Obsah (8)

§ 62§ 230§ 231§ 459§ 497§ 173§ 163§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 27.03.2020.a Tallinn Tsiviilasja number 2-19-16768 Tsiviilasi K. M. (M.) hag

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 29.10.2019 esitatud hagiavalduse kohaselt on H.-L. L.i ja K. M. (hageja) kooselust sündinud B.C. M. (kostja). Pärnu Maakohtu kohtumäärusega (maksekäsk) nr 2-17-114859/5 on hageja kohustatud tasuma igakuist elatist 352,50 eurot alates 12.07.2017 kuni 12.03.2032, so kuni kostja täisealiseks saamiseni. Tsiviilasjas nr 2-18-16164 määrati kindlaks isa ja lapse suhtluskord, mille kohaselt viibib laps isa juures 12-15 päeva kuus. Määrus jõustus 20.05.

1. Hageja kannab lapse vajadused proportsionaalselt ajaga, mil laps viibib tema juures. Hageja kannab järgmiseid kulutusi: 750 eurot üür koos kommunaalkuludega (vesi, elekter, prügi), toit 500 eurot, transport, riided hügieenitarbed jm eluks vajalikud esemed 150 eurot. Nimetatud kulud jagatuna proportsionaalselt ajaga, mil laps on hagejaga, moodustavad kokku summas ca 700 eurot. Lisaks on hageja kandnud ainuisikuliselt kulutusi lasteaia maksu näol. Tuginedes Riigikohtu lahendile 3-2-1-35-17 on hageja hinnangul igati põhjendatud hageja nõue elatise vähendamiseks, kuivõrd laps viibib suhtlemiskorra kohaselt hageja juures 12- 15 päeva kuus, mil ta kannab kulutused söögile ja lapse majutamiseks (selleks vajalike kulutustega) ehk siis kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps tema juures viibib. Lapse vajaduse kaetuse hindamisel tuleb arvestada ka asjaoluga, et riiklik lastetoetus katab osaliselt lapse vajadused. Lähtudes eeltoodust palub hageja vähendada elatist 0 euroni alates hagiavalduse esitamisest. Kostja vastus Kostja palus jätta hagiavalduse rahuldamata. Hageja avaldusest ei nähtu, kuidas on tema arvates elatise muutmise eeldused täidetud. Ainuüksi suhtluskorra kindlaksmääramine selleks alust ei anna. Elatisnõude aluseks olevad asjaolud ei ole oluliselt muutunud, s.o kehtiv suhtluskord ei ole suurendanud hageja poolt lapsega veedetud aega, kuna protsentuaalselt veetis ta elatise kohtulahendi tegemise ajal lapsega samaväärselt palju päevi ühes kalendrikuus kui praegu. 2 Kohtu põhjendused
2. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2019 kuni 31.12.2019 oli kuutasu alammääraks 540 eurot, millest ½ on 270 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). Alates 01.01.2019 on kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot.
2. Tsiviilasja materjalide kohaselt on kostja H.-L. L.i ja hageja ühine laps. Tsiviilasjas nr 217-114859 on Pärnu Maakohus 21.08.2017 maksekäsuga kohustanud hagejat tasuma kostjale igakuiselt elatist summas 352,50 eurot kuni kostja täisealiseks saamiseni (dtl 1718). 20.05.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-16164 on Harju Maakohus m.h kindlaks määranud hageja ja kostja suhtluskorra (dtl 8-16).
3. Hagiavalduse kohaselt palub hageja väljamõistetud elatist vähendada 0 euroni kuus. Kohus selgitab, et hagejal on õigus nõuda väljamõistetud elatise suuruse muutmist

§ 459

lg 1 ning

§ 497

alusel.

§ 459

lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2).

