) §-s 194 lg 2 mõttes. Kriminaalmenetlus jääb alustamata
Prokuratuuri põhjenduste kohaselt on väidetava XXX isikuandmete ebaseadusliku töötlemisega Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 71 kohaselt tegemist väärteoga. Prokuratuur ei anna hinnangut võimaliku väärteokoosseisu esinemise kohta, kuna prokuratuuril puudub väärteomenetluses igasugune roll. 1
). Kuriteokaebuses esitatu pinnalt on piisav kahtlus kuriteo toimepanemise osas, mistõttu uurimisasutus on selle kahtluse kinnitamiseks või ümberlükkamiseks kohustatud tõendeid koguma. Samuti leiab kaebaja, et kuriteokaebuses on kuritegeliku tegevusega seotud detailid põhjalikult lahti kirjutatud. Kuriteokaebus on ringkonnakohtule esitatava kaebuse lisaks ning kaebuse esitaja ei hakka neid üle kordama. Kaebuse esitaja leiab, et Riigiprokurör ei ole kuriteokaebuses esitatud tõendeid kogumis hinnanud ning on jätnud tähelepanuta asjaolu, et KarS § 206 lg 1 sätestab kriminaalvastutuse arvutisüsteemis olevate andmete ebaseadusliku muutmise, kustutamise, rikkumise või sulustamise eest. Kõnealuse koosseisuga kaitstakse arvutiandmete ja –süsteemide konfidentsiaalsust, puutumatust ja kättesaadavust ning seeläbi õigustatud isiku huvi arvutiandmete puutumatuse vastu. Arvutisüsteemiks on käsitletaval juhtumil Y infosüsteem, arvutiandmeteks Y infosüsteemis olevad laskesportlase XX isikuandmed. Y infosüsteemis olevate laskesportlase XX isikuandmete kustutamine on toimunud kaebaja hinnangul KarS § 206 lg 1 mõttes ebaseaduslikult. Laskesportlane XX on korduvalt pöördunud Y poole teabenõuetega. Viimati 31.03.2020 (Vt lisa 1), et saada andmed millisel õiguslikul alusel tema andmed kustutati laskesportlaste nimekirjast. Y vastates 07.04.2020 kordusteabenõuetele ümmarguste vastustega, jättes küsitud andmetele vastamata. Kuna Y ei väljastanud teabenõuetega soovitud andmeid, esitas esindaja Aivar Orukask 08.04.2020 Andmekaitse Inspektsioonile vaide Y poolt teabenõuetele mitte vastamise osas. Y väljastas vastavalt Andmekaitse Inspektsiooni 16.04.2020 ettekirjutusele 29.04.2020 epostiga XX-le juhatuse 02.02.2020. a koosoleku protokolli, kus juhatus väidetavalt võttis vastu otsuse kustutada laskesportlane XX alates 06.02.2020. Y poolt laskesportlasele XX-le e-postiga saadetud Y juhatuse 02.02.2020 koosoleku protokolli fail on aga loodud alles 27.04.2020 (Vt lisa 4), mis viitab selle fabritseerimisele ja kinnitab, et XX laskesportlase staatust kinnitavad andmed kustutati 06.02.2020 regiooni infosüsteemist (turvaliste laskurite nimekirjast) KarS § 206 lg 1 mõttes ebaseaduslikult. Eelneva pinnalt järeldub, et on olemas tegelik kuriteokahtlus ning ilma kriminaalmenetluse raames läbiviidavate menetlustoiminguteta ei ole võimalik kuriteo toimepanemist välistada.
§-d 6, 194, 195 ei eelda, et kuriteoteate esitaja kuriteo toimepanemise kohta ise tõendeid esitaks, vaid piisab võimaliku kuriteo asjaolude kirjeldusest. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6. Ringkonnakohus, läbi vaadanud nii esitatud kaebuse, prokuratuuri määruse kui ringkonnakohtule edastatud dokumendid, leiab, et kaebuse väited ei anna alust Riigiprokuratuuri määruse tühistamiseks ja kriminaalmenetluse alustamise kohustamiseks. Kriminaalmenetluse alustamata jätmisel on menetlejate poolt kaalutud tähtsust omavaid asjaolusid ning selle käigus on jõutud järeldusele, et puudub kriminaalmenetluse alus
sätestatu nõuab kriminaalmenetluse alustamise vaagimisel lähtumist põhimõttest, et iga kuriteokahtlus tuleb tõlgendada kriminaalmenetluse alustamise kasuks, kuid tähele tuleb panna ka seda, et juba ainuüksi kriminaalmenetluse alustamisega võidakse põhjendamatult stigmatiseerida isikuid. Seetõttu tuleks taunida kriminaalmenetlust olukorras, mil puudub üldse kuriteokahtlus või see on pelgalt teoreetiline (RKKK 3-1-1-60-10). Samuti tuleb arvestada, et liiga kergekäeline menetluse alustamine koormab liigselt õigussüsteemi ja võib kujutada endast kuriteos väidetavalt kahtlustatava isiku mitmete põhiõiguste intensiivset riivet. Käesoleval juhul leiabki ringkonnakohus, et nii kriminaalmenetluse alustamise vaagija kui ka riigiprokurör on ammendavalt argumenteerinud kriminaalmenetluse aluse puudumist kuriteokaebuses esitatu pinnalt. Ka ringkonnakohtule esitatud lisateabest sellist teavet ei ilmne ning seetõttu on kriminaalmenetlus KarS § 206 tunnustel jäetud põhjendatult alustamata.
