mõtlema ja siis tegutsema ning mõtlema tegude tagajärgedele. J. Mägi osales kriminaalse mõtteviisi muutmisele suunatud vestlusel. J. Mägi avaldas, et on võrreldes varasemaga palju kindlamate hoiakutega ja rohkem motiveeritud õiguskuulekale elule. Ta ei soovi pärast vabanemist harrastada õigusvastast eluviisi. J. Mägi soovib ära teha autojuhtimise B-kategooria eksami.
28. Kohus pidas positiivseks ka seda, et J. Mägi suhtub töötamisse ja õppimisse hästi, tal on koka eriala ja majanduslik toimetulekuoskus. Ennetähtaegse vabanemise korral on J. Mägile garanteeritud töökoht AS-s „Norwes Metall“, kus ta praegu töötab. J. Mägil on toetust pakkuv lähisuhtevõrgustik, kuhu kuuluvad ema, isa, vend, õde ja abikaasa. Suhted vanematega ning abikaasaga on head. Venna ja õega suhtleb isik harva, kuna nad elavad Tallinnas.
29. Vaatamata sellele, et J. Mägi on järginud täitmiskava, tema vabanemisjärgsed elutingimused on head ning tal on toetust pakkuv lähisuhtevõrgustik, on uue kuriteo toimepanemise risk kinnipeetava vabastamiseks liialt suur. J. Mägit on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Karistusregistri andmetel on J. Mägil viis kehtivat kriminaalkaristust. Ta pani toime varguseid, kelmuse, kehalisi väärkohtlemisi, vara omandamise, narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise ning mootorsõiduki juhtimise juhtimisõiguseta süstemaatiliselt. Süüdimõistetu kannab vanglakaristust kaheksandat korda. Seega võib järeldada, et varasem karistus ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist.
30. Viru Maakohtu
31. veebruari
32. a otsusest nähtub, et J. Mägi pani toime narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, kehalise väärkohtlemise ning mootorsõiduki juhtimise juhtimisõiguseta süstemaatiliselt. Seega pani J. Mägi toime nii esimese kui ka teise raskusastme kuriteod, seades sellega ohtu isikute ja rahvatervise. Kuna nimetatud kuriteod pani J. Mägi toime katseaja kestel, moodustas kohus KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse Harju Maakohtu
33. detsembri
34. a kohtuotsusega mõistetud vangistusega. J. Mägi käitumine, sealhulgas katseaja kestel, näitab tema ohtlikkust ning annab põhjendatud aluse karta samataolise käitumise kordumist. Kohus ei näe asjaolusid, mis annaksid aluse kindlalt väita, et isiku hoiakud on vangistuse ajal nii muutunud, et uue kuriteo toimepanemise risk on oluliselt vähenenud. Siinkohal ei saa jätta arvestamata seda, et karistusregistri andmete kohaselt on J. Mägi isik, kes tarvitab narkootikume ning seega ei ole kuidagi välistatud see, et tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral satub ta uuesti narkootiliste ainete küüsi, mis päädib uute raskete kuritegude toimepanemisega. 2
35. J. Mägi käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas, tal on üks distsiplinaarkaristus (noomitus) talle mitte kuuluva eseme omamise eest.
36. Kohtu hinnangul võivad uute kuritegude toimepanemist J. Mägi puhul soodustada suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega, alkoholi ja narkootikumide tarvitamine ning isiku iseloomustused andmed. J. Mägi suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud. Tema abikaasat on kriminaalkorras karistatud. Enamus J. Mägi tuttavaid on kriminaalse taustaga. Arvestades ülaltoodut, samuti seda, et kuriteod on üldiselt sooritatud grupiviisiliselt ning kriminaalse taustaga isikud mõjutavad J. Mägi kriminaalsele teele, on oht, et vabaduses jätkab J. Mägi uute kuritegude toimepanemist.