§ 497

sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi 3 lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-124-15, p 11). Esmalt tuleb seega kohtul tuvastada need asjaolud, millised olid aluseks 21.08.2017 maksekäsu tegemisel tsiviilasjas nr 2-17-

2. 21.08.2017 maksekäsu määrusest tsiviilasjas nr 2-17-114859 nähtub, et kostja esitas 12.07.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse hageja vastu elatise saamiseks. 19.07.2017 tegi Pärnu Maakohus võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 23.07.
3. Makseettepanekule seaduses ettenähtud tähtaja jooksul vastuväidet ei esitatud. Seega saab kohtu hinnangul eeldada, et hagejal vastuväited elatise tasumise ja suuruse osas puudusid ning hageja oli võimeline elatist summas 352,50 eurot igakuiselt tasuma. Samuti saab eeldada, et hageja ei ole pidanud kostja igakuiseid kulutusi kostja soovitud suuruses ebamõistlikeks või põhjendamatuteks. Samas ei nähtu maksekäsu kiirmenetlusest, et kohus oleks tuvastanud ülalpidamisnõude aluseks olevaid asjaolusid. Seega tuleb elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on hageja kohustatud kostjale ülalpidamist andma. Kohus selgitab, et elatise suuruse muutmisel tuleb sisuliselt arvestada samade asjaoludega, nagu elatise väljamõistmiselgi (vaata selle kohta ka Riigikohtu lahend 3-2-1-119-15).
4. Maksekäsust ei nähtu, et kostja oleks välja toonud, millest tema igakuised kulud koosnevad. Käesolevas tsiviilasjas on kostja märkinud, et tema igakuised kulud moodustvad kokku keskmiselt 857 eurot, mis koosnevad järgnevatest kuludest: üür 192,50 eurot; kommunaalkulud 52,50 eurot; toit, ravimid, vitamiinid 200 eurot; trenn 42 eurot; lauluring 20 eurot; riided 30 eurot; mänguasjad, arendavad tegevused, mängud 25 eurot; meelelahutus (kino, spa, teater, muuseum jms) 50 eurot; reisimine 200 eurot; sõprade sünnipäevad 15 eurot, transpordikulud (bensiin) 30 eurot. Selgituseks on kostja lisaks märkinud, et lapse elukohaga seotud üür ja kommunaalkulud on arvestatud proportsionaalselt vastavalt lapse kodus viibitud päevadel ning jagatuna elanike arvuga (kaks, s.o ema ja laps). Toit, riided, mänguasjad, meelelahutus, reisimine, sõprade sünnipäevad, transport on arvestatud, jagades kogu vastava aastase kulu kuude arvuga, leides igakuise keskmine. Kuna hageja on pidanud kostja poolt märgitud kulusid ülepaisutatuks, siis annab kohus järgnevalt hinnangu kostja kulude suurusele ja mõistlikkusele. 7.1 Kohus peab eluasemekulusid, s.o üüri summas 192,50 eurot ning kommunaalkulusid summas 52,50 eurot mõistlikeks ja eluliselt usutavateks. Kohus selgitab, et vanemad peavad vastavalt oma varalisele seisundile osalema m.h ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel, s.h ka kommunaalkulude kandmisel. Kohus loeb eluliselt usutavaks, et eluasemekulud võivad kostjal nimetatud suuruses 4 igakuiselt olla. Kostja seaduslik esindaja on esitanud menetluses ka oma pangakonto väljavõtte, milles m.h nähtuvad maksed korteriühistule. 7.2 Kostja poolt väljatoodud kulud toidule, ravimitele ja vitamiinidele 200 euro ulatuses on kohtu hinnangul ülepaisutatud. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et lapsed vajavad elamiseks ja kasvamiseks toitu, on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Kohus arvestab, et hageja näol on tegemist kasvueas lapsega ning üldteadaolevalt vajavad lapsed lisaks igapäevastele toiduainetele ka nt puuvilju ja juurvilju ning nende toidulaud peab olema mitmekesisem. Samuti on eluliselt usutav, et laps võib vajada valuvaigisteid, palavikualandavaid preparaate või vitamiine. Samas ei ole kostja välja toonud, et kostjal oleks erivajadus seoses toiduga (nt seoses tervisliku seisundiga), mis võiks kaasa tuua keskmisest kallima toidukorvi või et kostjal oleks vajalik tarvitada igakuiselt kallimaid retseptiravimeid, mis võiksid suurendada tema igakuist tervishoiukulu. Kohus peab seega põhjendatud igakuiseks toidukuluks 130 eurot ning tervishoiukuluks 20 eurot. 