Obsah (8)

§ 187§ 407§ 444§ 174§ 175§ 162§ 177§ 178

2-19-114753 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 17. veebruar 2020.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja num

§ 187lg 6).

Hagi alus ja kohtu selgitused Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid esialgne võlausaldaja X OÜ ja kostja 14.06.2016.a laenu- ja tagatisomandamise lepingu nr xxx, mille alusel liisis võlausaldaja sõiduki kapitalirendi vormis kostjale. 29.06.2018.a loovutas esialgne võlausaldaja oma nõuded kostja vastu PlusPlus Capital AS-ile. Käesoleva asja hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatuks loetud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 327 alusel 25.01.2020.a. Seega tuli kostjal esitada vastus hagile hiljemalt 10.02.2020.a. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt ega ka hiljem vastust esitanud.

§ 407

lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 250 eurot ja õigusabikulud summas 420 eurot (käibemaksuga). Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja ei ole käibemaksukohuslane ning ei sa 2 2-19-114753 õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada.

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesoleva tsiviilasja mahtu (sh hagiavalduse põhjendava osa mahtu) ja õigusvaidluse keerukust arvestades (muuhulgas seda, et asjas ei toimunud ühtegi istungit ega toimunud ka sisulist vaidlust) on kohus seisukohal, et hageja õigusabikulud ei ole hageja poolt märgitud ulatuses põhjendatud. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja esindajakulud kahe hagiavalduse peale kokku 70 euro ulatuses. Asjas tasutud riigilõiv 250 eurot on tuvastatav toimiku materjalide ja kohtute infosüsteemi põhjal. Kokkuvõtvalt tuleb kostjalt tuleb hageja kasuks

§ 162

lg 1 alusel menetluskuludena välja mõista riigilõiv summas 250 eurot ja esindajakulud 70 euro (lisandub käibemaks;

§ 174lg 10) ulatuses.

Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 3