37. Uute kuritegude toimepanemist võib J. Mägi puhul soodustada sõltuvusainete (alkoholi ja narkootikumide) tarvitamine. Vaatamata sellele, et J. Mägi väitis, et tarvitab alkoholi harva, on tal kohtu hinnangul probleemid alkoholi tarvitamisega, kuna viimase kuriteo menetlusmaterjalidest tulenevalt juhtis J. Mägi
38. aastal sõiduautot alkoholijoobes (mõõtetulemus oli 0,10 mg/l). Karistusregistri andmetel on isikut korduvalt väärteokorras karistatud NPALS §151 lg 1 alusel. Kuna J. Mägi eitab probleemide olemasolu, on uute kuritegude toimepanemise oht sõltuvusainete mõjul suur.
39. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on J. Mägi impulsiivne. Tal puudub oskus lahendada konflikti rahulikult, ilma vägivalda kasutamata. Ta ei õpi eelnevalt tehtud vigadest ega mõtle enda tegude tagajärgedele. J. Mägi käitumine näitab, et ta ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme. J. Mägi läbis sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“. Vaatamata sellele, et ta osales programmis aktiivselt ning sai aru oma mõtete analüüsimise vajadusest, kahtleb kohus, arvestades kuritegude hulka, et isik suudab vabaduses õiguskuulekalt käituda ning uusi vägivalla kuritegusid mitte toime panna. Kohtul puudub kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemisest J. Mägi poolt. Seetõttu tuleb J. Mägi jätta tingimisi ennetähtaega vabastamata. Ka vangla on hinnanud uute kuritegude toimepanemise ohtu sedavõrd suureks, et on otsustanud mitte toetada süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isiku ennetähtaegset vangistusest vabastamist ei toeta ka prokurör. MÄÄRUSKAEBUS
40. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse J. Mägi kaitsja, kes palub kohtumääruse tühistada ja J. Mägi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
41. Kaitsja on seisukohal, et maakohus on asjaolusid ebaõigesti hinnanud. Maakohtu järeldused on vastuolulised. Kohus ei võtnud kõiki asjaolusid piisavalt arvesse. Kaitsja ei nõustu kohtuga, et ainsast distsiplinaarkaristusest saab järeldada, et süüdimõistetu käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas. Selline järeldus on ennatlik. J. Mägile määrati talle mittekuuluva eseme omamise eest kõige kergem karistus – noomitus. Tegelikkuses olid J. Mägi teod niivõrd tähtsusetud, et see ei mõjutanud tema edasist viibimist avavanglas, töö jätkamist firmas Norwes Metall AS ja lühiajalistele väljasõitudele lubamist. Samuti jätkas J. Mägi õppimist väljaspool vanglat Tõnis Mägi autokoolis. Need asjaolud kinnitavad, et vaatamata distsiplinaarkaristusele, ei pidanud vangla vajalikuks mingite piirangute ja keeldude kohaldamist.
42. Viis kehtivat kriminaalkaristust ja kuriteo toimepanemise katseajal ei tohiks anda alust isiku tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vangistusest vabastamata jätmiseks. Kohus on vaid formaalselt loetlenud positiivseid aspekte süüdimõistetu käitumises, kuid jätnud nendega sisuliselt arvestamata. J. Mägi käitumisele vangistuses ei ole midagi ette heita. Ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid – töötanud esialgselt üle kolme kuu 3 koristajana majapidamistöödel, seejärel alates
43. aasta augustist firmas Norwes Metall AS mehaanikuna ning läbinud sõltuvuskäitumist muutva sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja sotsiaalprogrammi „Vihajuhtimine“. Programmi jooksul sai J. Mägi aru, et peab analüüsima oma mõtteid, enne mõtlema ja siis tegutsema ning arvestama tegude tagajärgedega. J. Mägi on osalenud ka mõtteviisi muutvatel vestlustel ning avaldanud, et võrreldes varasemaga on ta palju kindlamini motiveeritud õiguskuulekale elule. J. Mägi õpib alates
44. septembrist 2019 väljaspool vanglat autokoolis ja soovib ära teha B-kategooria eksami.
45. J. Mägi sotsiaalsed sidemed lähedastega, sh kahe lapsega, on head ning ta töötab väljaspool vanglat firmas Norwes Metall AS, mis asub Sillamäel. Süüdimõistetu sõidab igapäevaselt tööle ja töölt tagasi, kasutades selleks ühistransporti. J. Mägi on juba üle 8 kuu viibinud avavanglas. Ta kavatseb jätkata vabanedes tööd firmas Norwes Metall AS. Süüdimõistetu on korduvalt külastanud vangla loal perekonda. Ta on kodus viibinud mitu päeva järjest ega ole seejuures korda rikkunud.