7.3 Kohtu hinnangul on igasugune liikumine ja huvitegevus lapsele kasulik ja arendav. Seega on trenni ja lauluringi kulud mõistlikud ning nende suurus 62 eurot eluliselt usutav ja põhjendatud. 7.4 Samuti ei saa iseenesest pidada ebamõistlikuks lapsele meelelahutuse pakkumist ning arendavate tegevuste (s.o teater, kino, muuseum) ja mängude kulu. Tegemist on n.ö vaba aja kuluga, mille alla saab paigutada ka sõprade sünnipäevadel käimise. Samas ei pea kohtu hinnangul mänge ostma iga kuu ning alaealistele lastele on ka teater, kino ja muuseumid soodsamad. Kohus peab nimetatud kulutusi põhjendatuks kokku 60 euro ulatuses. 7.5 Kohus selgitab, et üldtuntud on ka asjaolu, et laps vajab igapäevaselt riideid ja jalanõusid. Kasvueas lapse sage garderoobi uuendamine on hädavajalik ning oluline on asjaolu, et laps elab kliimavööndis, kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid. Riiete kulu 30 euro ulatuses on seega mõistlik ja põhjendatud. 7.6 Kohtu hinnangul ei saa transpordikulusid pidada ebavajalikeks üksnes põhjusel, et ühistransport on Tallinnas tasuta. Kohus peab eluliselt usutavaks, et igakord ei ole võimalik kasutada ühistransporti ka aja kokkuhoiu huvides ning lastega tuleb aeg-ajalt ette ka pikemaid sõite. Ka hageja ise on välja toonud oma kulutuste all transpordikulu (s.h külaskäigud vanaema juurde). Kohus peab 30 eurot seega mõistlikuks kuluks. 7.7 Kohus on seisukohal, et reisimise kulu summas 200 eurot ei ole põhjendatud. Tegemist ei ole hädavajaliku kuluga. Kui lapsevanem soovib lapsega reisile minna, siis kulude kandmiseks ja/või jagamiseks tuleb kohtu hinnangul saavutada vastav kokkulepe teise lapsevanemaga. Seega võiks hageja igakuiseid kulutusi pidada vajalikuks ja põhjendatuks 577 euro ulatuses.
5. Hageja on palunud elatist vähendada põhjusel, et hageja ja kostja vahel on pärast maksekäsu kiirmenetlust määratud kindlaks suhtluskord, mille kohaselt kostja viibib 5 hagejaga 12-15 päeva kuus ning hageja täidab sel ajal oma ülalpidamiskohustust vahetult. Samuti on hageja viidanud menetluses, et ta tasub kostja lasteaiamaksu. Poolte esitatud dokumentidest ning kohtuistungil märgitust selgub, et kostja vanemate omavahelised suhted on olnud pikalt keeruliselt ning seega on olnud raskendatud ka vanemate kokkulepe, kelle juures, kui kaua ja kuidas toimub hageja ja kostja suhtluskord. See on olnud problemaatiline nii enne kohtu poolt suhtluskorra määramist, kui ka pärast seda (s.o erinevad nägemused määruse täitmisest). Kuigi hageja on kinnitanud, et enne suhtluskorra määramist on kostja olnud tema juures pool aega, s.o 2 nädalat emaga ja 2 nädalat isaga (20.11.2019 seisukoht, 16.01.2020 kohtuistung), siis ei näita see olukorda enne maksekäsu koostamist. Hageja on välja toonud, et tema ja kostja seadusliku esindaja kooselu lõppes aprillis 2017 ning sellest ajast kuni poole juunini 2017 sai ta kostja enda juurde üksnes paariks tunniks ning kuni septembrini 2017 ei näinud hageja kostjat üldse. Kostja ei ole nimetatud asjaoludele vastuväiteid esitanud. Hageja poolt esitatud kirjavahetusest saab eeldada, et kindlat suhtluskorda poolte vahel pärast lahkuminekut ja enne maksekäsu koostamist ei olnud ja pigem nägi hageja kostjat harvem (21.0722.07.2017 e-kirjavahetus, dtl 62). Kuna maksekäsu koostamise ajal suhtluskord puudus, siis on kohtu hinnangul suhtluskorra kehtestamine 20.05.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-16164 käsitletav