, mis sätestab menetluse kohustuslikkuse põhimõtte, näeb ette, et menetluse alustamine on kohustuslik kuriteo asjaolude ilmnemisel ning juhul, kui ei esine kriminaalmenetlust välistavaid asjaolusid või asjaolusid, mis tingiks kriminaalmenetluse lõpetamise. Lisaks sellele, et juba
§-s 6 sätestatu kohaselt alustatakse menetlust üksnes kuriteo asjaolude ilmnemisel, nimetab
lg 1 p 1 esimese menetlust välistava asjaoluna kriminaalmenetluse aluse puudumise, nähes seega samuti ette, et kui kuriteo asjaolud ei ole sedastatavad, ei või kriminaalmenetlust alustada. Seega ei ole ringkonnakohtu hinnangul Riigiprokuratuur eksinud legaliteediprintsiibi järgimise osas. 8. Nõustuda ei saa kaebuses esitatud väitega selles, et riigiprokurör ei ole kuriteoteates esitatud asjaolusid kogumis hinnanud ja jätnud seetõttu tähelepanuta, et XX andmed kustutati Y infosüsteemist ebaseaduslikult. Esmalt juhib ringkonnakohus tähelepanu sellele, et KarS § 206 lg-s 1 sätestatud kuriteokoosseisu objektiivse koosseisu moodustab arvutisüsteemis olevate andmete ebaseaduslik muutmine, kustutamine, rikkumine või sulustamine. Kuriteoteatest nähtuvalt teatati XX-le 06.02.2020 Y juhatuse poolt, et tema andmed kustutatakse Y turvaliste laskurite nimekirjast. Pärast seda puudus XXX-l ligipääs oma andmetele Y infosüsteemis. Riigiprokuratuuri viide sellele, et isiku andmete kustutamine teatud nimekirjast (antud juhul turvaliste laskurite nimekirjast) ei pruugi tähendada automaatselt nende andmete kustutamist infosüsteemist, kuid KarS § 206 lg 1 eeldab arvutisüsteemis olevate andmete kustutamist, ei ole päris korrektne. Nimetatud sätte objektiivne koosseis sisaldab alternatiivina ka andmete ebaseaduslikku sulustamist. Arvutiandmete sulustamise korral tehakse arvutiandmete üle õigustatud isikule võimatuks juurdepääs andmetele. Käesolevas asjas on kuriteoteates ette heitetud andmetele ligipääsu puudumist arvutisüsteemis. Teate esitaja on küll märkinud tulenevalt Y juhatuse e-kirjas märgitust andmete kustutamisest, kuid isegi kui neid ei kustutatud tervest arvutisüsteemist, võib tegemist olla andmete sulustamisega, mis on samuti KarS § 206 lg-s 1 märgitud kuriteo koosseisuliseks tunnuseks. Kuriteoteatest ja edasistest kaebustest nähtuvalt leiab kaebaja, et tegemist oli ebaseadusliku teoga, mida eeldab KarS § 206 koosseis. Kriminaalmenetlust ei alustatud aga seetõttu, et andmete kustutamise/sulustamise ebaseaduslikkust kuritoeteatest ei ilmnenud. Ringkonnakohus nõustub eelnevate menetlejate selgitustega, et XX andmete kustutamine/sulustamine ei toimunud ebaseaduslikult. Seda seisukohta ei lükka ümber ka ringkonnakohtule kaebuses esitatud väidetavalt hilisema juhatuse koosoleku otsuse protokolli faili koostamise kuupäev. Kaebaja poolt ringkonnakohtule esitatud Y juhatuse 02.02.2020 protokolli edastamise kirjas on märgitud, et XXX4
9. Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 208 lg-st 5 ja § 385 p-st 11, jätab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri 30.03.2020 määruse muutmata ning esitatud kaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.