Obsah (6)

§ 49§ 166§ 171§ 173§ 167§ 185

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 28. aprill 2020, Tallinn 3-20-781 Kaitseväe toetuse väejuhatuse taotlus kontrol

) § 166 lg 1 punktis 1 nimetatud süütegu, mis seisnes selles, et nooremseersant tarvitas ja omas 6. märtsil 2020 ajateenistuses olles väeosa territooriumil kanepit, rikkudes sellega

§ 49

lõikes 12 sätestatud keedu; b)

§ 166

lg 1 punktis 1 nimetatud süütegu, mis seisnes selles, et nooremseersant jättis pärast 5. märtsil 2020 lõppenud metsalaagrit tagastamata kuus paukpadrunit, rikkudes

§ 49lõikest 3 ning Kaitseväe juhataja 2.

jaanuari 2019 käskkirjaga nr 1 kinnitatud ohutuseeskirja 2.8 punkti 2 alapunktist 2.3 tulenevat kohustust ning c)

§ 166

lg 1 punktis 2 nimetatud süütegu, mis seisnes selles, et nooremseersant tarvitas

1. veebruaril 2020 väljaloal olles Keila keskväljakul kanepit, rikkudes sellega Kaitseväe sisemäärustiku punktist 16 tulenevat kohustust.
2. Toetuse väejuhatus esitas
3. aprillil 2020 Tallinna Halduskohtule taotluse distsiplinaararesti määramise seaduslikkuse kontrolliks vastavalt

§ 171

lõikele 2, lisades sellele asjaomase käskkirja, distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte ning distsiplinaarmenetluse materjalid. KOHTU PÕHJENDUSED 3.

§ 173

lõikest 3 tulenevalt kontrollib halduskohus distsiplinaararesti määraja poolt esitatud taotluse alusel, kas kaitseväelase poolt toimepandud teo eest võib karistada distsiplinaarkaristusega, kas enne distsiplinaararesti määramist oli läbi viidud distsiplinaarjuurdlus, kas kaitseväelasele on tehtud teatavaks tema õigused ja võimaldatud oma teo kohta selgitusi anda ning kas ülem oli pädev kaitseväelasele distsiplinaararesti määrama. Sellise distsiplinaararesti kohtuliku eelkontrolli näol on tegemist formaalse kontrolliga, mille menetlusse ei kaasata kaitseväelast, kellele karistus määrati ning mille raames ei hinda kohus seda, kas käskkirjas kirjeldatud teod on nõuetekohaselt tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud.

§ 173

lg 3 punktist 1 tulenevalt piirdub halduskohtu eelkontroll küsimusega, kas teo kirjelduse õigsust eeldades saab sellise teo eest põhimõtteliselt sellise karistuse määrata, kontrollimata siiski seda, kas isik, kellele arest määrati, sellise teo ka tegelikult toime pani. Kohtulik kontroll karistuse määramise sisulise õiguspärasuse üle on võimalik karistada saanud kaitseväelase esitatava kaebuse alusel. Seega juhul kui nooremseersant on seisukohal, et asjaomases käskkirjas talle süüks arvatud teod ei ole tõendanud 1 , on tal käesolevast määrusest hoolimata õigus 30 päeva jooksul käskkirja talle kätte toimetamisest arvates esitada Tallinna Halduskohtule kaebus ja taotleda käskkirja tühistamist. 4. Tutvunud taotluse, karistuse määramise käskkirja ning distsiplinaarmenetluse materjalidega, leian, distsiplinaararesti määramine on toimunud kooskõlas seadusega.

§ 49

lõike 12 kohaselt on ajateenistuses keelatud narkootilise aine tarbimine ja omamine. Selle keelu rikkumine on käsitatav

§ 166lg 1 punktis 1 nimetatud süüteona.

Samuti on sellise süüteona käsitatav Kaitseväe juhataja

1. jaanuari 2019 käskkirjaga nr 1 kinnitatud ohutuseeskirja 2.8 punkti 2 alapunktis 2.
2. nimetatud kohustuse (treeningmoona peab tagastama pärast väljaõppeüritust väljaõppe läbiviijale, ka siis kui selleks eraldi käsku ei anta) rikkumine.

§ 166

lg 1 punktis 2 nimetatud distsiplinaarsüüteona on käsitatav Kaitseväe juhataja 5. aprilli 2013 käskkirja nr 95 „Kaitseväe sisemäärustik“ punktist 16 tuleneva kohustuse (kohustus käituda laitmatult ja väärikalt igal ajal ja igas olukorras) rikkumine, milleks võib olla muuhulgas ajateenija poolt väljaloal olles avalikus kohas narkootilise aine tarvitamine.

§ 167

lõikest 2 tuleneb, et sama süüteo eest määratud karistus väärteo eest ei välista distsiplinaarkaristuse määramist. Seega on käskkirjas kirjeldatud teod, eeldusel, et nende toime panemine on tõendatud, käsitatavad distsiplinaarsüütegudena, mille eest võib määrata distsiplinaarkaristuse. 5. Ajateenijale ette heidetavaid tegusid on kolm ehk tegemist on distsipliini korduva rikkumisega, mille eest võib

§ 171lg 2 kohaselt karistada ka distsiplinaararestiga.

Käskkirjas on rikkumist peetud raskeks, millise kvalifikatsiooniga saab tegude tõendatust eeldades nõustuda.

§ 171lg 4 kohaselt võib distsiplinaararesti määrata kuni 14 päevaks.

Käskkirjaga määratud karistuse määr (2 päeva) jääb selle piiresse. 6. Enne aresti määramist on läbi viidud distsiplinaarjuurdlus, mille käigus selgitati ajateenijale vajalikul määral tema õigusi ning talle anti võimalus anda talle süüks arvatud tegude kohta selgitusi, millist võimalust on ta kasutanud nii seletuskirju koostades kui ka distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttele märkuse lisamisega. 7.

§ 185

lg 1 teise lause kohaselt saab distsiplinaarjuurdluse korral määrata distsiplinaarkaristuse 15 päeva jooksul pärast distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte kinnitamist. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei määrata karistust, kui distsiplinaarsüüteo toimepanemisest on möödunud rohkem kui üks aasta. Antud juhul neid tähtaegu karistuse määramisel rikutud 1 distsiplinaarmenetluse käigus antud selgitustest saab järeldada, et ajateenija ei ole nõus vähemalt karistuse määramisega

1. märtsil 2020 väeosa territooriumil narkootilise aine omamise ja tarvitamise eest, leides, et sellist tegu ta toime ei pannud. ei ole – distsiplinaarjuurdluse kokkuvõte on kinnitatud
2. aprillil 2020 ning teod, mille eest on karistus määrati, on toime pandud
3. aasta jooksul. 2
4. Distsiplinaararesti on määratud toetuse väejuhatuse staabiülem, kes tegutses toetuse väejuhatuse põhimääruse § 6 lg 2 alusel toetuse väejuhatuse ülema ülesannetes. Seega on aresti määranud

§ 171lg 3 kohaselt pädev ülem.

9. Eeltoodud asjaoludel leian, et distsiplinaararesti määramine on toimunud seaduslikult. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur kohtunik 3