§ 497märgitud olulise asjaoluna.

1. Suhtluskorra kohaselt veedab kostja hagejaga iga kuu paaris nädala alates neljapäeva kella 19.00-st kuni esmaspäeva hommikuni ning iga kuu paaritu nädala alates teisipäeval kella 19.00-st kuni neljapäeva hommikuni. Samuti on ette nähtud kord pühade, sünnipäevade ja puhkuste ajaks. Suhtluskorra kohaselt viibib kostja seega hagejaga igas kuus ca 40 %. Kohus selgitab, et kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, sh kui lapsel on vahelduv elukoht, võib tekkida olukord, kus mõlemad vanemad täidavad vahetult ülalpidamiskohustust piisavalt ning elatist ei tulegi välja mõista. Asjaolu, et lahuselav vanem kannab ajal, mil laps on tema juures, kulud lapsele vahetult, tuleb arvestada aga ka juhul, kui laps ei viibi olulist osa lahuselava vanema juures. Ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, saab eeldada, et lahuselav vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps tema juures viibib (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-35-17). Samas ei saa aga elatise suurust määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks sel ajal ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist. Sõltumata sellest, kui palju aega viibib laps kummagi vanema juures, võivad ühe vanema tehtavad kulutused lapse ülalpidamiseks olla suuremad, kui see vanem katab suurema osa lapse vajadustest (kulutused riietele, huviringidele, kooli- ja lasteaiakulud jne). Kohus saab ülalpidamiseks kohustatud vanema vastavat väidet arvestada elatise suuruse kindlaksmääramisel üksnes siis, kui vanem neid asjaolusid tõendab (Riigikohtu lahendid 3-2-1-56-15, 3-2-1-165-13). 6
2. Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et hageja oma vahetut ülalpidamist täidab ajal, mil kostja tema juures viibib. Samas ei sõltu kostja püsikulude olemasolu sellest, kui mitu päeva hageja veedab kostjaga aega. Kohus on seisukohal, et nende päevade eest, mil laps veedab isaga, ei vähene lapse ema teatud püsikulud lapsele (nt riided, trenn, lauluring). Kulud võivad väheneda üksnes toidukulude, eluasemekulude ja vaba aja kulude osas ajal, mil kostja viibib hageja vahetul ülalpidamisel. Kohus peab seega põhjendatuks vähendada kostja poolt märgitud ja kohtu poolt põhjendatuks peetud ravimi ja vitamiini kulusid, meelelahutuskulusid ja transpordikulusid 40 % ulatuses, s.o 96 euro võrra. Kohus ei pea vajalikuks täiendavalt vähendada eluasemekulusid, kuna kostja seaduslik esindaja on kinnitanud, et on arvestanud üksnes selle ajaga, mil kostja viibib ema juures. Samuti ei ole põhjendatud vähendada trenni (s.h lauluring) ning riiete kulusid, kuna tegemist on püsikuludega, mis ei sõltu sellest, kelle juures laps parasjagu viibib. Samuti puudub kohtu hinnangul vajadus hagejal kostjale riideid ja jalanõusid osta. Kohus selgitab, et ülalpidamise andmine rahas, igakuiselt ettemakstult, võimaldab elatist lapse heaks vahetult kasutaval vanemal arvestada nimetatud summaga kulude planeerimisel. Erinevate kaupade eest tasumine ülalpidamise andmisena ei anna sellist kindlust ega täida ülalpidamise eesmärki. Kui lapsest lahuselav vanem soovib lisaks igakuisele elatisele osta lapsele asju, siis võib ta seda teha täiendavalt igakuisele elatisele või saavutada vastavasisuline