46. Samuti on oluline, et praeguseks ajaks on J. Mägi mõistetud karistusest ära kandnud peaaegu 1 aasta ja 4 kuud. Ehkki J. Mägi kriminaalse käitumise soodusteguriks on olnud alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, on ta vangistuse jooksul nimetatud probleemkäitumise põhjuste, tagajärgede ja nende ennetamisega tegelenud. Toetav perekond, garanteeritud töökoht ning vangistuses omandatud teadmised, kuidas probleemikäitumist vältida, on J. Mägil olemas. Meditsiiniosakonna andmete kohaselt ei ole isikul sõltuvust diagnoositud.
47. Määruskaebuse esitaja ei nõustu kohtuga, et uute kuritegude toimepanemist võib soodustada suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega. See on ainult oletus ja vastuolus iseloomustusega, millest nähtub, et süüdimõistetu elas alates
48. detsembrist 2018 kahe aasta vältel koos perekonnaga, töötas Soomes ning lõpetas täielikult kõik suhted kriminaalkorras karistatud isikutega, kes teda varem mõjutada võisid.
49. J. Mägil on mitu kehtivat kriminaalkaristust, aga neist kuritegudest tulenev ohtlikkus ei kaalu üles positiivseid asjaolusid, mis räägivad vabastamise kasuks. Kinnipeetavale tuleks anda võimalus tõestada, et kantud karistus on praeguseks ajaks oma eesmärgi täitnud. J. Mägi on teinud oma varasemast ebaseaduslikust käitumisest vajalikud järeldused, saab aru tagajärgedest, mis kuritegude toimepanemisega kaasnevad ning ta on motiveeritud käituma õiguskuulekalt.
50. Ennetähtaegse vabastamisega karistus ei lõppe. J. Mägil tuleb järgida karisusaja lõpuni kriminaalhoolduse nõudeid ja täita kohtu poolt määratud kohustusi. Süüdimõistetu allutatakse elektroonilisele valvele. J. Mägi avaldas kohtuistungil soovi pikendada elektroonilise valve kandmise tähtaega. Elukoht sobib elektroonilise järelevalve seadmete paigaldamiseks ning korteri omanikud on andnud selleks oma nõusoleku. Katseajal on kriminaalhooldajal võimalus reageerida erakorralise ettekandega kohe, kui J. Mägi kaldub kontrollnõuetest kõrvale. Juhul, kui J. Mägi kuritarvitab kohtu usaldust, pööratakse tema vangistus täitmisele. Karistuse eesmärgid on saavutatud. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valvega on J. Mägi puhul tõhusam, kui vanglas karistuse lõpuni kandmine. Käitumiskontroll ja katseajaks pandud kohustused aitavad tal edaspidi õiguskuulekalt elada. Kohtu alusetu keeldumine tingimisi ennetähtaegsest vangistusest vabastamisest mõjub negatiivselt süüdimõistetu J. Mägi resotsialiseerimisele. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
51. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus põhjendatult J. Mägi tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vangistusest vabastamata. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. 4
52. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on J. Mägi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmist põhjendanud asjakohaselt ja arusaadavalt, hinnates uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse kõrgeks faktipõhiselt ning veenvalt. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus jätnud vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega, ei pea kolleegium vajalikuks neid tervikuna korrata ning märgib vastuseks määruskaebusele järgnevat.
53. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga, et maakohus on kõigest loetlenud J. Mägit positiivselt iseloomustavaid asjaolusid, ent on jätnud nendega sisuliselt arvestamata. Kolleegium hinnangul on maakohus J. Mägi positiivseid muutuseid põhjalikult analüüsinud. Maakohus arvestas J. Mägile sotsiaalprogrammides antud positiivse tagasisidega ning tunnustas kinnipeetavat selle eest, et ta on vanglas õppinud ja töötanud. Kohus pidas positiivseks nii avavanglas viibimist kui ka vabaduses kindla elukoha ja lähedaste olemasolu. Seega on maakohus kõikide määruskaebuses loetletud vabastamise kasuks rääkivate asjaoludega juba arvestanud.
54. Ringkonnakohtu hinnangul ei omistanud maakohus J. Mägi varasemale elukäigule liiga suurt kaalu ega hinnanud J. Mägi isikut iseloomustavaid asjaolusid ebaõigesti. Maakohus põhjendas veenvalt, miks on J. Mägi puhul uute kuritegude toimepanemise risk endiselt suur. J. Mägil on viis kehtivat kriminaalkaristust. Ta on pannud toime kelmuse, varguseid, kehalisi väärkohtlemisi, vara omandamise, narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise ning süstemaatiliselt mootorsõiduki juhtimise ilma juhtimisõiguseta. Viimased kuriteod pani J. Mägi toime katseajal, näidates, et tema lubadusi õiguskuulekalt käituda ei saa usaldada.
55. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kehtiv distsiplinaarkaristus keelatud esemete omamise eest näitab, et J. Mägi käitumine vanglas ei ole olnud täielikult õiguskuulekas. Kuigi tegemist oli vaid noomitusega ja J. Mägi on valdavalt käitunud vangistuses hästi, näitab distsiplinaarkaristus, et J. Mägi on siiski ka rangetes vangistuse tingimustes kehtiva korra vastu eksinud. Eeltoodu ei ole siiski J. Mägi vabastamata jätmisel olnud määrava tähendusega. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et J. Mägi isikut ja varasemat elukäiku arvesse võttes esineb endiselt suur tõenäosus, et ta võib vabaduses kuritegude toimepanemist jätkata. Vangla iseloomustusest nähtub, et J. Mägil on kalduvus pidevalt sama käitumismustrit korrata ning raskuste tekkimisel ja konfliktsituatsioonides kuritegeliku eluviisi juurde tagasi pöörduda. Tema puhul on kuritegude toimepanemise peamisteks riskiteguriteks olnud kriminaalkorras karistatud tuttavad, mõjutatavus, puudulik probleemide lahendamise oskus ning alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamine. Kuna J. Mägi varasemate vangistuste ajal läbitud sotsiaalprogrammid alkoholist ja narkootikumidest loobumiseks pole olnud tulemuslikud, kahtleb ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga selles, et käesoleva vangistuse jooksul läbitud programmid on süüdimõistetut püsivalt muutnud. Vanglas on alkoholi ja narkootikumidega seotud riskid viidud miinimumini, kuid vabaduses võib süüdimõistetu kergesti senist käitumismustrit korrata.
56. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kriminaalhooldus J. Mägi õiguskuulekuse tagamiseks piisav ning karistuse eesmärke täidab praegu kõige paremini avavanglas karistuse kandmise jätkamine. Kuna iseloomustuse kohaselt on J. Mägi väga mõjutatav ja tema tutvusringkonnas on palju kriminaalkorras karistatud isikuid, on suur risk, et range kontrolli kadudes jätkab J. Mägi nendega suhtlemist ning jätab õpingud ja töö pooleli. Samas avavanglas töötades, autokoolis õppides ja lühiajalistel väljasõitudel käies on J. Mägil võimalik vabadusega kontrollitud keskkonnas harjuda ning luua paremad eeldused edaspidiseks õiguskuulekaks eluks. 5
57. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
58. J. Mägi kaitsja esitas ringkonnakohtule ka taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kohtumäärusega tutvumiseks 30 minutit ning määruskaebuse koostamiseks ja kliendiga suhtlemiseks kokku 90 minutit, mille eest ta palub määrata riigi õigusabi tasu 129 eurot ja 60 senti (sh käibemaks 21 eurot ja 60 senti).
59. Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 23 lg-st 1 ja § 22 lg-st 7 ning justiitsministri
60. juuli
61. a määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ja 10, §-st 3 ning § 6 lg-st 3, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, tuleb eelmises punktis nimetatud riigi õigusabi tasu, 129 eurot ja 60 senti (sh käibemaks 21 eurot ja 60 senti), kui KrMS § 175 lg 1 p-s 4 nimetatud menetluskulu KrMS § 185 lg 2 esimese lause alusel J. Mägilt riigi kasuks välja mõista. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Maarika Kuusk Mati Kartau 6