kokkulepe lapsega kooselava vanemaga. Kohus ei ole tuvastanud, et poolte vahel oleks kokkuleppeid asjade ostmise osas. Seega, kui hageja soovib kostjale osta riideid ja jalanõusid on võimalik teha seda täiendavalt elatisele või saada kokkuleppele teise lapsevanemaga. Eeltoodust tulenevalt on kostja kulud, mis tuleb vanemate vahel jagada kokku 481 eurot (eluaseme, üüri, riiete ja trennikulud kokku 337 eurot + 40 % ulatuses vähendatud toidu-, ravi-, vaba aja ja transpordikuludest, s.o 144 eurot), mis teeb hageja osaks 240,50 eurot. Nimetatud summast tuleb maha arvestada hageja poolt tasutav lasteaiatasu ca 66 euro ulatuses. Hageja on lisanud hagiavaldusele ühe lasteaia arve summas 65,88 eurot, millest nähtub ka ettemaks (dtl 20). Ka kostja seaduslik esindaja on kohtuistungil kinnitanud, et hageja tasub lasteaiamaksu. Seega jääb hageja poolt tasutava elatise suuruseks 175 eurot. Kohus selgitab, et ei pea põhjendatuks arvestada elatist sendi täpsusega, kuna ka kulud võivad iga kuu mõnevõrra erineda. Kohus ei pea põhjendatuks täiendavalt vähendada elatist nende kulude võrra mida hageja on kohtule välja toonud. Kohus on eelnevalt juba arvestanud, et ka hageja teatud kulutusi teeb ja vähendanud seega teatud kostja poolt märgitud kulutusi 40 % ulatuses. Samuti on kohus selgitanud, et teatud kulude tegemiseks oleks pooltel vajalik jõuda kokkuleppele, vastasel juhul on mõistlik, et üks vanem kannab kulusid ja teine tasub kulud elatisena. Seega ei pea kohus vajalikuks eraldi anda oma hinnangut hageja poolt välja toodud kuludele.
3. Hageja on viidanud, et lapse emale laekub lastetoetus. Kohus selgitab, et iseenesest ei ole välistatud nimetatud asjaolu arvesse võtmine elatise vähendamisel. Siiski on kohtul võimalik vähendada alaealistele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes hageja taotlusel ja juhul, kui hageja esiletoodud ning tõendatud 7 asjaolud seda võimaldavad. PKS-i sätetest ei tulene, nagu võiks kohus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel on RPTS § 5 alusel õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest. Käesoleval juhul saab kohtu hinnangul arvestada asjaoluga, et kohus on pidanud põhjendatuks kostja igakuiseid kulusid vähendada. Samuti saab arvestada kohtu hinnangul asjaoluga, et kostja viibib suhtluskorra alusel ka hagejaga. Seega on põhjendatud elatist vähendada täiendavalt 30 euro võrra (s.o ½ makstavast lastetoetusest). Seega jääb hageja tasutavaks osaks 145 eurot.
4. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Pärnu Maakohtu 21.08.2017 maksekäsku tuleb muuta selliselt, et hagejalt tuleb alates hagiavalduse esitamisest välja mõista kostja kasuks igakuiselt elatis summas 145 eurot. Samuti juhib kohus tähelepanu asjaolule, et kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada summadega, mida hageja on menetluse käigus kostjale tasunud. Seega, juhul kui hageja poolt on kohtumenetluse kestel kostjale makstud elatist, siis nimetatud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada. Menetluskulud 13.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. 14.

§ 174

lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, siis ei määra kohus kindlaks ka menetluskulude suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 8